. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 6.8 Vundamendi armatuuri ankurdus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7 Joonised 36 7.1 T¨uu ¨pkorruse plaan. Hoone l~oige A-A. Hoone l~oige B-B M 1:100 . . . . . . . . . . 36 7.2 Vahelaeplaadi armeerimine M 1:100 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 7.3 Abitala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 7.4 Peatala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 7.5 Post ja vundament M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
...............10 Puitkarkassiga hoone:.........................................................................................................................11 Raudbetoonkarkassil välissein:..........................................................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.......
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses
............................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ........................................................................................... 10 5.2. Vahelae lõiked (1:50)............................................................................... 10 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) ....................................................................... 10 5.4. Abitala armeerimine (1:25)...................................................................... 10 5.5. Peatala armeerimine (1:25) ...................................................................... 10 2 / 10 1. Ülesanne
lahenduse saavutamiseks kasutada plekist veeninasid sadevee eemalejuhtimiseks, ka väljakuivamine toimub kiiresti. Mahumuutustest tingitud pragunemiste vältimiseks on soovitav teha vertikaalnihkevuugid avade kohale, postide, pilastrite ja ristuvate seinte ühenduskohtadesse, seinte kõrguste ja laiuste muutumiskohtadesse ning pikideformatsioonivuugid iga 6-7,5 meetri tagant. Deformatsioonipragude avanemise vältimiseks aitab kaasa ka seina armeerimine, armeerimisega võib müüritise vuukidevahelist pikkust suurendada. 90-õõnesplokk · 90 mm laiused õõnesplokid sobivad eelkõige mittekandvate ja vähekoormatud vaheseinte ladumiseks. · Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine
Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades. Sellist armeerimist on võimalik sooritada mitmesuguste kiududega, millest kõige levinumad on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest-, või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt
...................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: · armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta · armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu · pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suunades (homogeenne betoon).
1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad. Tüübid: geotekstiilid, geovõrgud, drenaazivõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savimatid, geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud. 95% polümeeridest (HDPE, LLDPE, PP, PVC, PET, EPS, CSPE). Kasutusvaldkonnad: barjäär (ära hoida vedelike/gaaside liikumist), ojeldamine/eristamine (ennetada pinnase või sette kadu, eristades pinnased teatud geomet
NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS Akna veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale. Enne veepleki paigaldust lõigatakse soojutusmaterjali 2x2cm sälk. Tihend paigaldatakse veepleki otsatüki peale nin küljele, mis tihendab aknapõse ja otsatüki vahelise vuugi. Veepleki alla kinnitatakse bituumen-polüuretaantihend, et lumi ei tuiskaks pleki alt süsteemi. ARMEERIMINE Kõik välis- ja sisenurgad on vaja tugevdada nurgaprofiiliga. Profiilidega tehakse räisnurka. Arvestada, et profiil muudab 5-8mm aknajoone asendit Liide aknaraamiga tihendatakse polüuretaantihendiga. Esmalt kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Seejärel surutakse profiil tihedalt segusse. Silutakse roostevaba hõõrutiga ja üleliigne segu eemaldatakse. Kõikide avade nurgad on vaja armeerida ca 20-30cm klaaskiudvõrgust armeering tükiga või võrguribaga.
1.5 Keskkond 2a c = 20mm Esimene ja viimane ava: - Arvutuslik laius b w = 200mm l0 = 0.85 l eff = 0.85 5130 = 4361mm 1 1 b eff = b w + l0 = 200 + 4361 = 1072mm < b = 2167mm 5 5 - Pikisuunas armeerimine MSd = 93.3kNm Mf = fcd b eff h f ( d1 - 0.5 h f ) = = 0.85 13.3 1072 100 ( 410 - 0.5 100) = 436 10 6 Nmm M f = 436kNm > MSd = 93.3kNm Järelikult ristlõigenuljoon vahelaeplaadi tsoonis MSd 93.3 10 6 µ= = = 0.0458 fcd b eff d12 0.85 13.3 1072 410 2 µ = 0.0458 < µ c = 0.393 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.0458 = 0.0469
kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Kõige levinumad kiud on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- ja süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine,
1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur.
T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Ja siin tuleb mängu kiudbetoon ,sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. 1.1.Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri
Tartu 2012 SISSEJUHATUS Räägid üldiselt mis kuna ja kuidas tegid. Mis olid sinu ootused praktikal, mida lootsid selgeks saada. Esimene ettevõtte praktika toimus mul soomes ja eestis. Praktika algas ...... 2012 kuni ........2012-ni. Samuti teostasin ka tööd peale praktika aega ühes teises firmas. Kus aitasin valada suure angaari põrandat. Teostasin ka sellega seonduvaid eeltöid (saalungite valmistamine, armeerimine, maapinna tasandamine jne) Ettevõtte valisin seoes tutvustega ja firma omaniku tundmisega. Niimoodi tundus asi ka suhtlemises ja asjaajamistes palju lihtsam. Minu ootused praktikast oli tutvuda reaalse ehitusega firmas. Näha kuidas asi toimub, kuidas sujub tööliste ühine töö ja kuidas toimub kõige korraldamine. Ning omandada muidugi üldiseid ehituslike oskusi. Lootsin selgeks saada plaatimise ning soojustussüsteemide paigaldamine. Samuti lootsin teenida ka tehtud tööga raha.
Pilet 10 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks vajalikud töövahendid tehnoloogiliste operatsioonide järjestus armeerimine tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve hooldamise põhimõtted 1.Vundamendi ja esimese plokirea vahelehüdroisalatsioon. Esimene rida müürimõrdiga. Esimene rida väga täpselt paika kasutades sellejaoks vesiloodi ning vajadusel kummihaamrit. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile vastav liimisegu. Seejärel täita plokkide otsades olevad sooned liimiga, et
Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga.
Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et
Tootejooniste projekteerija - kontrollib kaablite sobivust projektiga - täpsustab vajadusel tehaseelementide markeeringut paigaldudplaanidel - asjakohasel juhul täpsustab lisajoonistega teatud toote paigaldamise puhul - kirjeldab vajadusel toote transpordi, ladustamise nõuded C.2.1 Raudbetoontooted Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed - toote kõik detailid - nõuded materjalidele - armeerimine Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - armatuuri nimikaitsekihid - pindade viimistlus (värv) - keskkonnaklass - kasutatud tootede ja materjalide loetelu C.2.2 Terastooted Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed, tolerantsid - toote üksikelemendid - materjalid - liidete detailjoonised, üksikosade eritöötlus Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - nõuded keevis ja mehaanilisliidete kohta
pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega. Kui aluspind on tasane, võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Pinna armeerimine Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt mineraalvillaplaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale segukammi abil, kihipaksusega min 5 mm. Seinalekantud segusse uputatakse spetsiaalne klaaskiudvõrk ja pahteldatakse siledaks. Võrgu ülekate peab olema min 10 cm ja nurkades min 15 cm. Võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud
................................................................... 5 Mineraalvilla tüübeldamine............................................................................................................ 6 Lamellvilla tüübeldamine................................................................................................................6 Akna veepleki paigaldus..................................................................................................................... 6 Armeerimine....................................................................................................................................... 6 Viimistluskihi pealekandmine.............................................................................................................6 Lõpetustööd.........................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus................................................
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4
Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid 195x190x190 sobivad kõigi müüritise tüüpide (hoonete vundamentide, kandeseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.). · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata. · Komplekti kuuluvad ka õõnes- ja nurgaplokk. · 195 mm laiune müüritis on ideaalne 2-3 korruseliste majade kandeseinteks. · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Murtud välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadiga kandeseinu. · Sobivad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes.
J älgin pärast teise kihi värvi kuivamist, et värv poleks voolama hakanud, kas on saanud ühtlaselt, kas kõik kohad on pinnal täidetud, kontrollin, et töö käigus pole sattunud pinnale võõrkehasid (tolm, putukad, ripsmekarv). Vajadusel lihvin maha ja teen parandused 2. Seinte viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Kasutusotstarve Rullmaterjali ülesanne on kaunistada ruumi, parandada selle soojapidavust ja hügieenilisust. Pinna tugevdamine, pragude armeerimine, struktuurse pinna loomine, tuleohutuse suurendamine, Pabertapeedid ja tekstiiltapeedid: Anda dekoratiivsust seintele madala reostuse ja -niiskusega eluruumides (laste - magamis - ja elutoad). Vinüültapeedid: sobivad andma dekoratiivsust ja järvi igasse eluruumi, ka kõrge õhuniiskusega ruumidesse (köök, vannituba) Klaaskiudtapeet: löögikindel ja tulepüsiv, kasutatakse kontori - ja ühisruumides säilitus-(hoidmise) tingimuded
Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud aluse projektijärgne kõrgus, mille mittejärgimine võib ühtpidi põhjustada betooni ülekulu või teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist. Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. [1] Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist, mis nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. [1] 4 1.1.2. Sein Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-Wall betooniks. Selle betooni
Armeerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: suur ja väike all kuni konstruktsiooni vähemalt 90% tugevuse saavutamiseni. betoneerimise ajal peab kasutama ette nähtud isikukaitsevahendeid ketassaag, tangid, sidumiskonks, painutuspink, marker, mõõdulint. Armeerimine: Kasutatav armatuur peab vastama Eestis kehtivatele (prillid, kindad, saapad, kiiver, sobilik pikkade käiste ja säärtega Betoneerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: betooniauto rahvuslike või rahvuslikuks kinnitatud standardite nõuetele. tööriietus);betoneerimise käigus peab olema tähelepanelik (pumi), kellud, liibid, ämbrid, vibronui
Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on
Selle külgdeformatsiooni takistamine loobki külgsurve vardas ja ruumilise pingeolukorra. Külgdeformatsiooni takistamiseks võib varda panna näiteks kesta sisse, varda vastasküljed siduda kokku. Kõiki neid võtteid kasutatakse haprast materjalist elementide tugevdamisel. Tugevdamise võib jaotada kahte ossa: müüri tugevdamine ladumise ajal, müüri tugevdamine pärast ladumist, olemasoleva müüritise tugevdamine. 14Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)- armeerimine ladumise ajal, arvutuse alused Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte aiavõrguna. Selline võrk mahub nominaalpaksusega vuuki (ca' 10 mm). Skeem Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad
raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi klaasplast- ja bambussarrust. Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks keraamika-, kips-, klaas- ja plasttooteid. Tehnikas kasutatakse liitmaterjale ehk eelsarrustatud materjale. Betooni on sageli vaja sarrustada. Nimelt on betoon materjal, mille kõvadus on väga suur, aga tõmbetugevus suhteliselt väike. Sarrustamine aitab betooni tõmbetugevust oluliselt suurendada.
müüritise müürituse tugevus fs põikraudade keevitamist tugevdamine armatuuri tugevus krohvitakse püstraudade armeerimise võimsustegur. alune täis, sellega luuakse 14. Müüritise tugevdamine Ekstsentrilise surve puhul toetuspind tekkiva armeerimisega. tugevuse kasvu korrigeeritakse külgdeformatsiooni Armeerimine ladumise ajal. täiendavalt. Müüri tugevuse takistamiseks. Tugevuse Põhiliseks võtteks on kontroll toimub nagu võimsuse määrab müüritise armeerimine tavaliselt. Võrkudega põikraudade ristlõige ja võrkudega ladumise ajal. armeerimise 2 põhimõtet: 1. samm. Peab arvestama, et Võrkudes kasutatav traat on Konstruktiivne armeerimine põikraudadena ei ole
Vundament Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, võib betoontaldmiku asendada Fibo taldmikuplokkidega. See lihtsustab vundamendi ehitamist. Taldmikuplokkide alla tuleb teha sängituspind kas liivast või mördist. Taldmikuplokid asetatakse teineteise kõrvale vahedeta. Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Sellisel viisil ehitades on betooni kulu üsna väike. Joonised 9 ja 10. Fibo taldmikuplokid ja nende armeerimine. Fotod: majaehitaja.ee Vundamendi müür Fibo plokid sobivad lintvundamendi ehitamiseks hästi tänu oma tugevusele ja külmakindlusele. Vundamendi müüri ladumine ei erine palju tavalise Fibo seina ladumisest, kuid selles soovitatakse rohkem kasutada armatuuri, lausa igas teises vuugis. Ehituse lihtsustamiseks ja 7
tsementmört vesi killustik(kivid) betoon 2.4.5 KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal – suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: • armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta, • armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu, • pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades (homogeenne betoon)
Puudused: · hind · vee "kartus" · vananemine · halb värvitavus Kasutamine: · Kasutatakse kõikjal, kus on vaja tugevust ja kerget kaalu · Aramiid on erikiud ja väga kallis ja sellepärast kasutatakse seda vaid eriotstarbeliselt nagu nt tuletõrjujate, keevitajate ja valutsehhi töötajate rõivastes · Tulekindlate rõivaste valmistamisel rallisõitjate rõivastes ja aluspesus · Rihmad, koormaköied, kuulikindlad vestid jms · Rehvide armeerimine Elastaan (EL, EA) Elastaan on polüuretaanist toodetud kummikiud. Tootmine nõuab täpsust, väga kallis Omadused: · Tähtsaim omadus VENIVUS (taastab oma lähtepikkuse selle venitamisel kohe pärast vabastamist) · Kuumuskindlus ei ole hea · Värvipüsivus ei ole hea · Ei talu päikese ultraviolettkiirgus · Madal kuumuskindlus · Higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus muudavad kiu rabedaks · Ei ole tundlik päikeseõlide, deodorantide ja pesuvahendite suhtes
tasasust ja eluiga juhul, kui katte üldine keskmin ei ületa järgnevaid tabalis toodud suurusi. 1. püsikatend- 4cm 2. kergkatend- 6cm 3. Siirdekatend- 10cm 4. Pinnatud kruusakatted- 6cm Geosünteetide kasutamine. Geotektiilid, geovõrgud, geomembraanid,geosünteetilised savivahekihid,geokomposiidid. Geosüteetide funksioonid. Filtreerimine. Separeerimine ehk eraldamine . Pinnaste tugendamine ehk armeerimine. Tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda. Vedelik ja gaaside liikumise tõkestamine. Paigaltatune tõidavad seosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga. Liikuse all olevate objektide ehitamisel kasutavate geosünteetide kolm üõhilist funksiooni n: Filtreerimine, eraldamine, tugendamine. Plussid; Tööea pikendamine, Kandevõime suurendamine, Vajumite erinevuse ärahoidmine, lokaalsete nõrkade kohtade katmine, tühimike sillutamine.
- ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: -tellija-agent, -ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 3. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1) süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine 2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan.
Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse
pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm) 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve. Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast. 17. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist
inseneriteadusega seotud tehisprojekti, struktuuri või süsteemini lahutamatu osana. 218. Geosünteetide jaotus (5) Geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosüsnteetilised savivahekihid, geokomposiidid; 219. Geotekstiil Kootud ja mitte kootud. 220. Geovõrk Sünteetilised võrgutaolised materjalid, koosnevad omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest. Ülesanne on pinnase või kivimaterjali armeerimine. Pressitud, kootud, keevitatud. 221. Geosünteetilised savivahekihid Õhukesed geokomposiitmaterjalid, sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geosünteeti. Ülesandeks fikseerida saviosakesed omavahel ja tugevdada nõrka savikihti. 222. Geokomposiit Ühtseks materjaliks on kokku liidetud geovõrk ja tekstiil. Ühendavad geosünteetide ja geovõrkude positiivseid omadusi. 223
36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumiste ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda 38) Missugused on geosünteetide omadused? · iseloomulik pooriava suurus · vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus · Ummistuskindlus · Tugevusomadused Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil. 39) Kuidas valitakse geosünteete? Aluspinnase tüüp: pehme pehmed savid nihketugevusega 25 kPa ning turvas;
15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida
· tugevalt keemiline keskkond. 36) Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreeniminemööda oma pinda; · vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine. · iseloomulik pooriava suurus · vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus · Ummistuskindlus · Tugevusomadused Filtreerimiseks sobivad nii kootud kui ka mittekootud geotekstiilid. 38) Missugused on geosünteetide omadused? Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil.
Nurk 25. Angle iron 25. Nurkraud 26. Angle measurement 26. Nurgamõõtmine 27. Anti-brush treatment 27. Võsatõrje 28. Anti-skid treatment 28. Libedustõrje 29. Approach 29. Juurdepääs, sissesõidutee 30. Approval 30. Kinnitamine, heakskiit 31. Arch bridge 31. Kaarsild 32. Argil 32. Savimuld 33. Armoured concrete 33. Raudbetoon 34. Armouring 34. Armatuur, armeerimine 35. Arterial road 35. Magistraaltee 36. Articulated bus 36. Liigendbuss, lõõtsbuss 37. As-drug gravel 37. Looduslik kruus 38. Asphalt 38. Asfalt, asfalteerima, bituumen 39. Asphalt aggregate mix 39. Asfaldisegu 40. Asphalt base 40. Bituumeniga seotud kandev kiht 41. Asphalt binder 41. Asfaltbetoonkatte alumine kiht 42. Asphalt carpet 42. Asfaltbetoonkatte ülemine kiht 43. Asphalt cement 43
Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on
hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused 45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. Ka peaks lepingus järgnevad tööd. lahti rakestamine; 3)keldri välis- ja vaheseinte ehitamine koos alluvatega.
mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus
Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida
Peale vundamendi montaazi hakatakse paigaldama hoone karkassiposte P1, s.t r/b kannvundamentidele hakatakse paigaldama poste. Postid rihitakse vertikaalseks, kontrollitakse hälbeid ja nende lubatud suurusi. Peale karkassipostide montaazi paigaldatakse talad (eelpingeriivid). Järgneb soklipaneelide montaaz, mis lõpeb tagasitäite tegemisega. Enne I korruse vahelae montaazi paigaldatakse r/b sisetrepid. Enne sisetreppide paigaldamist toimub ka kandvate trepikojaseinte ehitus (raketis, armeerimine, betoneerimine, raketise avamine). Kui siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga. Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega.
mahukahanemisepraod avadeta seinas 8… 8…10m tagant, armeerimata poorbetoon müüm üüritises ritises on deformatsioonivuugid iga 6m jäjärel. Samuti tehakse defromatsioonivuugid pikkade kandvate seinte ristumiskohtadesse, seinte liitub postide või teisest materjalist materjalist seintega või kui muutub jä järsult seina kõrgus. Müüritise üüritise armeerimine vähendab pragude tekke riski ja suurendab ka deformatsioonivuukide vahekaugust. Sõltuvalt vä väikeplokist tuleb müüritis üüritis laduda minimaal- minimaal - armeerimisega üks armeeritud vuuk 0.8… 0.8…1 53 meetri seina kõrguse kohta. Soojustatud raudbetoonist
400mm. Tugedel tuleb armatuur ankurdada. Vabad nurgad ja servad tuleb armeerida. Põikarmatuuriga plaadi paksus peaks olema vähemalt 200 mm. 59. Talade konstrueerimine, põhinõuded (p 10.1) Tala pikiarmatuur Lõiget, kus armatuuri on vähem, kui As,min, tuleks vaadelda armeerimata lõikena. Nii tõmbe- kui ka survearmatuuri ristlõikepindala ei tohiks väljaspool ülekattejätku olla suurem kui As,max = 0,04Ac. Toeristlõike armeerimine Monoliitse tala toeristlõige (isegi siis, kui projekteerimisel vaadeldakse tuge lihttoena) tuleks arvutada toe osalise kinnituse põhjustatud paindemomendile, mille suurus on vähemalt 0,15- kordne avas esinev suurim paindemoment. Alumise pikiarmatuur tuleb äärmisel toel ja vahetoel ankurdada Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga vahemikus 90° kuni 45°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest
annaabi.ee 
