is määrab maantee projekteerimiseks vajalike tee põhiparameetrite piirväärtused Maantee klassid on : 1. Kiirtee 2. I KLASSI MAANTEE 3. II klassi maantee 4. III klassi maantee 5. IV klassi maantee 6. V klassi maantee 1.Kiirtee on sellel lubatud kiirusel vastava kattega maantee mootorsõidukite liiklemiseks, mis ei teeninda vahetult teega piirnevaid alasid. Kiirteel on kaks eri sõidusuuna kulgevat vähemalt kahe sõidurajaga teed , mis on üksteisest eraldatud eraldusribaga või muu rajatisega. Kiirtee ei tohi samal tasandil ristuda teise teega ega raudteega. Kiirteele esitataavad nõuded Teelõikudel, kus on lubatud piirkiirus on üle 100 km tunnis peavad olema täidetud kiirtee seisundinõuded. 2.I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee , mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil.
c) Tsementbetoonalusele laotatud parkettkivivõi mosaiikkate · Püsikatend: -monoliittsementbetoonist, -monteeritavast raudbetoonist, -asfaltbetoonist, -kiviparkett sideainega töödeldud alusel. · Kergkatend: kasutatakse peamiselt III-IV klassi teedel. - kergasfaltbetoonist, - -pinnatud mustsegust, - munakivisillutis. Siirdekatend - peamiselt kruus- või killustikkattega katend; tolmutõrjeks võib katta pindamis- või immutuskihiga, IV-V klassi teed. Lihtkatend, kui puudub mõni põhikihtidest või kate on juhusliku terakoostisega materjalist. 22) Katendi konstrueerimine · Tuleb valida katendi tüüp · Katendi kihtide materjalid ja järjestus · Kihtide orienteeruvad paksused · Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid 23) Katendi üldnõuded · Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks.
4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. · Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. · Ristmike põhitüüp tuleb valida lähtudes lõikuvate maanteede liigist ja liiklussagedusest. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. · Rambil normeeritud projektkiirus sõltuvalt mnt projektkiirusest ja lähtetasemest. · Ristete vahekaugusi ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded:
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused
ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel; Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla 6. Maanteehoiu rahastamine;
Mis aasta koormussagedust kasutatakse katendi projekteerimisel - Asfaldile 15 aastat, siirdekatetele 10 aastat, kruusateedele 7 aastat. Mis on AKÖL Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus. Mõlemad suunad sees. Mis on parkimisnormatiiv - Vajalik parkimiskohtade arvu teatud kinnistule (väljendatakse kohtade arvuna hoone suletud brutopindala, eluaseme kohta või mõne muu kokkulepitud näitaja kohta). Mis on ramp - kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. Riste, iseloomusta ja joonista - eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa siirduda ühelt teelt teisele. Ristikheinristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus lõikuvad teed on seotud nelja silmus- ja nelja sujuvrambiga nii, et kõik pöörded sisaldavad ainult paremhargnemisi ja liitumisi Rombristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus neli peateesuunalist rampi ühendavad peateed kõrvalteega
.....................................................................15 4.1.2 Teedevõrgu arendamine...................................................................16 4.1.2.1 Projektide ettevalmistamine......................................................17 4.1.2.2 Müra kahjuliku mõju leevendamise tegevuskava täitmine.........17 4.1.2.3 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine......................................18 4.1.2.4 Riiklik programm "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030".........18 4.1.2.5Ehitamine....................................................................................20 4.1.3 Administreerimine............................................................................20 Administreerimiskulud kokku moodustavad 9% teehoiuks määratud vahendite mahust läbivalt kogu teehoiukava perioodil....................................................21 5. Kokkuvõte............................................................
Kõik kommentaarid