Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus
kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), * ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), * talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 7 Kasutatud materjalid http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3942/new_eri_artiklid_394211 http://www.neljas.ee/est/?news=944872&category=9 http://paber.maaleht.ee/?page=Ehitusleht&grupp=artikkel&artikkel=5641 http://www.silikaat.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis
Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju talvetingimustes. Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk, mis jääb jääkatte alla, vesi vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal. Sissevoolust ja väljavoolust sõltub jää all oleva vee veevahetumise kiirus. Järve hapniku reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui
Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes? Soendussärk drosserklapis. Jahutusvedeliku suunamine läbi drosselklapi- takistab klapil ladestunud kondensvee kinnijäätumist. 7. Mida iseloomustab mootori liitervõimsus (kW/liiter)? Mootori effektiivsust. annab võimaluse erinevate mootorite võrdluseks. 8. Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil? 9. Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks? Tava sisselaskeosa. Sekundaar nim pööriskambriks e. Pleenumiks, primaartorud runnerid
kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. Töö teostamine Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest
Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad Ø Hoia ohutut pikivahet Ø Näe ja ole nähtav Ø Kontrolli libisemist Ø Pidurda arukalt Ø Põika takistusest kõrvale Ø Kasuta alati turvavööd Ole ettenägelik jäta mänguruumi
Tavaolukorras, nn. toatingimustes, on huvitav, et suur osa organismi soojusenergiast (ligi 50%) antakse ära Organism on pingevaba keha pinnalt ümbritsevatele piiretele (seinad, aknal, lagi, kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on energia kandub ühtlaselt kodurõivastuse pinna temperatuur +25 27 oC, ümbritseva ümbritsevasse keskkonda keskkonna pindade temperatuur talvetingimustes keskmiselt +20 oC lähedal. See 5 7 oC suurune temperatuurivahe põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui aga istuda talvel madala soojuspidavusega akna läheduses, mille sisepinna temperatuur on vaid +10 oC piires, siis see temperatuuride vahe ulatub juba 15 17 oC -ni, mis põhjustab
Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased ületanud Reini ning nõukogulased jõudnud Berliini alla
pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist. Müürisegude talvised lisaained Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib
· vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr.1403-CPD-003 on väljastatud AS Teede Tehnokeskuse poolt ja kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. TERCA tellised Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Aseri - ja importtellised Aseris on telliseid toodetud juba eelmise sajandi algusest
Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;; Sokkel ja müüritis tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga; Silikaatkivi ei kasutatakse pinnases ja soklites; Talvistel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel; Tellisvooder talub suhteliselt hästi mehhaanilisi koormusi. 24 12 Tellisvooder Tellisvoodrit on võimalik laduda põletatud savitellistest, silikaattellistest või tsementsegust tellistest. Tellisvoodri taha on vajalik kindlasti teha 30-40mm laiune
Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kui kerged vedelkütused on reaalsetel temperatuuridel hästi voolavad (pumbatavad), siis küttemasuut (lühidalt - masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist, eriti talvetingimustes. Tahkete kütuste destillaadid Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saada ka tahkete kütuste töötlemisel - utmisel (destilleerimisel). See tuleb kõne alla vaid siis, kui erikaalutlustel teiste kütuste kasutamine ei ole otstarbekas. Eestis on Narva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise energotehnoloogiline tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas
tampmasinate, vibrotampide või vibraatoritega. ·Vibrosügav tihendamine kraana otsas rippuv vibroseade lastakse mullale ja see tihendab ise oma raskusega vajaliku pinna. Jämepurd materjalid ja lõhatud kaljupinnas tihendamist teostakse raskete tihendusmasinatega. Nõutud tihedust vaadatakse vajumi järgi, tavaliselt 8-10%. Ühtlase terastikuga liivad - Tihendamine on mehanismide raske läbitavuse tõttu soovitav teostada talvetingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskuse sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök- või tampmasinatega. ·Ületihendamine, Alatihendamine, Pinnas liiga märg, Pinnas liiga kuiv. ·Tuleb paigaldada kihtide kaupa. ·Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veereziimi märkimisväärselt veel aastaringsed temperatuurimuutused, millede tulemusena muldkehas sisalduv niiskus (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti.
· Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali · Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust · Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet. 6.3.Kastmine järelhooldusena Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete kahanemispragude ärahoidmiseks ei või seda kasutada, kuna kastmist (pihustamist) võib alustada alles siis, kui vesi ei uhu enam pinnalt tsementi ja peenmaterjali. Ei sobi talvetingimustes. Jahe vesi jahutab betooni pinda ja võib nii tekitada pragunemist põhjustavaid temperatuurikõikumisi. Kui plaadi betoneerimisel on kasutatud tavalisest betoonist kiiremini kuivavat betooni ja eesmärgiks on pinna kiire katmine, siis ei kasutata järelhooldusena veega kastmist. 6.4.Katmine järelhooldusena Betoonipinna katmine on hoolikalt teostatuna hea järelhooldusmeetod. Pinda ei ole vaja täiendavalt kasta, kuna betoonist haihtuv niiskus koguneb kile ja betoonipinna vahele
sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. (Silikaat AS) 4. KVALITEEDINÕUDED 4.1. Seotis Tellise ja mördikihi vaheldumised teevad ,,tellisehunnikust" müüri. Nende põhi- elementide vaheldumisest tekib vuugijoonis, mida nimetatakse seotiseks. Kui tellised pannakse ülestikku alati samas kohas vertikaalsuunas, ei ole tellistel omavahel mingit seost. Siis on müüritis tehtud läbiva püstvuugiga. Sel juhul ei jaotu koormus ühe tellise
avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr.1403-CPD-003 on väljastatud AS Teede Tehnokeskuse poolt ja kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. Aiapostid AIAPOSTIDE LADUMINE MOODULITEST. Aiapostide moodulid, mütsid ja aiakinnitused.
lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht. Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad, sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid. Lisaks tehakse raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.
need kohad äratuntavalt rehvi pinnal, mis näitab, et kulumispiir on saavutatud. Nii kaugele ei tohiks asjal siiski minna lasta: katsed näitavad, et isegi vähem kui 3 mm (0,3?) kulunud rehvide korral halveneb haakumine tunduvalt - seda eriti niisketes teeoludes. M+S (talverehvid/universaalrehvid) (13)Talverehve tähistatakse lühendiga “M+S” või mõne teise sarnase lühendiga. Tähistus näitab lisaks sellele, et tegemist on erirehvidega talvetingimustes sõiduks ka seda, et ettekirjutatud kiirusklassi suhtes rakendatakse erireeglit. Erireeglid mõnedes Euroopa maades: Kui “talvevarustus” on seadusega ette nähtud, siis tuleb kasutusele võtta M+S tähistusega rehvid. Austrias nõutakse sellele lisaks vähemalt 4 millimeetrist profiili sügavust. Madalama profiiliga rehvid loetakse lihtsalt suverehvide hulka kuuluvaks. Saksamaal see nõue ei kehti, siiski tuleb arvestada sellega, et alla 4 mm rehvide sobivus talvesõiduks on väga piiratud
30% kallim, kui teistel aastaaegadel. Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis
kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7. kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal); 8. ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2); 9. talvisel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju, et tagada mördi kivistumist madalatel temperatuuridel. Tsemendi tootmine Kunda tsemenditehases kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22- 25 %. Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest.
· vuukide korralik täitmine müürimördiga,
· tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade
pealsetes kiviridades),
· deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga),
· korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning
avade all ja peal),
· ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2),
· talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise
tagamiseks madalatel temperatuuridel.
13
5. Kasutatud kirjandus.
· Ehituskaar.[www] http://www.ehituskaar.ee/?
op=all_&id=221&cid=2/
Majapidamiskomposter Kui inimestel on soov kompostida majapidamisjäätmeid, tuleks neil hankida korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega. Majapidamiskompostrit valides tuleks pöörata tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt viie sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu. Peale soojustuse tuleks pöörata tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult majapidamisjäätmete kompostimiseks piisab neljaliikmelisele perele umbes 200-liitrisest kompostrist
Tegelikult aga oli tegemist lavastusega, kus NSVL ise piiri äärest oma piirivalvureid tulistati. Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin, tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei töötanud selles kliimas kõige paremini ning sõjaväelased ei olnud piisavalt hästi varustatud talvetingimustes sõdimiseks). NSVL võttis aga sellest õppust ning '41, kui algas sõjategevus SM ja NSVL vahel, oli NSVL sõjaväes toimunud muutused. Soome oli huvitatud vaherahu sõlmimisest, samuti ka NSVL, kuna Ing ja Pr organiseerisid Soomele abi. Sõjatingimustest märts '40 sõda lõppes. Soome jaoks kaotusena, kuna oli sunnitud loovutama teatud alad NSVL'ile, nt Karjala kannas, mille elanikele anti võimalus ümber asuda Soome aladele.
· vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/loeng_materjal.doc 2. http://ehitustootlus.ttu.ee/oppematerjalid.htm 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://www.hot.ee/slsl/%D5pe/For%20%F5pe.htm 5. http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm 6. Prof. Raado, L. EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006/1. 7
kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud - Arvutatakse ehitusplatsil kasutamise aja ja töö- (kasutus-) tunni maksumuse korrutisena - Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud - Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu - Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia)
ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. 11 Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist. Müürisegude talvised lisaained Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib
· tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), 20 · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseksmadalatel temperatuuridel. 21 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.paulk.pri.ee/1/tty/ehmat/Raado-EMP3500_2006_I.pdf 2. http://www.heidelbergcement.com/NR/rdonlyres/EE3A3FDF-6D3F-4D86-BE3E- 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2726 5. http://www.silikaat.ee/ 6. http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm 7
-Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel. -Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega;
− Vormitavus, mis annab suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujun- damisel. − Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 4 Puudusi − Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. − Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). − Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide – portlandtsemendi ja valtsterase – tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud
mehaanilised, hüdraulilised. 265. Ekskavaatorid- kaevamiseks. Jaotus olenevalt ekskavaatori tüübist ja võimsusest: otsekoppekskavaator, pöördkoppekskavaator, heitkopp, haardkopp, ladur, külmunud pinnase ramm, kraana, planeerija, rippvibroplaat, mehaaniline ramm, diiselramm. 266. Tööhöövlid- mehhanismid, mis on ettenähtud: muldkeha planeerimiseks, maa-alade planeerimine, teekatendi küüna valmistamine, kraavide kaevamine, pinnasteede hooldus, teede korrashoius talvetingimustes. Jaotus: kerge, keskmine, raske, üliraske. 267. Laadimismasinad- puistematerjalide ning palkide ja saematerjali teisaldamiseks. Jaotus: ekskavaator- laadur, laadur (minilaadur, laadur, liigendiga laadur) 268. Veomasinad- vedamiseks. Jaotus: veoauto, poolhaagis, täishaage-treiler, poolhaage-treiler. (nt. Caterpillar 797) 269. Pinnase tugevdamise masinad pinnaste siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks muutmiseks.
Kui tulekahju korral kasutatakse avariiväljapääsuna välisseina külge kinnitatud avariitreppi, siis selle kalle ei tohi olla üle 450 ja laius alla 90 cm. Trepi käsipuu kõrgus ruumi kõrgusel üle 4 m peab olema 100 cm, käsipuu pulkade vahe mitte üle 11 cm (väikelaste kukkumisoht). Välistrepp on soovitav teha ilmastikukindlast materjalist: betoon, maakivi, graniit, betoonkivi, klinkertellis, katteks sobivad ka rihveldatud keraamilised plaadid, mis ei muutu talvetingimustes libedaks. Välistrepi platvormi laius peab olema 90...100 cm, välisukse alla jäetakse tavaliselt Koostas: Meeli Kams 49 Hoone osad EPMÜ süvend jalapuhastusresti jaoks. Välistrepp koos vundamendiga peab olema eraldatud ülejäänud hoone osast vajumisvuugiga. Treppide skeemid Trepi ja kasutatavate materjalide soovitatavad mõõtmed
Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine. Soojussõlme renoveerimine annab soojuse säästu tavaliselt kuni 5%. Regulatsioon toimub kooskõlas välisõhu temperatuuri muutumisega. Pealevoolu temperatuur soojusvõrgus mitte alla 60...65 0 C. Küttesüsteem. Enamuses on meil ühetoru-küttesüsteem. Võtted: püstikute tasakaalustamine (tasakaaluventiilid tagasivoolu
Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalsekonstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergetenaftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- jaelektrienergia tootmiseks. Kui kerged vedelkütused on reaalseteltemperatuuridel hästi voolavad (pumbatavad), siis küttemasuut (lühidalt -masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist,eriti talvetingimustes. Tahkete kütuste destillaadid Eelnimetatud vedelkütustega sarnaseid energeetilisi kütuseid võib saadaka tahkete kütuste töötlemisel-utmisel (destilleerimisel). See tuleb kõne alla vaidsiis, kui erikaalutlustel teiste kütuste kasutamine ei ole otstarbekas. Eestis onNarva lähistel Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise tehas.Seal toodetav (põlevkivi utmisel saadav) õli sobib kasutamiseks nii väiksemateskatlamajades soojuse tootmiseks kui ka Eesti Elektrijaamas
niiskusesisaldus jne. Vedelkütuste korral tuleb vahet teha eri otstarbel kasutatavate kütuste vahel, seega transpordikütuste (bensiin, diiselkütus jt) ning katlakütuste (raske ja kerge naftapõhine vedelkütus, põlevkiviõli jt). Katlakütuste puhul on olulisemateks järgmised näitajad: · viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; · väävlisisaldus; · kerge vedelkütuse temperatuurikindlus kasutamiseks suve või talvetingimustes, kusjuures talvekütuse korral peaks olema antud minimaalne temperatuur, mille juures kütus pumbatav on; · leektäpp jt. Väävlisisaldus pakub kütuses huvi eelkõige väävliheitmete tekkimise seisukohalt, kuid kõrgema väävlisisalduse korral võib mõjutada ka madalatemperatuurilist korrosiooni suitsu- käikudes ja korstnas. Kuna kloor võib samuti põhjustada küttepindade korrosiooni, siis on 15(113)
Vormitavus, mis annab suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujun- damisel. Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 4 Puudusi Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud
Vastavalt loomuliku ventilatsiooni simulatsioonitulemustele muutub keskmise uuringus osalenud korteri loomuliku ventilatsiooni väljatõmbeõhu vooluhulk aasta lõikes suhteliselt suurel määral. Piisava õhuvahetuse tagamiseks tuleb elu- ja magamistubadesse paigaldada värske õhu klapid. Samas ei taga ka tavalised värske õhu klapid (vt. Joonis 13.26) tänu loomuliku ventilatsiooni liiga väiksele väljatõmberõhule soovitud õhuvahetust. Samuti on nende probleemiks talvetingimustes tekkiv külm õhuvool. Lahenduseks on ventilaatori ja kütteelemendiga varustatud värske õhu klappide paigaldamine. Ventilatsioon on vajalik, et tagada hoonetes tervislikku ja mugavat sisekliimat. Ventilatsiooni peamiseks ülesandeks on saasteainetega segunenud õhu eemaldamine siseruumidest ja selle asendamine värske välisõhuga. Eluhoonete levinuimad saasteallikad on veeaur (söögitegemine, pesemine, inimtegevus), CO2 (inimtegevus,
annaabi.ee 
