STIIL Stiil olukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust
Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla
Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand. Raivo Seppo andis 1994. aastal välja ,,Eesti nimeraamatu", hiljem raamatu ,,Nimed ja nimepäevad" ning käesoleval aastal ,,Nimeraamatu". Ärinimedega on tegelenud Eve Alender. Veidi on uuritud ka hüüdnimesid. On teada, et hüüdnimed ja nende tüübid muutuvad aja jooksul. Veel on olemas internetinimed ja varjunimed
probleemi lahendusi, on sul vaja korrastada olemas olev info korralikult. Konkreetsete teadmiste esitlemine innustab kreatiivsust ning aitab integreerida loodud ideid ja vaatenurki eelnevas idees. See on osutunud äärmiselt effektiivseks assisteerides grupi ajurünnakutes. (Concept mapping...) 2.4 Exel Micrsosoft Exel on kõigi võimalustega tabelarvutuse vahend, mille abil on võimalik luua töölehti, diagramme, loetelusid ja isegi veebi lehekülgi. Exeli liides kombineerub tavaliste Windowsi ekraani elementidega koos Exelile iseloomulike nuppude, käskude ja juhtidega. (Langer 1999:1) 2.5 LATCH süsteem Richard Saul Wurman lõi infosüsteemi impeeriumi vastates küsimustele nii, kuidas ta vastata tahtis, ning korraldades teavet nii, kuidas inimesed seda kasutavad. Tema Accsess reisijuhid näiteks korraldavad teabe asukoha, mitte kategooria järgi. Nii et traditsiooniliste
Reklaamtekstides esineb sõnaliikidest kõige rohkem nimisõnalinsi ja omadussõnu ning vähem pöördsõnu. Omadussõnade esinemine on loogiline, sest reklaamides tõstetakse esile toote häid omadusi.Uuringud, mis pärinevad üheksakümnendatest aastatest väitsid, et tol ajal kasutati Eesti reklaamides üsna vähe omadussõnu. Lausestruktuuri kohta tehtud uuringud toovad välja, et reklaamides on laused lühemad kui tarbeproosas. Kasutatakse rohkem loetelusid, fraase ja vähem täislauseid. Eriti torkab see silma raadioreklaamis, kus iga sekund maksab ning seetõttu jäetakse ülemäärane info ära. Tavaline on kasutada lausete puhul ka sellist konstruktsiooni, mis koosneb ainult kõrvallause osast ja öeldistäitest ehk siis välja on toodud ainult reklaamitav toode ja lause teine pool on toote omadustele rõhuv fraas (nt. Viktor Ekstra miljon mängus).Omaette turunduslikud võtted on kasutada ebaharilikku keelt ja sõnavara
Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter
vastandina mitmetele konkurentidele, kelle otsingumootor oli veebiportaali sisse ehitatud. 2000 aastal hakkas Yahoo! kasutama otsingutulemuste saamiseks Google'it. Yahoo! hankis endale Inktomi 2002. ja Overture 2003. aastal. 2004 tuli ta välja omaenda otsingumootoriga, milles olid ühendatud Yahoo!'le kuuluvate rakenduste tehnologiad. Microsoft lasi MSN Search-i välja 1998. aasta sügisel, kasutades Inktomi otsingutulemusi. 1999. aasta alguses hakkas leht näitama loetelusid Looksmartist, mis olid kokku segatud tulemustega Inktomist. 2004 alustas Microsoft üleminekut enda otsingutehnoloogiale. Microsofti taasmärgistatud otsingumootor Bing avati 1. juunil 2009. aasta kasutamiseks. 29. juulil lõpetasid Yahoo! ja Microsoft lepingu, mille kohaselt hakkab Yahoo! Search toimima Microsoft Bing tehnoloogia baasil. 3.1. Kõikide otsingumootorite ajaline järjestus AJALINE JÄRJESTUS
mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele.
kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. loetelu põhiteemadest/küsimustest. Küsimused on enam-vähem nende loengus käsitlemise järjekorras. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Schumpter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Midagi uut
Sissejuhatuses võib märkida, millised raskused töö kirjutamisel ette tulid. 4. Töö põhiosa see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:· tabeleid, · diagramme, jooniseid ja graafikuid · loetelusid · tsitaate · valemeid 5. Töö peab olema korrektselt viidatud - viited kirjandusallikatele, elektroonilistele materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav). 6. Kokkuvõte - siin esitatakse lühidalt (0,5 lk), kas tööle seatud eesmärgid said täidetud ning uurimisküsimus(t)ele vastatud. Kokkuvõttes enam uut infot ei esitata. See on töö lõplik hinnang. 7. Lisad Töö peab olema korrektselt vormistatud:
3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada
PRESSITEADE 00.00.0000 Lühike ja tabav pealkiri Pressiteate liid peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega (u. 4 rida) peab ütlema ära; mis toimub, kus toimub, millal toimub ja kes korraldab. Informatiivse teate puhul sisaldab liid kõige tähtsamat sõnumit. Seletav tekstilõik. Seletab lahti liidis esitatud info, täpsustab ja laiendab seda. Ürituste puhul kirjeldab ja tutvustab lõik esinejaid, toimuvaid tegevusi ning tegevuste eesmärke. Siia saab lisada loetelusid, prognoose ja tulemusi jne Täiendav seletav lõik. Kui esitatavat infot on rohkem ja see puudutab erinevaid alamteemasid võib seletavaid lõike olla ka mitu. Oluline on kõik vajalik kirja panna, kuid teha seda võimalikult lühidalt. Tsitaat konkreetse infoga seotud kõneisikult. ,,Soovitatav on siia panna organisatsiooni seisukoht käsitletava teema kohta, mis on teema motiivid ja tulevikuprognoosid. Tsitaat võiks olla umbes 2-3 lauset pikk ning kirjutatud lihtsas keeles
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on määratud uurimuse lubatav pikkus ja kuna uurimused on mõeldud lugemiseks, siis tuleb kindlaks teha kellele kirjutatakse. Hea on meeles pidada, et kirjutada tuleks oma ala asjatundjatele, mille puhul oodatakse täpselt piiritletud teemat. Teema piiritlemiseks võib kasutada vaba kirjutamist, mõistekaarte, loetelusid, kuubimängu, grupis toimuvat ajurünnakut. Teemat on võimalik piiritleda ka eraldades uuritavast nähtusest traditsioonilise muutujamõtlemise põhjal selle valdkonna, millest tegelikult huvitutakse ja mida soovitakse mõista ja seletada (sõltuv muutuja). Seejärel nimetatakse see valdkond, mille seoseid või mõju eelmisele tahetakse selgitada (sõltumatu muutuja). Kolmandaks nende nähtuste ala, mis mõjutavad sõltuvat muutujat, aga ei ole esmajärjekorras uurimuse objektiks
Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile Lõputöö 2006 Sissejuhatus Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loomad ka ühte maastikku. Tegelikkuses erineb loomastik maailmajagude lõikes suuresti.
· Äriplaan ei ole muutumatu dokument. Kui midagi ärikeskkonnas muutub, millega ei osatud arvestada, tuleb muuta ka äriplaani. · Vältige tsitaate ja anekdoote. · Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud. · Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne. · Tehke lugejale äriplaani jälgimine nii lihtsaks kui võimalik; kasutage alapealkirju, nummerdatud ja nummerdamata loetelusid ja erinevaid kirjastiile tähelepanu tähtsamale tõmbamiseks. · Idee varastamise vältimiseks ärge andke oma toote täpset tehnoloogilist kirjeldust ega avage oma teenuste kõiki üksikasju. · Turupotentsiaali ennustamisel lähtuge statistilisest tõestusmaterjalist. Ärge kirjutage: " Internetti kasutavate inimeste arv on viimastel aastatel järsult suurenenu". Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited) on näidanud, et
Uurimused tõendavad, et vanemad inimesed unustavad küll äsjatoimunu, aga ammuseid sündmusi mäletavad hästi. Asi on nimelt selles, et mediaatorite aktiivsus väheneb ja uut on raske meeles pidada. Et noorusaja head mälu säilitada, tuleb mälu treenimisega tegelda terve elu. Väga vähesed inimesed tunnistavad ju, et neil on väga hea meelespidamisvõime. Samas on välja töötatud hulgaliselt lihtsalt omandatavaid tehnikaid, mis võimaldavad süsteemselt meelde jätta numbreid, loetelusid, nimesid ja nägusid, fakte, kõnesid jms. 17 nippi mälu parandamiseks Mõtle täpile. Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes. Tuleb istuda mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles. Pildista
(artiklid, punktid), lõiked, punktid, peatükid, alaosad, osad, märkused, pealkiri, preambel, lisad. Õigustloova akti välised atribuudid. Õigustloovate aktide ühendamise viise: inkorporeerimine (s.h konsolideerimine), kodifitseerimine. Põhiosad: **Paragrahvid: sisaldab õigusnorme või õigusnormi osa, võib jaguneda lõigeteks ja punktideks. Esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes selle täpsustused või erandid ehk eriregulatsioonid. Kui esitatakse loetelusid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. On antud erialases kirjanduses ka soovitusi paragrahvi mahu osas: optimaalselt 3 lõiget, 1 lõige 1 lause, 1 lause 1 mõte. Koonduvad nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. **Peatükid- saab jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Nt KarS, VÕS. **Osad: teksti osa tähistatakse araabia numbritega. Numeratsioon on õigusakti piires läbiv (paragrahvide, peatükkide, osade puhul)
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu. Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad või...
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber ork...
Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit.
Olulised poeetilised põhimõtted: kõla(rütm, kordus ja riim), lugu ja sümbolid(kujundid) Oluline tasand on õpetlikkus või maailma tutvustamine ja selle eest hoiatamine Eesti lasteluule eelkäija on rahvaluule Rahvusliku liikumise ajal oli ka noortele adresseeritud luuletusi Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm
ülehelikiirusel. Antud lauset võib mõista kahel viisil: 1. Süsteem annab häire, kui lähenev objekt on (ebasõbralik või tundmatu) ja (liigub ülehelikiirusel) 2. Süsteem annab häire, kui lähenev objekt on (ebasõbralik) või (tundmatu ja liigub ülehelikiirusel) Mitme ANDi ja ORi kasutamisel võib arusaamatuste vältimiseks kasutada mitut moodust: 1. Võib kasutada sulge nagu antud näite seletuses, 2. Võib kasutada loetelusid 3. Võib sellised "valemid" lihtsustada. 8.3 Ebamäärased terminid Ebamäärasteks terminiteks nimetab autor sõnu, mille tähendus on suhteline, ei ole üheselt määratud. Sellisteks sõnadeks on näiteks suur, väike, harva, tihti, kiiresti. Analoogsed sõnad spetsifikatsioonis viitavad otsesele ebatäpsusele, mis hiljem tekitab probleeme, kuna nendel sõnadel puutub ühene mõõt. Seetõttu ei tohi spetsifikatsioon
Õpitakse tundma: asutuse tegevusi ja üksikuid valdkondi reguleerivaid õigusakte; asutuse üldisi ja valdkondlikke poliitikaid, strateegiaid, arengukavasid jms; asutuse ja tema struktuuriüksuste põhimäärusi; erinevate süsteemianalüüside käigus koostatud protsessiskeeme, mudeleid jms; erialatermineid; dokumentide näidisloetelusid; asjaajamiskorda; varasemaid dokumentide loetelusid ja arhivaalide loetelusid; varasemaid toimikute loetelusid ja arhiivinimistuid; asutuse arhivaale; muid asjakohaseid materjale13. Andmete kogumisel dokumentide loetelu koostamiseks võib vajalikuks osutuda ka töötajate intervjueerimine ning tööprotsesside jälgimine ja kaardistamine. Andmete kogumise eesmärk on piisava hulgal alusmaterjali leidmine dokumentide loetelu väljatöötamiseks. 13
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vas...
Pressiteade tuleb saata õigele meediakanalile. Teatud aeg kulub teate kajastamiseni meedias. Sel ajal hangitakse lisainfot, kontrollitakse fakte, valmistatakse materjale ette. ARTIKLITE KIRJUTAMINE · Artikli kirjutamisel alustada kõige tähtsamast · Info grupeerida ja käsitleda eraldi lõikudes · Pealkiri peab olema lugema meelitav · Artikkel peab olema lugejale huvipakkuv · Teksti liigendamiseks kasutatakse loetelusid,eri suurusega pealkirju,illustreerivaid materjale · Võib kasutada pseudonüümi · Kõik esitatud andmed tuleb kontrollida · Vältida tuleks ülivõrdeid · Eelistada üldkasutatavaid sõnu vähekasutatavatele · Kirjutaja isikut ei tules tekstis liigselt rõhutada · Tavaline kiri onparemini loetav kui ainult suurtähtedega tekst PRESENTATSIOONIDE KORRALDAMINE · Ettevalmistamine
Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö sõnastamisel tuleb vältida kõne- või konspektistiili. Kõnestiilis kasutatavat ,,mina" vormi ja konspektistiilile omast sagedaste lühendite kasutamist peab vältima. Töös kasutatakse umbisikulist vormi (nt ,,on käsitletud, on analüüsitud, on uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine
Nummerdamisel pakutakse vaikimisi automaatkorrektuuri , millest saab valida kas nummerdust taas- alustatakse (Restart Numbering) või jätkatakse (Continue Numbering) NB! Automaatkorrektuuri (AutoCorrect) saab sisse/välja lülitada Fail (Office nupp)Suvandid (Options) Õigekeelsuskontroll (Proofing) Automaatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect Options)vahekaart: Au- tomaatkorrektuur (AutoCorrect), Kuva automaatkorrektuuri suvandite nupud (Show AutoCorrect Options buttons). Loetelusid saab teha pisipiltidest ehk ikoonidest, st kui on lõigu ees on ikoon siis ENTERi vajutus lisab selle ikooni loetelu tähiseks. Liigendloetelu (Multilevel List, Outline Numbered) puhul saab kirjeldada eraldi iga taseme (Level) vormingut (numbrilaad, numbrite joondus, joonduskoht (lehe servast), teksti taane. 15
Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas 4. Kestvuse ja sageduse mõõtmise probleemid (lk. 18 ja 17 ülal). Mõõtmisühikuks on ajaskaalades kas kestvus (ajakulu) või sagedus. Selliste skaalade puuduseks on see, et osa vastuseid võib muutuda ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse mõõtmisel võib olla tegemist fikseerimata või fikseeritud ajavahemikuga. Esimesel juhul on mõõtmine ebatäpne, sest sündmuste toimumiste sagedus ja kestvus võivad erinevatel ajaperioodidel olla erinevad (näiteks erinevused talvise ja suvise ajakasutuse vahel, argipäevade ja puhkepäevade vahel jm.). Teiseks, vastajatel on lähemate ajaperipoodide sündmused paremini meeles. Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust:
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaan...
vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Töö kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest nõudmistest: · Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja -punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega. · Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid, registreid ja lisasid. · Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt. 11 · Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele mahub vähemalt kaks rida järgnevat teksti. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.)
SEGAMINI LINNAD Vastused 1. Narva 2. Lihula 3. Pärnu 4. Võru 5. Otepää 6. Tõrva 7. Tallinn 8. Haapsalu 9. Kärdla 10. Tartu 11. Viljandi 12. Sillamäe 13. Mustvee 14. Paide 15. Rakvere 16. Maardu 17. Jõhvi 18. Valga 19. Rapla 20. Kuressaare Merlecons ja Ko OÜ 292 SLAIDID Tööjuhend Teie grupp saab 8 slaidist koosneva slaidiesitluse, mis vajab korrigeerimist. Korrigeerimise aluseks on Loetelusid sisaldavate slaidide koostamise juhend. Korrigeeritud slaidiesitlus peab täpselt vastama sellele juhendile. Korrigeeritud slaidiesitus salvestaga uueks failiks. Aega on selleks 25 minutit. Teil on võimalik saada üks kord õpetajalt konsultatsiooni. Konsultatsioon ei kesta üle 2 minuti. Seega mõelge põhjalikult läbi, mille kohta te konsultatsiooni soovite. Soovitav on slaidi esitluse korrigeerimist alustada esmalt juhendiga
keelne versioon Visual LISP 2000). Oma struktuurilt on AutoLISP üks lihtsamaid program- meerimiskeeli, kuigi ta on traditsiooniliste programmeerimiskeeltega võrreldes küllaltki omapärane. Selle keele algvariant (nimega LISP) töötati välja juba 1960-ndatel aastatel ja leidis lääneriikides kasutamist tehisintellekti keelena. Johtuvalt oma nimetusest LISP (= LISt Processor) töötleb programmeerimiskeel AutoLISP eelkõige loetelusid ja ka AutoLISP- keelsed protseduurid ise on tegelikult teatavad loetelud, mis omakorda sisaldavad alam- loetelusid jne. AutoLISP-keelsed programmid (enamasti nimetatakse neid küll protseduuri- deks) tuleb kirjutada tekstiredaktorite abil tekstifailidena. Ei tule aga kasutada keerulisi, dokumentide koostamiseks mõeldud redaktoreid (näiteks Microsoft Word), sest nemad lisavad faili koosseisu suurel hulgal nähtamatut teksti, mille tõttu sellised protseduurid arvutis ei "jookse"
· Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud · Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne 4 Äriplaan · Tehke lugejale äriplaani jälgimine nii lihtsaks kui võimalik; kasutage alapealkirju, nummerdatud ja nummerdamata loetelusid ja erinevaid kirjastiile tähelepanu tähtsamale tõmbamiseks · Idee varastamise vältimiseks ärge andke oma toote täpset tehnoloogilist kirjeldust ega avage oma teenuste kõiki üksikasju · Turupotentsiaali ennustamisel lähtuge statistilisest tõestusmaterjalist. Ärge kirjutage: " Internetti kasutavate inimeste arv on viimastel aastatel järsult suurenenu". Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited) on näidanud, et interneti
kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud 4 Äriplaan Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne Tehke lugejale äriplaani jälgimine nii lihtsaks kui võimalik; kasutage alapealkirju, nummerdatud ja nummerdamata loetelusid ja erinevaid kirjastiile tähelepanu tähtsamale tõmbamiseks Idee varastamise vältimiseks ärge andke oma toote täpset tehnoloogilist kirjeldust ega avage oma teenuste kõiki üksikasju Turupotentsiaali ennustamisel lähtuge statistilisest tõestusmaterjalist. Ärge kirjutage: " Internetti kasutavate inimeste arv on viimastel aastatel järsult suurenenu". Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited)
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
kinnisvara võõrandamise kulud, rajatise kasutuskulud, sõidukite läbisõidust olenevad kulud, sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud, keskkonnakahjustuste ja nende vältimiseks tehtavad kulud, liiklusõnnetuste vähenemisest tulenev sääst. 42. Pakkumisdokumentatsioon - mis on ja kirjeldus Tuleb koostada ehitustöövõtu korraldamiseks. Põhineb tehnilisel projektil ja sisaldab töökirjeldusi, töömahtude loetelusid, kvaliteedinõudeid ja viitavate dokumentidega jooniseid jm. Need projektdokumendid võimaldavad korraldada ehitustöövõtu võistupakkumist. 43. Tööjooniste koosseis (vähemalt 5) Seletuskiri, joonised, rajatise ja selle kasutamise mõju hinnang keskkonnale, töökirjeldused ja töömahud, maksumuse hinnang. 44. Nimeta liiklusalased kvaliteediparameetrid (5)
66. Hoone konstruktiivelementideks jaotamise põhiprintsiibid Võimalused on piiramatud, võiks kasutada näiteks järgnevat jaotust: 1. nulltsükkel ja esimene korrus koos viimistlusega; 2. välis- ja siseseinad koos viimistlusega; 3. ülemised korrused koos treppide, viimistluse ja osaga karkassist; 4. katus koos viimistluse ja osaga karkassist; 5. insenerivõrgud; 6. platsitööd. Võib kasutada ka suuremat arvu elemente (kasutatakse ka loetelusid enam kui 40 elemendiga). Seejuures tuleb silmas pidada aga järgmisi põhimõtteid: 1. iga konstruktiivelement peab olema eelnevalt määratletud nii, et tagatakse jaotuse universaalsus ja arusaadavus kõigile; 2. konstruktiivelemendi maksumuse osakaal kogumaksumusest peab olema oluline; 3. konstruktiivelement peab olema lihtsalt eristatav nii joonisteIt mõõtes kui töömahtude loendit analüüsides; 4. võrdlusvõimaluse tagamiseks peab valitud konstruktiivelementide loetelu olema
- eeldatakse võimalikku pikalevenivat ja ettearvamatust emotsioonist kantud füüsilist kontakti või telefonikõne (eelnev negatiivne kogemus antud kliendi või situatsiooniga) 39 1.2 Kirjaliku suhtluse eelised sõnum jõuab kõikide saajateni ühesugusel kujul kiri on ülevaatlik, konkreetne ja üksikasjalik jõudes sellisena ka saajale. Saab esitada detaile ja loetelusid, mis suulise vestluse käigus võivad ununeda või ei anna vajalikku tulemust kirjaga on võimalik piltlik info edastamine. Ka suulise teenindamise käigus kasutatakse kirjalikku näitlikku materjali, et saavutada parem tulemus sõnumi sisu saab selle unustamisel uuesti üle lugeda kirja saab lugeda saaja poolt talle sobival ajal ja sobivas kohas kirja saab kirjutada ilma, et selleks oleks vaja teha suuri väljaminekuid (teenindusbüroo loomine jms.) kiri jõuab alati kohale
- mittevastamise vead, - valikuvead, - mõõtmisvead, - küsitleja mõju. 7. 4 Valimi koostamise meetodid 7.4.1 Juhuslikud valimid: a. lihtne juhuväljavõtt – igal üldkogumi liikmel on teatud võrdne võimalus sattuda valimisse. Selle meetodi praktikasse viimisel kasutatakse sageli juhusliku arvu generaatorit. Selle meetodi nõrkused on : - mitte alati pole saada numbrijärjestusega loetelusid üldkogumi kohta - tulemuseks võib olla hajutatud valim, kus andmete kogumine võib osutuda kulukaks. - Ei ole kindlustatud valimi esinduslikkus üldkogumi suhtes. b. süstemaatiline väljavõtt. Selle meetodi puhul valitakse valimi liikmed üldkogumi loetelust kindla intervalli järel. Intervalli suurus leitakse üldkogumi ja valimi suuruse suhtena. Süstemaatilist väljavõttu kasutatakse tihti nimede valimisel telefonikataloogist ja muudest loeteludest
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
Parim on see 20-25 aastaselt, säilib keskmisel tasemel umbes 40-45 aasta vanuseni, seejärel hakkab vähenema. Eriti halveneb uue mehaanilise materjali meelespidamine. «Et noorusaja head mälu säilitada, tuleb mälu treenimisega tegelda terve elu. Väga vähesed inimesed tunnistavad ju, et neil on väga hea meelespidamisvõime. Samas on välja töötatud hulgaliselt lihtsalt omandatavaid tehnikaid, mis võimaldavad süsteemselt meelde jätta numbreid, loetelusid, nimesid ja nägusid, fakte, kõnesid jms. «Mälu treenimise kursuse peamine väärtus seisneb aga oma isiksuse arendamises: mõtlemisprotsessi korrastamises ja organiseerimises. Tänu sellele suudame igapäevaselt oma mälu kasutada oluliselt efektiivsemalt ja kasulikumalt,» ütleb Tallermaa. 9 Eraldi kursus õpetajatele Viimased uuringud on näidanud, et mälutreeninguid saab suurepäraselt ära kasutada ka paremaks õpetamiseks
troopilistes tingimustes. Katse ajal ja selle järel ei tohi tekkida elektrilöögi ohtu. Mõnedel toodetel mõõdetakse niiskuse ja veepritsmete kindlust nii, et seadmele piserdatakse teatud aja jooksul vett. Katse järel peab seade olema täiesti töökorras ja ohutu. Liidesestandard Liidesestandardeis määratletakse toodete ja süsteemide ühendamiskohtade kokkusobivust puudutavad nõuded. Liigitusstandard Liigitusstandardid sisaldavad loetelusid nende toodete, meetodite või teenuste omadustest, millest on vaja esitada väärtusi või muid andmeid. Standardid erinevad veel selle poolest, kas pearõhk on tootmismeetodil või lõpptoodangu omadustel. Kui rõhk on meetodil ja tootmisprotsess on täpselt reguleeritud, siis uue - 45 - tehnoloogia kasutuselevõtt aeglustub. Tootmismeetoditele suunatud eeskirju on samuti kerge kasutada impordi ja konkurentsi piiramiseks koduturul
allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu esindajaks, kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama kutseoskuseksami.3 Notariaadi funktsioonid olid laienenud: Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille suurus sõltus kontori sissetulekust, tegeleda antud tegevusega. Notari amet oli alatine. Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4 1
Lühidalt, eesmärke ei tohiks olla liiga palju, nad ei peaks olema kergelt saavutatavad või võimatud, eesmärke võiks rühmitada. Millele veel mõelda? Kui turunduseesmärkide täitmine nõuab rahaliste kulutuste tegemist, siis tuleb kulutusi kajastada ka finantsplaanides. 26. SWOT-ANALÜÜS Äriplaani juurde käib kindlasti SWOT-analüüs. SWOT-analüüs ehitatakse üles ülevaatliku tabelina (vaata näidist), milles ei kasutata väga pikki kirjeldusi ega ka pikki loetelusid. 6.7. SWOT-analüüs SWOT-analüüsi võib läbi viia ettevõtte kui terviku kohta või teatud protsessi/segmendi kohta (näiteks uue toote turule viimine, ettevõtte laiendamine vm). SWOT-analüüs põhiküsimusi on kaks: Millised on ettevõtte tugevused ja nõrkused (sisemised tegurid)? Millised on ettevõtte võimalused ja ohud (välised tegurid)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
