seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Eesti maavarad:
2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas)
Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub Pinnakatte -Põhja- ja Kesk-Eestis 2-3m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10m paks. Moreen -mandri liustike kuhjatud erinevate suurusega kivimiosakeste segu Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted
Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedos...
Eesti maakoore läbilõige: 1. Pinnakate (pudedad setted: liiv, kruus, moreen, savi; 5-10 m. ) 2. Settekivimitest pealiskord (lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, fosforiit; 100-600 m.) 3. Kristalne aluskord (tard -ja moondekivimid, graniit ja gness; 600 - ...m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani. Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited),
karjäärides paljanduvad valged, nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivid, mida kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Sellist liiva saab kasutada ka mujal tööstuses, näitesk vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle üsna kehva kvaliteedi tõttu vaid mördiliivana ehitussegudes. Tuhkavitsa maardla liiva aga ei kaevandata, sest seal lamab maavaraks sobiv lasund paksu kattekihi all. Klaasiliivana on katsetatud Tallinna ümbruses ka Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi, kuid selle ebaühtlane savi- ja püriidisisaldus ei võimalda sobivaid erimeid tööstuslikus koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid. Ehitusliiv ja kruus
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal.
2014) Olli, K. 2010. Algoloogia. [WWW] http://moritz.botany.ut.ee/~olli/aldoc/phyco.pdf (02.11.2014) EE. 2006. Ränivetikate analüüs [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ränivetikate_analüüs (02.11.2014) Wikipedia. 2010. Diatomeeanalüüs [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Diatomeeanalüüs (02.11.2014) Heinsalu, A., Vassiljev, J., Veski, S., 2003. Kääriku Järve Lõunapoolse osa setete lasund ja omadused. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/Kaariku_jarv_GI_report_2003_kaitst.pdf (02.11.2014) Hang, T., Miidel, A., Kalm, V. 2002. Soopuuriga Peipsil [WWW] http://www.eestiloodus.ee/artikkel105_90.html (02.11.2014) Javois, J. 2011. Mida mäletavad ränivetikad? [WWW] http://www.geoeco.ut.ee/1037154 (02.11.2014) Puusepp, L
10.1997: "Eesti riigil pole ei naftat, gaasi ega üldse mingeid hinnalisi loodusvarasid, mille abil kasvõi kitsas ülemkihtki saaks hästi elada." Selle kohta saab öelda vaid niimoodi: tegemist on Eestimaa mõnitamisega, tõe salgamisega. Täiendavalt tuleb lisada, et Eestis on ka rikkalik rauamaagi leiukoht Jõhvi lähedal (,,Eesti maapõuerikkusi", lk 37), kus rauamaaki rohkem kui pool miljardit tonni. Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub
6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu.
võetud Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks) ja prognoosvaruks(innata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust). Maardla - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega; geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Üldgeoloogiline uurimistöö - maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö; Geoloogiline uuring - on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav
Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes. Keskmiselt ühe meetri paksune väävelvesinikurikka muda lasund paikneb 2,6 hektaril. Seni pole see kasutamist paraku leidnud. EestiLäti merepiiri kokkuleppega on mudavarud jäänud täies ulatuses Läti Vabariigi territooriumile. Mullutu ravimuda- Mullutu-Suurlaht on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime- ja mudarohke soolatoiteline järv. Kuressaare sanatooriumid saavad siit oma ravimuda. 5 Tõhela ja Ermistu ravimuda- Tõhela on koos Ermistu järvega üks suuremaid Lääne-Eesti järvi
keskjooks. Pärnumaa Loodus 2007 lk 50 Toomas kalda Pikkus 78,6 km Langus59,6 km Lang 0,77 m/km Keskmine vooluhulk 5,1 m3/s Minimaalne vooluhulk 0,045 m3/s Äravoolu moodul l/s*km2 4 Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev
Sillamäe Narva vahemik. Sinimägedes Tornimäge põhjakaarest ääristav astand on Vaivara tüüpi http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/60tornim3754.jpg Vaivara klindilõik Vaivara klindilõik hõlmab ligi 15 kilomeetrise osa Põhja-Eesti klindist Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus. Sellele on iseloomulik Vaivara tüüpi, st. tugevasti lõhestatud (tihelõhelisusest läbitud) aluspõhjaliste kivimite lasund. Klindilõigu keskmeks on Vaivara Sinimäed. Eristatavad struktuuriüksused läänest itta liikudes on järgmised: Sõtke klindilaht, Kannuka klindineemik, Perjaste klindiorg, Perjaste klindineemik, Pimestiku klindiorg, Pimestiku klindisaarestik, Vaivara Sinimäed, Utria klindisaar. Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km.
peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi. Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub
väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi
Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma
kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on
aastas. Seega väheneb ekspluatatsioonis nii dreenide ja kollektorite sügavus kui ka torustiku kõrgus. Vajumise suurus oleneb turbalasundi esialgsest tüsedusest, turba lagundumisastmest ning kraavide (ehk dreenide) sügavusest. Selle arvutamisel määratakse eraldi kraavi sügavuse vähenemise ning kraavi põhja vajumise suurus. Eesti tingimuste jaoks on seda uurinud U.Tomberg. ligikaudselt võib võtta, et haritaval maal kuni 30 cm lasund mineraliseerub täielikult, kuni ühe meetrise lasundi sügavus väheneb poole võrra. Vajumi võrra tuleb drenaaž ehitada sügavam. Seega varem kuivendamata madalsoos ehitatakse torud 1,8 m sügavusele, kus siis aja jooksul jäävad nad 1,3 m peale. 9 Madalsoos (R=50 - 60%) on drenaaži arvutuslik sügavus 1,3 m, vahekaugus 8 – 10 m. Allikalises soos tihedam, mis teeb ehitamise väga kalliks. Seetõttu on mõistlik survelise põhjaveega alade kasutamises haritava maana loobuda.
Lisaks pesitsevad soostikus veel mustsaba-vigle, Lauksoo raba kagu osas väikekoovitaja. Samuti võib kohata sookurge, rüüta, punajalg-tildrit. Üldse on Puhatu aladelt leitud 111 linnuliiki [], [], [] Joonis 17 Kaljukotkas ( http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0707kotkadkaljukotkas.jpg ) Joonis 18 Metsis ( http://www.sakala.ajaleht.ee/200406/gfx/548544464a3e551c9_3.jpg ) PUHATU SOOSTIKU TURVAS Turbamaardla pindalaks Puhatu soostikus on 24335ha. Madalsoo lasund levib soostiku põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud. Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna-
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi) · Peamiselt liivakivist, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savides · Ligi 150 m paksune lasund · Tuntuim on Lontova kihistu · Avamus Põhja-Eesti klindi jalamil · Aseris (drenaazitorud) ja Kundas (tsement), Tallinnas ja Loksal tellised · Lontova sinisavi varud praktiliselt piiramatud · Nt Pakri pank Ordoviitsiumi ladestu · Lademed koosnevad valdavalt karbonaatkivimeist · Põhjavööndis (hõlmab Põhja-Eestit) on karbonaatkivimid valdavalt halli värvusega · Telgvööndis (Lõuna-Eesti + Läti) savikad lubjakivid ja merglid
Siirdesoo, turbalasundi tüsenedes kujuneb järgmine aste - siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Raba e kõrgsoo on viimane soo arengu etapp, vähetoiteline (oligotroofne) soo arengu aste, mida iseloomustavad vett varuv pidevalt kasvav turbasamblaist kate ja sellest kujunev sõltumatu sademetoitelise vee režiimiga vähelagunenud rabaturba lasund. Sademerohkes kliimas areneb raba korrapärase kujuga rabamassiiviks, mille kõrgemat, lagedat tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv. Raba mikroreljeefis on mitmesuguse kujuga rabamättaid ja -peenraid, älveid (älverabades), laukaid (laukarabades), laugasjärvi ja rabaojasid. Rabast toodetakse turvast ja korjatakse marju; metsa- või rohumaana kasutamine eeldab intensiivset kuivendamist ja väetamist.
ületavad aurumist, selle tulemusena see ülejääk vesi nõrgub mullast läbi põhjavette. Ka Eesti kuulub territoriaalselt sellesse piirkonda, kõige suurem läbiuhtumine toimub sügisel ja kevadel. Siin Eesti oludes omakorda eristatakse terve rida alltüüpe, mille aluseks on veega toitumise iseloom, näiteks allikalin etoitumine (surveline toitumine), lammialadel on aga üleujutumistoitumine. Võib oll aka puhtalt atmosfäärse toitumisega (kõrge raba, mineraalmuld on madalal, turba lasund on tüse, see raba on käsn, mis hoiab vett kinni, põhjaveest ei tõuse turbasse midagi, vesi tuleb kõik atmosfäärist), madalsoos on põhjaveetoitumine. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid
pinnastammide rajamine. Ka Eestis on see kasutusele võetud peale sadamate rajamise ja laevateede süvendamise just väikejärvede ja tiikide puhastamisel objektidel kuhu ekskavaatoriga ei ulata või mida ei saa kuivaks lasta. Ehitusmaterjalide (kruus, liiv) kaevandamisel on nende meetodite eeliseks võrreldes ekskavaatoriga kaevamisel võimalus pesta töödeldavast materjalist välja savi, tolmu ja huumuse osakesed ehk rikastada ja sorteerida seda. Tavaliselt paljude karjääride looduslik lasund ei vasta ehitusliiva ja kruusa nõuetele (vajavad sõelumist ja pesemist). Pinnaste töötlemine pinnasepumpadega toimub peamiselt veekogude põhjas nende süvendamise ja lendmudast puhastamise või ehitusmaterjalide kaevandamise eesmärgil. Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt (vajadusel ka koos pinnase eelneva kobestamisega) ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist
küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt. Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: Mitmesuguse sügavusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoo- mullad S´, S´´, S´´´. Rohketoiteline madalsoo turbalasund (enamasti tarnaturvas) on kaetud kuni 30 cm tüseduse vähetoitelise vähe lagunenud samblaturbaga või õhema lasundi korral koosneb kogu lasund siirdesooseguturbast. Siirdesooturvas on happelise reaktsiooniga (pHKCl 3,5-5,0) ning sagedamini 5-10% tuhasusega. Veereziim: alaliselt veega küllastunud, vee tase ei lange suveperioodil maapinnast madalamale kui 10-30 cm. Teke: siirdesoometsad on kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus, kuid nad võivad kujuneda ka sademeveest pidevalt küllastunud savile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
