Teed (0)

Tee on maantee , tänav, metsatee , jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus)
Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel , sild, truup ja viadukt ; liikurmasinarada;
liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus - või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus - ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis
Liigid
Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru,
Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu- Lihula . Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU -
RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või
jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud.
Tee suhtes esitatavad nõuded
1) Tee seisund
2) Tee registreerimine
3) Tee tähistamine
4) Tee kaitsevöönd
Tee kaitsevöönd (teeseaduse järgi)
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde
kaitsevöönd.
Tee kaitsevöönd suurused (teeseaduse järgi)
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal
pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50
meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus.
Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Valla teede kasutamise ja kaitse eeskiri .
Maantee klass – maantee tehnilist taset ja põhiparameetreid iseloomustav tunnus
I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee, mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu. Tee peab vastama I klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 6000 autot ööpäevas.
II klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama II klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 3000 autot ööpäevas.
III klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama III klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 1000 autot ööpäevas
IV klassi maantee on kattega või kruusatee , mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama IV klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 200 autot ööpäevas
V klassi maantee on kattega või kruusatee. Tee peab vastama V klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on
kuni 200 autot ööpäevas
VI klassita.
Mõisted
ajutine tee – piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee
jäätee – jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee
kaherajaline tee – tee, millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks
kahesuunaline tee – tee, kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas
kergliiklustee – ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee
kogujatee – enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele
magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad
mitmerajaline tee – tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit
mägitee – mägisel maastikul paiknev tee, mille trassi elementide suhtes kehtivad erinõuded
ühendustee – samatasandilise ristmiku koosseisu kuuluv iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele
üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk
ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus
ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee
Maaparandussüsteemi teenindav tee – metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee
Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid -  on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekt koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal.
Metsateed – Teeseadusest tulevad normid – Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid
Metsatee liigid
Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).
Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel .
Metsateede järgud
Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel:
I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks.
Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm.
II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on 2000 tm kuni 20 000 tm
III järgu metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus ei ületa 2000 tm.
Järguta tee metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub ning mida ei kasutata metsamaterjali väljaveoks.
Tänavate liigitus
jaotustänav – linnaosasisest liiklust võimaldav magistraaltänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega.
kõrvaltänav – mittekeskne elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühendatud jaotustänavaga.
põhitänav – magistraaltänav linna eri osade vaheliseks liikluseks
radiaaltänav – radiaalse või ring-radiaalse kujuga tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav tänav.
veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav – kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad.
Planeerimis- ja projekteerimistasandid
Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
Teeprojektile esitatavad nõuded.
Tehnilise projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused:
ehitusala üldiseloomustus (kliima, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused); tee või selle koosseisu kuuluva rajatise otstarve, läbilaskvus, eeldatav liiklussagedus ja teenindustase arvestusperioodi lõpuks; ehitusuuringute tulemus; arhitektuurilis -ehituslikud põhilahendused japrojekteerimise lähtetase – tee trassi plaan, pikiprofiil (kõrguste süsteem jt), ettevalmistustööd , takistavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine , keskkonnakaitsealased abinõud jt;
Teeprojektile esitatavad nõuded
Muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
Veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
Katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus);
Ristmikud ja mahasõidud ( skeemid , mulde ja katendi konstruktsioonid, tüüplahenduste kasutamine jt);
Liikluskorraldus (liikluskorraldusvahendid, teemärgised, raudteeületuskohad jt);
autobussipeatused ja ootekojad;
Jalgteed ja jalgrattateed tee koosseisus (vajaduse põhjendus, konstruktsioon , puuetega inimeste liikumise tagamine jt);
Valgustus (vajaduse põhjendus, projektlahendus jt);
Parklad ja puhkeplatsid;
Ehitusmaterjalid ja pinnased, kui tellija annab ette lähteülesandes kasutatavate pinnaste ja ehitusmaterjalide saamise kohad ja nende omadused;
Andmed hõivatavate maa-alade rekultiveerimise meetmete kohta ja seoses tee ehitamisega saadava kasvumulla kasutamise kohta;
Tee heakorrastus ja haljastus;
Mürataseme hinnang ja vajadusel mürataseme alandamiseks ettenähtud meetmete efektiivsuse hinnang;
Abinõud, mis vähendavad loomade sattumist teele;
Loodusressursside ratsionaalse kasutamise tehniliste lahenduste ning ümbritsevale looduskeskkonnale maantee või selle rajatise ehituse ja ekspluatatsiooni negatiivse mõju vältimiseks ettenähtud meetmete hinnang;
Vee erikasutuslubade võtmise vajadus, hinnang kalakaitsemeetmetele;
Suunised ehitusjärelevalve testimisemeetodite kohta.
Põhijoonised
1) sõidutee osas:
–asukoha skeem;
–trassi plaan ( asendiplaan );
–liikluskorralduse joonis;
–pikiprofiil koos pealekantud ehitusgeoloogiliste andmetega ;
–tüüpristprofiilid
–vertikaalplaneerimisjoonis;
–tehnovõrkude joonised;
– maakasutuse plaan;
2) rajatise (sild, viadukt jt) osas:
–asukoha skeem;
–asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega);
–rajatise plaan ja vaated;
–rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogilist–ehitusgeoloogiliste andmetega);
–rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked;
–tehnovõrkude joonised;
3) ristmiku osas:
–asukoha skeem;
–plaanilahendus;
–harude ja rampide piki- ja ristprofiilid;
–pikiprofiil koos elutusgeoloogilist–elutusgeoloogiliste andmetega;
–vertikaalplaneerimine;
–liikluskorralduse joonis;
–tehnovõrkude joonised;
–maakasutuse plaan.
Asukoha skeem
•Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik.
•Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile ( plaanile ) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik.
Põhijoonised
•Tee trassi plaan (asendiplaan) koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:1000, pikkadel trassidel 1:2000. Maantee trass peab olema seotud koordinaatide süsteemiga.
•Tänava asendiplaan koostatakse geodeetilisel alusel mõõtkavas 1:500 või 1:1000 ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
•Tee trassi plaan (asendiplaan) peab sisaldama järgmisi andmeid:
–teemaa (ehitusplatsi) piirid ja piirnevate kinnistute piirid, teede ja muude alade piirid projekteerimiseks vajalikul alal;
–kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused ( numbrid , koodid) projekteerimiseks vajalikul maa-alal;
Asendiplaan
–lõikuvad teed;
–tee või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed;
–piketaaž olenevalt vajadusest maksimaalselt 100m sammuga ; tänaval 20 või 10m sammuga
–sõidutee koos laiendustega (bussipeatused, lisarajad, parkimisplatsid jt);
–sõidutee servajooned ja nende pöörderaadiused;
–kõnni- ja jalgteede ning eraldus- ja vaheribade servajooned;
–haljasribad ja kõrghaljastus;
–peenra ja nõlva välisservad;
–sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, truupide, tugimüüride asukoht;
– kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidest ei piisa;
–kraavid;
–valgustus;
–tehnovõrkude laiendused .
Liikluskorralduse joonis
– liiklusmärgid ja nende paigutus ;
–teemärgised;
–foorid ja nende paigutus;
–andurite paigutus;
–fooride andurite kavandamise puhul nende paigutus;
–fooride ja liiklusmärkide kinnitamiseks ette nähtud postide, konsoolide ja portaalide
asukohad.
Pikiprofiil
•Pikiprofiil esitatakse sõidutee telje kohta, eraldusribaga teel piki mõlema sõidusuuna vasakpoolset katte serva. Pikiprofiili mõõtkava on pikisuunas 1:5000 või 1:2000 ja
vertikaalsunnas 1:500 või 1:200. Geoloogiliste lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:100 või 1:50.
Tänav - pikisuunas 1:500 või 1:1000; vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:100.
–maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukudeasukohad;
–piketaaž, plaanikõverikud;
–ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded ;
-vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud;
–lõikuvate maanteede telgede asukohad;
– sillad , estakaadid, viaduktid, tunnelid , truubid jt;
–kraavide paiknemine , kalded, pikkused ja kindlustamine;
–ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt.
Ristprofiil
•Ühesuguse lahendusega teeosa kohta antakse vähemalt üks teeprojektile esitatavad nõuded – ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et tee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili
mõõtkava on tavaliselt 1:100.
–piketi number;
–maantee ja selle üksikute osade laiused ;
–maantee või sõidusuuna telje asukoht;
–tüüpristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused;
–katendi konstruktsioon ja kihtide paksused;
–tehnovõrkude paigutus.
Vertikaalplaneerimisjoonis
•Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonitäpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500.
Rajatiste lõiked
•Lõigetele tuleb märkida:
–rajatise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja rajatise eenduvad osad;
– olemasolevad ja kavandatavad kõrgusmärgid, rajatise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid, rajatise osade ja tarindite kõrgusmärgid;
–sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jt.