just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures. 2. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema: a) 1. ja 2. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 1m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 20 cm; b) 3. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm 3. Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. 4. Olemasoleva muldkeha materjali väljavahetamise ja dreenkihi lisamise vajalikkuse üle
Kui omanikujärelvalve võttis töö teostuse vastu koostas objektijuht vastava dokumentatsiooni ja saatis selle projektijuhile, kes esitas kõik kaetud tööde aktid iga kuu lõpus tellijale , et tasutud tehtud tööde eest. 2.4 Teostatud tööd ja praktika ametikoht Esimesl praktikal oli minu ametikohaks objektijuhi otsene abi ja tööülesanneteks põhiliselt erinevate aktide, protokollide jm. dokumentide koostamine ja täitmine, erinevad geodeetilised tööd, dreenkihi ja killustikaluse ehitus, masinajuhtide juhendamine ja järelvalve, tihendamistööd ning objektile erinevate rajatiste paigaldamine. Fotod kasutatud töövahenditest ja teostatud töödest asuvad lisades (Lisa 1). 8 2.4.1 Teostatud tööd · Aktide- ja protokollide koostamine ning täitmine - sinna kuulusid üldiselt kaetud tööde
8) Dreenkiht, ülesanne ja nõuded sellele. Dreenkiht – aluse all asetseb filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja, toimib kevadel reservuaadina, lõikab kapillaartõusu. Katendi kõige alumine osa, mille ülesandeks on läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1
14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17. Tekkida võivad probleemid tihendamisel 18. Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39
3 külmakaitse kihtide või soojus isolatsioon kihtide ehitamine 4 pinnase vete alandamine 5 vee isolatsioon kihi ehitamine 24)pinnasevee ära juhtimiseks antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem) 26)dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine.Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid
millest arvutatakse koormussagedust. 201. Koormussagedus- tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 202. Normkoormus telg, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk teepinnale 600kPa. 203. Elastsusmoodul- suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja selle vastava elastse deformatsiooni suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 206. Elastne katend tuleb arvutada järgmiste kriteeriumite järgi: kogu katend lubatavale elastsele vajukile, katendi
202. Mis on koormussagedus Tee enimkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud normkoormusega telgede hulk ööpäevas. 203. Mis on normkoormuseks Telk, mille staatiline koormus on 100 kN ja koormus rattale 50 kN ning rõhk tee pinnale 600 kPA. 204. Mis on elastsusmoodul Suurus, mis iseloomustab materjali eslastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 205. Milliseid materjale on soovitav kasutada dreenkihi materjalina (4) Fraktsioneeritud killustikku, kruuskillustikku, kruusa, liiva. 206. Mis on elastne katend Katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 207. Millise kolme tugevuskriteeriumi järgi tuleb arvutada elastne katend