Dear Sir or Madam Thank you for interest in our conference. We are looking forward to see you in Väike-Maarja. The conference is on 17th-18th November. It takes place in Väike-Maarja Seltsimaja. The address of Seltsimaja is Pikk 1 Lääne-Virumaa. We organize transport to Väike-Maarja too. From Tallinn comes a bus with 50 seats. Futhermore on bus comes from Narva and one bus comes from Ikla. I hope that everybody can come to Tallinn, Ikla or Narva, if you can not then send me email and we organize yours arrive. In the 17th November evening we go altogether to the Rakvere Teater and watch new perfomance called „ Viimase öö õigus“. So you can hear Estonian and you will get some practice. I am looking forward to see you soon. Yours faithfully Kaspar Bork
Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates." Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga, Paikuse,
Lõhn ei ole ole küll meeldiv kuid väävliühendid mõjuvad nahale hästi. Mudas lahustuvad : naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumisoolad, anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained :süsivesikud, rasvad, surnud ja lagunenud taimede ja loomade jäänused. Meremuda sisaldab rohkem mineraalaineid, järvemuda aga orgaanilisi ühendeid (sh väävelvesinikku). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe(Kuressaare sanatoorium) ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Haapsalu ravimuda- Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus ja on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humusooli. Värska ravimuda- Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Mudal on kõrge diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus,
Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, Kunda, Narva, Karinu, Mündi,
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul vilj...
rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides. Mudaprotseduuride mõjul sageneb haigetel pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe. Ravikuuri algul võib kergelt ägeneda krooniline haigusprotsess, sest ainevahetus aktiviseerub.
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas ...
7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
kõrgem, kui Tallinnas. Viimase kümne aasta liiklusohtlikemad kohad Harjumaa maapiirkonnas Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste analüüsitud uuringust selgub, et Harjumaa maanteede kõige liiklusohtlikumateks kohtadeks on: Tallinn- Keila- Paldiski mnt (13- 28 km ja 31- 43 km) Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa mnt (5,5- 12,1 km) Tallinn- Narva mnt(10,4- 18,8 km) Tallinn- Rapla- Türi (tugimaantee) Keila- Haapsalu mnt Tallinn- Pärnu- Ikla mnt Ääsmäe- Haapsalumnt Tallinna ringteel2-19 km Sagedasti on antud hinnanguid liikluskultuuri tasemele ja räägitud vajadusest Eesti madalat liikluskultuuri tõsta. Samas ei ole piisavalt püütud lahti mõtestada selle termini sisu räägitakse ühest või teises abinõust, mille rakendamine peaks sealsamas tõstma ka liikluskultuuri taset tervikuna. Reaalsuses see kahjuks nii lihtsalt ja otseses seoses ei toimi.
Selle vastu oli Eesi Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 välja kuulutatud. Eestlased toetasid iseseisvust. Ka Lätis hääletati. Referendumi küsimus: ,,Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 13.06- Ülemnõukogu võttis vastu ,,Omandi reformi aluste seaduse, mis ütleb , et õigusvastaselt vöörandatud omand tuleb tagastada. 14.06- Nõukogude Liidu jõudemonstratsioonid: miilitsaüksused ründasid Heinaste ja Ikla piiripunkti. juuli- Vene NFSV presidendiks valiti Boriss Jeltsin 19.08- Gorbatsov pandi Krimmis koduaresti, riigipöördekatse Moskvas RESK-i poolt- augustiputs 20.08 ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", Taastatakse Eesti riigi iseseisvus. 21.08- Läti Vabariigi iseseisvumise taastamine 22.08- Gorbatsov naasis Krimmist ning tema võimupiirid olid langenud miinimumini. 6.09- Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses.
Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud uuring näitab ilmekalt ühiskonna hinnangut alkoholimüügi kohta. Suurem osa elanikest ei poolda alkoholi müüki spordivõistlustel, elumajades asuvates kauplustes, bensiinijaamades ja kultuuriüritustel. Samuti pooldatakse öiseid müügipiiranguid. Alkoholile ja alkoholifirmadele pööratakse väga suurt tähelepanu neid silmatorkavalt reklaamides. Ja miks on Ikla piiripunktis Eestisse sõites tee ääres suur õllekork kirjaga:" Welcome to A le coq country" sama kork on ka Tallinna sadamas D-terminali saabudes. Seega reklaamime end turistidele kui nö joodikute riigina?! Praeguse seisuga saime teada, et alkoholi liigtarvitamine ning selle mõju inimeste tervisele on Eestis väga suur probleem, mida tuleks inimestele rohkem teadustada ning alkoholimüüki mingil määral ka rohkem piirata.
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutava...
• Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032 Kabli linnujaam
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi P...
Toidulisandine suurendab loomade immuunsust seedetrakti haigustele. Sellega on võimalik vähendada sööda kogus 20-30%. Muda kasutuse areng Eestis Eesti merelahtede meremuda on paremini uuritud kui järvemuda ja ka sihikindlamat kasutamist leidnud. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja 3 Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840 Kuressaares
Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ). Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna. Mukri rabarada jääb RMK Oandu - Ikla matkateele ( 370 km ). Raja lõpus on katusealune koos piknikukohaga: lauad - pingid, kuivkäimla, lõkkekoht, telkimisvõimalus. Piknikupaiga kõrvale on kaevatud tiik, kus saab jälgida põnevat vee- elu. 13 KOKKUVÕTE Mukri rabast polnud mõni aasta tagasi enamus inimesi kuulnudki. Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid.
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
Kurgja VILSANDI SOOMAA Hüpassaare Tipu Kutja Kilingi-Nõmme Nepste Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline sa...
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korra...
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Voicenet telefonikaardid Elioni telefonikaardid Diil kõnekaardid ja stardikomplektid Zorro kõnekaardid ja stardikomplektid Selveri valdkondade juhid: · Direktor Andres Heinver · Müügidirektor Kristi Lomp · Finantsdirektor Priit Mälksoo · Personali- ja teenindusdirektor Kristiina Palm · Turundusjuht Triin Kaare · IT-juht Toomas Mändla · Turvajuht Ainar Annus · Sisekontrollijuht Meelis Peet · Jurist Inna Ikla · Kaubandustarkvara peakasutaja Helle Eslas Sponsorlus Selver peab oluliseks oma panuse andmist ühiskondliku elu edendamisse ning inimeste elujärje parandamisse. Sponsorlustegevuses toetavad eelkõige järgmisi valdkondi: · Laste haridus, vaba aeg ning tervis · Pere ja pereväärtused · Tervis · Keskkond · Sport Hindavad järjepidevust ning eelistavad sponsorlustegevuses koostööprojekte, mis
28. Jalgtee ja jalgrattatee- tee, mis ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate/jalgratturite/mõlema liiklemiseks 29. Talitee- üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud 30. Riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja: · Tallinn - Narva (1) · Tallinn - Tartu-Võru Luhamaa (2) · Tallinn Pärnu Ikla (3) · Tallinn- Paldiski (8) 31. Põhimaanteed, mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku: · Tee nr 1 Tln-Narva (E20), · Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264), · Tee nr 4 Tln-Pärnu-Ikla (E67), · Tee nr 8 Tln-Paldiski, · Tee nr 11 Tln ringtee 32. Riigi põhimaanteed: · Tee nr 1 Tallinn-Narva (E20), · Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264), · Tee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67), · Tee nr 8 Tallinn-Paldiski, · Tee nr 11 Tallinna ringtee
Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe 3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme Laagripaigad: 1. Nigula lka keskus Vanajärvel 2. Jõulumäe Tervisekeskus www.joulumae.ee 7 1.2. Rattaretke korraldus
Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda Kõigepealt sõja puhkedes Eestis mere- ja õhusõda sakslaste poolt. Uputati kolm laeva. Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8. juulil ületasid Saksa väed Mõisaküla ja Ikla ruumis Eesti piiri. Pärnusse sisse 8. juulil ootamatult. Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse. Tartus olid alanud partisanilahingud ja 10.
Köögi tooted. 1.2. Selveri valdkondade juhid · Direktor Andres Heinver · Müügidirektor Kristi Lomp · Ostudirektor Tiiu Valk · Finantsdirektor Priit Mälksoo · Personalidirektor Kristiina Palm · Arendusdirektor Agi Metsandi · Turundusjuht Triin Kaare · IT-juht Toomas Mändla · Turvajuht Kristian-Viktor Parvei · Sisekontrollijuht Meelis Peet · Jurist Inna Ikla · Kaubandustarkvara peakasutaja Helle Eslas · Avalike suhete juht Annika Vilu 1.3. Selveri sildid Selveril on palju hinnasilte (kampaaniatooted) . 1.4. Selver AS jurdiidiline aadress Pärnu mnt. 238, Tallinn 11624 Registrikood: 10379733 E-mail: selver(ät)selver.eu Telefon: 667 3800 Faks: 667 3801 2. EESTI TARBJATE KESKÜHISTU 100% Eesti kapitalil põhinev Eesti Tarbijateühistute Keskühistu on vanim ja suurim Eesti
riiklikule iseseisvusele. V NFSV esimees oli Boris Jeltsin. Kirjutasid alla lepingule, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust.(iseseisvusreferendum) Ennetava referendumi vastu oli E Komitee, kuna iseseisvus oli juba 1918 a välja kuulutatud. 1 rahvahääletus oli Leedus(10 veeb). REFERENDUMI KÜSIMUSELE: KAS TEIE TAHATE E VABARIIGI RIIKLIKKU ISESEISVUST JA SÕLTUMATUSE TAASTAMIST? 14 juunil ründasi OMON Heinaste ja Ikla piiripunkti. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis pidi kujutama endast konföderatsiooni(Novo-Ogarjovis). 19 aug 1991 a suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Teda pidi asendama Gennadi Janajev. Augustiputs- riigipöördekatse, millega tunnistati RESK-i tegevus seadusevastaseks. Moskva pööret toetasid EKP, ENSV töökollektiivide Ühendnõukogu, liidulised tehased. Võimuvaakum Moskvas võimaldas E välja kuulutada iseseisvuse. Ülemnõukogu
Eesti konteksti arvestades on peaaegu poole kilomeetri pikkuse silla ehitamine jäänud siiski ühekordseks saavutuseks. Kui siia lisada, et nii pikk sild ehitati võrdlemisi kitsa jõe ületamiseks, võib Sõpruse sillaga seonduv näida üsna pentsik. Sõpruse silla ehitamine langes ajaliselt kokku suurte olümpiaobjektide ehitamisega. Teedeehituses tähendas see peamiselt TallinnaNarva ja TallinnaPärnu Ikla maanteede rekonstrueerimist. Tsiviilehituses oli valdav enamus objektidest seotud Tallinnaga. Mõningaid suuri objekte jagus siiski ka mujale. Üheks selliseks kujunes Tartusse uue silla ehitamine. Enne II maailmasõja hävitustööd oli Tartus kasutada hobuste- ja autodega liiklemiseks mitu silda. Nii oli Tartu püsisildadest transpordile avatud juba Katariina II ajal ehitatud Kivisild ja 1926. aastal avatud Vabadussild ning ujuvsillad. Pärast II maailmasõda taastati
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
Aastaks 2018 plaanib ettevõte oma tegevusvaldkondi suurendada seda nii klientide, hoonete kui ka aktiivse tegevuse poolest.Suurt tähelepanu pööratakse kindlasti ökoturismile.Kuna ettevõte paikneb Luitemaa looduskaitse ala läheduses (vaata pt 14.1), siis on kindlasti plaan rajada vaatlustorne loodushuvilistele.Veel on plaanis rajada kämpinguid ning grillimisplatse, pakkuda mitmekesisemat aktiivset puhkust (paadisõit merel, kalastamine, veesuusatamine, ekskursioonid Pärnu Ikla puhkealadele) ja kultuurilist infot sealsete kirikute ja monumentide kohta 13 5. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA · reklaami suurendamine · sõbralik ,paindlik ja kvaliteetne teenindus · mugav ning omanäiline talumiljöö · ettevõtte sünnipäevakuul soodustused 5.1. Käibe ja rentaablustaotlus Aasta pärast klientide arv 20 % võrra suurem ning rohkem ootan oma külastajateks
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad.......................................................................
1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad maakonda, järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises numbrid näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). Põhimaanteed on: 1. Tallinn Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20) 2. Tallinn Tartu Võru Luhamaa 3. Jõhvi Tartu Valga 4. Tallinn Pärnu Ikla (E67) 5. Pärnu Rakvere Sõmeru 6. Valga Uulu 7. Riia Pihkva (E77) 9. Ääsmäe Haapsalu - Rohuküla 8. Tallinn Paldiski 10. Risti - Virtsu TEE a teemaa b mulle c sõidutee
Siis selgitan talle, et enne mõõtmise alustamist tuleb kontrollida üle seadme töökorrasolek vastavalt kasutusjuhendile, sooritades veel sihiku ning null testi. Esitan talle väljavõtted seadusest, mille alusel tuleb mõõtevahendite kontroll enne mõõtmist teha ja ka nõuded sellele Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 6, §8 samuti ka taatlustunnistuse TTRSS - /00130 Lubatud sõidukiirus Tallinn Pärnu Ikla mnt 139 km (Tahkuranna vald) on 90 km/h. Härra Juurika poolt juhitud Honda CRV 000 AAA kiiruseks fikseeris mõõteseade kell 09.34 118 km/h. Mõõtmise hetkel oli temperatuur +20 C, nähtavus hea, valge aeg ning sademeid polnud. Kui kiiruseks mõõdeti 118 km/h, siis on mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus ± 4 km/h. Mis tähendab, et Juhan Juurikas ületus lubatud sõidukiirust 24km/h.
kinni. 56-ndaks oli mustkate 1256km asfaltbet 28km 1284km 1956-75 olid hüppelised, alustati massiliselt sildade ehitust ja uute retseptide lisandumisega arenes ka pinnakate ja sõidetavus paranes. 75- ndaks mustkate 4509km asfaltbet 409km 4918km. Sildade konstruktsioonis kasutati taribetooni 1957 Tori sild 109m. 56-65 241 uut r/b silda. Asfaltbetoon 56 juurutati 10 a programm tähtsamad objektid Tallinn narva, Tallinn Tartu Võru, Tallinn Pärnu Ikla. 1957 esimene tehas Rakvere lähistel, esimene arvestatav 1963 Mäos. 1959 kaob naturaal kohustus täielikult ja rahastamine suunatakse kolhoosidele, kes panevad suuremat rõhku just kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha laius 30m teekatend 2x 7,6m 1976-1991 OM võistluste tulemine Tallinna hoogustas siinsete teede arengut nn Olümpia Tee
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel. 14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad. 22.06.1941 - Sakslased tungisid NL-ile kallale. Selle tulemusena taheti Eestit puhastada Saksamaa toetajatest. Lõuna-eestis võtsid metsavennad võimu ajutiselt enda kätte. 07.07.1941 - Esimesed Saksa regulaarväed jõudsid Eesti pinnale Ikla juures. Sakslasi võti alguses vastu kui vabastajaid. Nõukogude Liit kaitses Eestit ägedamalt kui Leedut või Lätit. Metasvendade vastu saadet võitlema hävituspataljonid, kes teostasid põletatud maa taktikat. 47 Kanta lahing - võitlus metsavendade ja hävituspataljonide vahel. Augusti lõppus okupeerisid Saksa väed Eesti. Saksa väed peatati ajutiselt Põltsamaa- Mustvee liinil paariks nädalaks. 07.08
meremehekast) kunstiline töötlus, kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
10039227.310391 20706 Iisaku vald 20707 4400154-1Iisaku 59.10063427.310507 20707 Iisaku vald 9969 7000205-1Ikaruse 59.21660724.664195 9969 Kohila vald 14052 7000072-1Ikaruse 59.21655224.664450 14052 Kohila vald 20321 6700126-1Ikla 57.87716724.362205 20321 Häädemeeste vald 28477 6700125-1Ikla 57.87726424.362560 28477 Häädemeeste vald 38052 Ikla piir l 57.86999924.359999 38052 33423 6700128-1Ikla piiripu 57.87647224.384320 33423 Häädemeeste vald 25743 8400095-1Ilbaku 58.16389825.312214 25743 Halliste vald 25869 8400094-1Ilbaku 58.16372425.312531 25869 Halliste vald 22157 5100059-1Illassaare 58.74657725.414695 22157 Türi vald 23167 5100060-1Illevere tee59.03920125.843485 23167 Järva-Jaani vald 25986 5100061-1Illevere tee59.03902425
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
