väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 4. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5) Tref, Talter, Tallinna Teede AS, Nordecon Infra, Teede REV-2 5. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 6. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.)
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal- majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 4) Teeprojekti etapid
Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). 5. peatükk ISTUTUSE ÜLEANDMINE § 15. Istutuse üleandmine (1) Istutus antakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal. (2) Istutuse üleandmisel kontrollitakse istiku ja istutustöö vastavust haljastusprojektile või istutusjoonisele. Kui istutustöö ei vasta nõuetele, siis on töö tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. (3) Istutuse üleandmisel tuleb üle anda istutusega seotud dokumentatsioon, sh haljastusprojekt või istutusjoonis, istiku kvaliteeti ja päritolu tõendavad dokumendid ning hooldusjuhend. Töö tellija nõudmisel
1) korraldama tuleohtlikul ajal valve tulekahju avastamiseks, sellest päästeasutuse häirekeskusele teatamise ja esmaste kustutamisvõtete rakendamise; 2) määrama tulekahju korral päästetööde juhi käsutusse oma esindaja, kelle ülesanne on päästetööde juhi nõustamine piirkonna eripära asjus ja riigimetsa majandajaga sidepidamise korraldamine. (6) Raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja gaasitrasside valdajad on kohustatud: 1) hoidma teemaa ja trassid risust puhtad. Teemaa ja trasside võsast puhastamisel ning elektriliinide okstest vabastamisel tuleb okaspuumetsi läbivatel aladel raiejäätmed põletada käesolevaid tuleohutusnõudeid arvestades; 2) vajadusel rajama teemaa ja kanarbiku-, sambliku- ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsapiirile 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba või vältima kulu teket teemaa ulatuses. (7) Plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti valdaja on kohustatud rajama tuleohtliku
Teed jä rajatised Teede liigid maanteede klassid Mis on tee?? Tee on manatee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee , jäätee või muu sõidukite või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ...
tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed. Ühendavad suurimaid linnas omavahel ja sadamatega, raudteesõlmedega, piiripunktidega. 24. Mis on tugimaantee
moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa, jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa“. „Veekogude maa – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa“. „Transpordimaa – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh: teemaa, äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh, parklate maa, raudteemaa, lennuliiklusmaa, navigatsiooniseadmete maa, köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa“. „Jäätmehoidla maa – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa“.
hüdrogeoloogilistest tingimustest ja külmumissügavusest. 8) Dreenkiht, ülesanne ja nõuded sellele. Dreenkiht – aluse all asetseb filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja, toimib kevadel reservuaadina, lõikab kapillaartõusu. Katendi kõige alumine osa, mille ülesandeks on läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
Põhimaanteed on: 1. Tallinn Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20) 2. Tallinn Tartu Võru Luhamaa 3. Jõhvi Tartu Valga 4. Tallinn Pärnu Ikla (E67) 5. Pärnu Rakvere Sõmeru 6. Valga Uulu 7. Riia Pihkva (E77) 9. Ääsmäe Haapsalu - Rohuküla 8. Tallinn Paldiski 10. Risti - Virtsu TEE a teemaa b mulle c sõidutee d teepeenar e mulde nõlv f kraav g kraavi serv
Väiksemahulised katte parandustööd ja defektide remont Kraavide ja drenaazisüsteemide hooldus Tee muldkeha hooldus ja parandustööd Kruusateede hööveldamine ning täiendava kruusa juurdevedu kokkulepitud mahus Liikluskorraldusvahendite hooldus ja vahetamine Peenarde täitmine Niitmine, haljastus ja teemaa koristamine Hukkunud väikeloomade ja lindude koristamine 7 Kattega teede säilitusremont remondi liik, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Töö tulemusena sõidetavus märgatavalt ei parane kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks töömeetodiks on kattega teede osas pindamine ja kruusateedel kruusa pealmise hööveldamiseks vajaliku kihi taastamine. Töö võib sisaldada
· Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23
immutamine ja katmine graniitkillustikuga (ebatasase kattega teed, kui kap rem pole plaanis, pinnalagunemiste korral, väikese liiklusintensiivsusega tänavad); koht ja riba parandaine. Talvel kuuma mustseguga lappimine. 32. Teede hooldus ja teede seisundinõuded Teehoiu eesmärgiks on ohutu liikluse tingimuste loomine. Teede hooldus on teede puhastamine, surnud loomade, loata liiklusmärkide, langemisohtlike puude, nähtavust piiravate esemete eemaldamine. Üldised seisundinõuded: 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest;
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasu...
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
