SISUKORD
SISUKORD 2
4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT 4
5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS 5
6. TEE ASUKOHT 6
7. OLEMASOLEVAOLEVA
KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS 8
8.1 Lähteandmed: 10
8.2 Elastsele läbivajumisele 12
8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides 13
8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele 14
8.5 Stabiliseeritud alusekihis tõmbepingetele 15
8.6 Külmakindluse arvutamine 15
9.
MAANTEE PÕHIPARAMEETRID 17
9.1 Liikluskvaliteedi iseloomustus 17
9.2
Eeldatav keskmine
liiklussagedus 17
9.3 Projektkiirus 17
9.4 Ristprofiili
laiused sildeehitusel 18
9.5 Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis 18
9.6 Maantee parameetrite tabel 18
9.7 Ristprofiili elementide põikkalded ja viraažikalle 20
9.8 Klotoidi
parameeter A 20
9.9 Vähimad plaanikõverike
raadiused 21
9.10 Eelkõverike vähimad pikkused 22
9.11 Sõidutee
laiend kõverikul 23
9.12 Maantee suurimad ja vähimad pikikalded 23
9.13 Tõusukalde suurim pikkus 24
9.14 Peatumisnähtavus ja selle parandustegur 24
9.15 Möödasõidu nähtavus 25
9.16 Külgnähtavus 26
9.17 Püstkõveriku pikkus 26
9.18 Kumera püstkõveriku raadius 27
9.19 Nõgusa püstkõveriku raadius 27
9.20 Maantee optiline sujuvus ja selgus 28
9.21 Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius 30
10.
KATENDID , RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED 31
10.1 IRI suurim lubatud väärtus 31
10.2 Ristmiku põhitüübi valik 31
10.3 Vähimad nähtavuskaugused ristmikul 31
10.4 Kiirusmuuteradade ja nende osade pikkused 33
10.5Bussipeatuste tüübid 34
10.6 Põimumisala vähim pikkus 34
10.7 Rambi projektkiirus 35
10.8 Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused 35
10.9 Nähtavuskaugus rambil 35
10.10 Aeglustusraja elementide pikkused 35
10.11 Kiirendusraja elementide pikkused 36
10.12 Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide
parameetrid 36
10.13 Nähtavuskaugus kiirendusrajalt põhirajale 36
10.14 Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal 36
10.15 Kergliiklustee eraldamise nõuded sildeehitusel 37
10.16 Sõidutee ning kergliiklustee vahelise
eraldusriba vähim laius 37
10.17 Ohutussaare mõõtmed 37
10.18 Takistuse, järsu nõlva või veekogu kaugus lähima sõidutee äärest, mis vajab kaitsvat põrkepiiret 38
10.19 Kahe naaberpiirde vaheline vähim kaugus 39
10.20 Piirde kaugus sõiduraja äärest 39
10.21 Piirde suurim suhteline kõrvalekalle tee paralleelsuunast 39
10.22 Põrkepiirde ulatus pikki teed enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi 39
10.23 Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret 39
10.24
Teenindustase ja sellega seonduvad
tabelid 40
11. RISTPROFIIL 41
12.
LOAD JA KOOSKÕLASTUSED 42
13. MAHUARVUTUSED 44
13.1 Mulde ülakiht 44
13.2 Mulde alakiht 45
13.3 Nõlvade pindala ja haljastamiseks vajaliku kasvukihi mahu määramine 46
14. MAHUARVUTUSTE
KOONDTABEL 47
15. PROJEKTI KOKKUVÕTE 48
4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT
Tee asub Võrumaal Valga-Võru maantee nr.67, Rõuge ja
Varstu valdu
ühendav lõik. Kangsti ja Karaski asulate vahel. Tee algus- ja
lõpppunkt 19,933...........22,933.
5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS
Aastane keskmine sademete hulk: 625
Keskmine õhutemperatuur: 5,2
Öökülma vaba periood (päevades): 140
Kevade pikkus: 53
Suve pikkus: 136
Sügise pikkus: 60
Talve pikkus: 116
Tee lõik asub Mustjõe mõjualas. Madalamad alad märgusid või said
mõjutatud suurte sadude ajal, seda eriti Võru linna läheduses.
Antud teelõigu ehituse puhul siiski mingeid erinõudeid ei ole, kuna
tee asub suhteliselt soodsates tee-ehitus tingimustega alal.
6. TEE ASUKOHT
7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS
Praegusel
Võru-Valga 2-realisel
maanteel pole peale valmimist suuremaid
teetöid tehtud, peale pindamise. Lõik on remonti vajav:
katend on
ebatasane ja auklik, esinevad piki- ja põikipraod.
Siiski liiklusvoolu
ja liiklusohutust arvestades on sõlmed ebarahuldavas olukorras.
Mitmetel kohtadel
on näha ka võrkpragusid, ära vajumisi ja pikiroopaid.
8.
KATENDI TUGEVUSARVUTUS
8.1 Lähteandmed:
Tee klass: III;
Emin = 180 MPa (vt. T 13.2 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis);
Tugevustegur Ktt = 0,94 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis);
Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis);
Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis);
Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis);
Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 – veoauto, buss või troll , mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja –masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on ≥ 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on ≥ 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm
Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpus Q = 1000 autot/ööp ;
Tee asetseb 3. niiskuspaikkonnas;
B) peenrad on kaetud kruusa või killustikuga
Tee katendi ja mulde võimalikud konstruktsioonid –
Tiheasfaltbetoon TAB16I - 4
Kompleks stabiliseeritud freesipuru KS-3 – 5
Killustikalus – 12
Keskliiv – 20
Muldepinnas – tolmliiv – 20
Looduslik pinnas – raske tolmune saviliiv - 20
Pinnaste suhteline niiskus: Wtl = 0,70 ; Wrtsl = 0,78 (vt. L1.T2);
Arvutused pinnase tugevuskarakteristikute määramiseks:
-0,02 – parandus
Wtl
= (Wtl
– 0,02)*(1 + t * v) = (0,70 – 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,77
Wrtsl
= (Wtl
– 0,02)*(1 + t * v) = (0,78 – 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,86
Pinnase tugevuskarakteristikud
K i h i
h
cm
E1
MPa
E2
MPa
E3
MPa
R
MPa
C
MPa
F0
1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 I
4
2400
1200
3600
2,4
2. Kompleks stab. freesipuru TS32
5
1400
800
2200
1,6
3. Kompleks st. Pinnas
12
600
4. Killustik alus
20
400
5. Keskliiv
20
120
0,006
40
6. Muldepinnas (tolmliiv)
20
66
0.012
35
7. Looduslik pinnas (raske tolmune saviliiv)
27
0,008
11
8.2 Elastsele läbivajumisele
- Asfaltbetoonide E-moodulid on võetud 100C juures;
- Katendi arvutamine elastsele vajumile () ; a ja b (vt. T13.1)
- Evaj = [67,6*log(1000) + 61,3] * 0,94 = 248 MPa
- Kuna Emin =180 Mpa ≤ Evaj =248MPa, siis edasised arvutused on tehtud järgi.
- arvutan nomogrammi abil. Järgnevas tabelis on vajalikud andmed nomogrammi (vt. L4.2) kasutamiseks (, h, ja h/d) ja arvutused leidmiseks:
E1
h
h/d
E2/ E1
a* E1= Eüld
1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 I
2400
4
0,11
196/2400=0,08
0,11 *2400=264
2. Poorne asfaltbetoon PAB 16 II
1400
5
0,13
174/1400=0,12
0,13*1400=196
3. Kompleks st. Freesipuru KS-3
600
12
0,32
120/600=0,2
0,29*600=174
4. Killustik alus
400
20
0,54
63,6/400=0,15
0,3*400=120
5. Keskliiv
120
20
0,54
42,9/120=0,35
0,53*120=63,6
6. Mulde pinnas (tolmliiv)
66
20
0,54
27/66=0,4
0,65*66= 42,9
7. Looduslik pinnas (raske tolmune saviliiv)
27
- Kuna arvutus andis Eüld = 264 Mpa ja Evaj = 248 MPa, siis järelikult on arvutused õigesti teostatud ja tabelis olevad andmed on õiged!
8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides
Pinnases:
- Asfaltbetoonide E-moodulid on võetud 200C juures;
- Nomogrammi kasutamiseks tehtavad eelarvutused:
- Kasutades nomogrammi L4.3, leian T1/p ning arvutan T1. T2 arvutan valemi järgi;
- T0 – pinnasele lubatavad nihkepinged:
- Summaarsed nihkepinged pinnases:
- Tugevus pinnases on nihkepingete järgi tagatud, sest
8.4 Asfaltbetoonikihis tõmbepingetele
- Nomogrammi L4.4 kasutamiseks vajalikud eelarvutused:
a*
= 275,48 – 334,12 *1,108 + 162,32 * 1,1082
– 35,4 * 1,1083
+ 2,87 * 1,1084
= 60,72209
b*
= -0,461 – 0,568 * 1,108 + 0,507 *1,1082
– 0,17 * 1,1083
+ 0,019 * 1,1084
= -0,67052
Z
= 60,72209*6,45833-0,67052
= 17,38380
Nihkepinged liikuvkoormusest:
T1
= p*0,00459 * Z *10-0,0132*F
T1
=0,06*0,00459 *
17, 38380 * 10 -0,0132*40
= 0,01419 Mpa
Nihkepinged katendikihtide
omamassist:
T2
= 10-5
* ∑hi
* (5-0,3 * F) = 10-5 * 41* (5-0,3 * 40) = -0,00287 Mpa
Summaarsed nihkepinged:
T3
= T1
+ T2
T3
= 0,01419 – 0,00287 = 0,0113
Lubatavad nihkepinged:
T0
= (p* 1,82 -0,345*logQ*k3*C)
/Ktt
T0
= (0,6*1,82-0,345*log 1000 * 6* 0,006) / 0,94 = 0,0180 Mpa
T0
≥ T3 0,0180
≥ 0,0113 Pinnase tugevus on nihkepinge järgi tagatud.
8.5 Stabiliseeritud alusekihis tõmbepingetele
8.6 Külmakindluse arvutamine
- Külmakindluse arvutamiseks vajalikud algandmed ja eelarvutused: kliimategur arvutuslik külmumissügavus pinnasevee sügavus katte pinnast lubatud külmakerge
pinnasetegur B=1
K i h i
nimetus
paksus hi, cm
soojustehniline ekvivalent εi
z1= hi* εi
1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 I
4
1,15
5,75
2. Poorne asfaltbetoon PAB 16 II
5
1,22
9,76
3. Kompleks st. freesipuru
12
1,18
14,16
4. Killustik alus
20
1,15
23
5. Keskliiv
20
0,98
19,6
- Nomogrammi kasutamiseks vajalikud arvutused (kuna minu katend asub 3 paikkonnas, teen arvutuse vastavalt skeemile T15.2:
- Leian nomogrammilt J15.1
- Kuna , siis katend on külmakindel
9. MAANTEE PÕHIPARAMEETRID
9.1 Liikluskvaliteedi iseloomustus
Hea: Maantee-elementide parameetrid loovad eeldused sujuvaks ja
ohutuks liiklemiseks.
9.2 Eeldatav keskmine liiklussagedus
500 - 1000 autot ööpäevas.
9.3 Projektkiirus
III klassi maantee projektkiirused on projekteerimise lähtetasemete
juures Hea 100km /h, Rahuldav 80km/h, Erandlik 60km/h.
9.4 Ristprofiili laiused sildeehitusel
Maantee klass
Laius, m
Gabariit G
Sõidutee S=nb
Eraldusriba E
Ohutusribad
O
vasak O1
parem O2
Kiirtee
2×(2×3,75)
13,50
–
2,00
3,50
13,0+9,5+13,0
I
2×(2×3,75)
6,00
–
2,00
3,00
12,5+2,0+12,5
II
2×3,75
–
2,75
–
–
13,0
III
2×3,50
–
1,50
–
–
10,0
IV
2×3,00
–
1,50
–
–
9,0
V
2×3,00
–
1,00
–
–
8,0
9.5 Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis
Maantee klass
Laius, m
Gabariit G
Sõidutee S=nb
Eraldusriba E
Kaitseriba a
Ohutusribad
O
vasak O1
parem O2
Kiirtee
2×(2×3,75)
13,50
2×1,25
–
1,50
3,50
15,0+8,0+15,0
I
2×(2×3,75)
6,00
2×1,25
–
1,00
3,00
14,0+1,5+14,0
II
2×3,75
–
2×1,25
2,75
–
–
15,5
III
2×3,50
–
2×1,25
1,50
–
–
12,5
IV
2×3,00
–
2×1,25
1,50
–
–
11,5
V
2×3,00
–
2×1,25
1,00
–
–
10,5
9.6 Maantee parameetrite tabel
Maantee klass
Projektkiirus, km/h
Sõiduraja laius ja arv, m
Sõidutee laius, m
Peenra laius, sellest
Eraldusriba vähim laius, sellest
Katte laius, m
Maantee laius, m
kogu, m
kindlustatud peenar, m
tugipeenar, m
kogu, m
ääreriba, m
haljasriba, m
Kiirtee
140
3,75
4 või 6
2×7,50
3,50
3,00
0,50
13,50
2×1,00
11,50
2×11,50
35,50
I
120
3,75
4 või 6
2×7,50
3,00
2,50
0,50
5,00
2×0,75
3,50
2×10,75
26,00
II
120
3,75
2
7,50
2,75
2,25
0,50
–
–
–
12,00
13,00
III
100
3,50
2
7,00
1,50
1,00
0,50
–
–
–
9,00
10,00
IV
80
3,00
2
6,00
1,50
1,00
0,50
–
–
–
8,00
9,00
V
60
3,00
2
6,00
1,00
0,50
0,50
–
–
–
7,00
8,00
9.7 Ristprofiili elementide põikkalded ja viraažikalle
Ristprofiili element
Põikkalle, %
Hea
Rahuldav
Erandlik
Sõidutee (normaalne ristprofiil)
2,5
2,0 ja 3,0
1,5 ja 3,5
Teepeenar (kindlustatud)
3,5
3,0 ja 4,0
2,5 ja 4,5
(kindlustamata)
4,0–5,0
3,5 ja 5,5
3,0 ja 6,0
Jalgtee (jalgratta- ja kõnnitee)
2,0
1,5
1,0 ja 2,5
Eraldusriba laiusega =6 m
4,0–6,0
3,0
2,5 ja 7,0
Eraldusriba laiusega >6 m
10,0–17,0
6,0
4,0 ja 20,0
Suurim viraažikalle sõltuvalt maanteede klassist on III klassi
maanteel 6%
9.8 Klotoidi parameeter A
Kõik klotoidid on sarnased, erinedes ainult klotoidi parameetri A
suuruse poolest, mis iseloomustab klotoidi kõveruse muutuse
intensiivsust.
A=√RL=√500x145=√72500=269,25
R=500m - ringikõveriku raadius lähtetaseme Hea korral
L=145m - eelkõveriku pikkus lähtetaseme Hea korral
A=√RL
A – klotoidi parameeter, m;
R – ringikõveriku raadius, m;
L
– eelkõveriku pikkus, m.
9.9 Vähimad plaanikõverike raadiused
Projektkiirus, km/h
Suurim külghaardetegur (fmax)
Vähim raadius (Rmin), m
Kahepoolne põikkalle
Viraaþikalle*
2,5%
2,5%
4%
6%
H
R
E
H
R
E
H
R
E
H
R
E
Maanteel
40
0,165
450
160
100
300
120
80
100
80
60
120
80
55
50
0,159
700
230
160
400
170
120
200
140
100
150
130
90
60
0,153
900
380
230
600
240
170
300
200
150
200
170
135
70
0,146
1200
450
330
800
330
240
380
300
210
300
250
190
80
0,140
1500
650
450
1000
430
330
510
380
300
400
350
250
90
0,128
2000
900
650
1500
560
430
670
510
380
600
450
340
100
0,115
2500
1250
900
1800
750
560
870
670
510
750
600
450
110
0,103
3000
1750
1250
2200
1000
750
1130
870
670
970
750
600
120
0,091
4000
2550
1750
2500
1300
1000
1430
1130
870
1230
970
750
130
0,078
4500
3800
2550
3200
1700
1300
1600
1430
1130
1500
1230
970
140
0,066
5000
4500
3800
4000
2500
1700
1900
1600
1450
1800
1500
1230
9.10 Eelkõverike vähimad pikkused
Kasutan projektkiirust 100km/h, kus ringikõveriku raadiuseks võtan
500m ja eelkõveriku pikkus on 145m
9.11 Sõidutee laiend kõverikul
Raadius (R), m
Kiirus (V), km/h
40
50
60
80
100
120
140
Sõidutee laius (B), m
6,0
6,0
6,0
7,0
7,0
7,5
7,5
2000
0,30
0,30
0,30
0,00
0,00
0,00
0,00
1500
0,30
0,30
0,40
0,00
0,00
0,00
0,00
1400
0,30
0,30
0,40
0,00
0,00
0,00
Rmin=1500
1300
0,30
0,40
0,40
0,00
0,00
0,00
1200
0,30
0,40
0,40
0,00
0,00
0,00
1100
0,40
0,40
0,40
0,00
0,00
0,00
1000
0,40
0,40
0,40
0,00
0,10
0,00
900
0,40
0,40
0,40
0,00
0,10
0,00
800
0,40
0,40
0,50
0,00
0,10
Rmin=900
700
0,40
0,50
0,50
0,10
0,20
600
0,40
0,50
0,50
0,10
0,20
500
0,50
0,50
0,60
0,20
0,30
450
0,50
0,50
0,60
0,20
0,30
400
0,50
0,60
0,60
0,20
Rmin=450
350
0,50
0,60
0,70
0,30
300
0,60
0,70
0,70
0,30
250
0,70
0,70
0,80
0,40
200
0,80
0,80
0,90
Rmin=250
175
0,80
0,90
1,00
150
0,90
1,00
1,10
135
1,00
1,10
1,10
125
1,00
1,10
Rmin=135
100
1,20
1,30
90
1,30
1,40
60
1,70
Rmin=90
55
1,80
Rmin=55
9.12 Maantee suurimad ja vähimad pikikalded
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
suurim
140
=3,0
3,1–4,5
4,6–6,0
120
=4,0
4,1–5,0
5,1–6,0
100
=5,0
5,1–5,5
5,6–6,5
80
=6,0
6,1–6,5
6,6–7,0
60
=7,0
7,1–7,5
7,6–8,0
50
=8,0
8,1–8,5
8,6–9,0
40
=9,0
9,1–9,5
9,6–10,0
vähim
Kõigil projektkiirustel
>=1,0
0,7–1,0
0,3–0,7
Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h, 80km/h ja 60km/h juures.
9.13 Tõusukalde suurim pikkus
Tõusu kallet ja pikkust arvestav tegur ft
Tõusu pikkus, km
Tõusu kalle
3%
4%
5%
6%
0,5
0,99
0,99
0,98
0,97
1,0
0,98
0,97
0,96
0,95
1,5
0,97
0,96
0,95
0,94
2,0
0,96
0,95
0,94
0,92
2,5
0,95
0,94
0,93
0,89
3,0
0,94
0,92
0,89
0,84
4,0
0,92
0,86
0,80
0,71
9.14 Peatumisnähtavus ja selle parandustegur
Sõiduauto peatumisnähtavus horisontaalsel teel, m
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
140
350
300
270
100
190
160
130
90
160
130
100
80
130
100
80
70
100
70
60
60
80
60
50
50
60
50
40
40
40
35
30
Jälgin peatumisnähtavust projektkiiruste 100km/h, 80km/h ja 60km/h korral
Kaldeparandustegur:
9.15 Möödasõidu nähtavus
Möödasõidunähtavus, m
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
120
1000
850
770
110
850
770
690
100
770
690
610
90
720
610
550
80
650
550
480
70
590
480
420
60
550
420
350
50
480
360
300
40
420
300
260
Vaatan möödasõidu nähtavuskaugust projektkiiruste 100km/h, 80km/h ja 60km/h korral.
9.16 Külgnähtavus
Külgnähtavus, m
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
140
≥35
28
28
120
≥30
24
14
100
≥25
20
12
80
≥20
16
8
60
≥15
12
6
50
≥12
10
5
40
≥10
8
4
Vaatan külgnähtavuskaugusi projektkiiruste 100km/h, 80km/h ja 60km/h juures
9.17 Püstkõveriku pikkus
2,5 x 100km/h
9.18 Kumera püstkõveriku raadius
Kumera püstkõveriku vähimad raadiused, m
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
Ristmikevahelisel lõigul
140
≥70 000
40 000–70 000
33 000–40 000
120
≥30 000
22 000–30 000
18 000–22 000
100
≥17 000
12 000–17 000
8000 –12 000
90
≥12 000
5700 –12 000
4500–5700
80
≥8000
3700–8000
2600–3700
70
≥4500
2300 –4000
1700–2300
60
≥3000
1300–3000
1000–1300
50
≥1700
700–1700
460–700
40
≥750
350–750
260–350
Ühetasandilise ristmiku piirkonnas
120
≥70 000
40 000–70 000
33 000–40 000
100
≥30 000
22 000–30 000
18 000–22 000
90
≥17 000
12 000–17 000
8000–12 000
80
≥10 000
6000–10 000
4000–6000
70
≥6500
4000–6500
2000–4000
60
≥4000
2500–4000
1200–2500
50
≥2500
1500–2500
800–1500
40
≥1300
900–1300
600–900
9.19 Nõgusa püstkõveriku raadius
Nõgusa püstkõveriku vähimad raadiused, m
Projektkiirus, km/h
Projekteerimise lähtetase
Hea
Rahuldav
Erandlik
Ristmikevahelisel lõigul
140
≥80 00
5000–8000
2500–5000
120
≥50 00
3000–5000
1500–3000
100
≥3000
2000–3000
1000–2000
90
≥1500
1200–1500
650–1200
80
≥1300
1000–1300
500–1000
70
≥1000
800–1000
400–800
60
≥800
600–800
300–600
50
≥600
400–600
200–400
40
≥400
300–400
200–300
Ühetasandilise ristmiku piirkonnas
120
≥9000
6000–9000
4000–6000
100
≥7000
4000–7000
3000–4000
90
≥5000
3500 –5000
2500–3500
80
≥4000
3000–4000
2000–3000
70
≥3000
2000–3000
1500–2000
60
≥2000
1500–2000
1000–1500
50
≥1500
1200–1500
700–1200
40
≥900
750–900
600–750
9.20 Maantee optiline sujuvus ja selgus
Arvud on võetud 100km/h ja projekteerimistaseme hea korral.
RK(N) – kumera või nõgusa püstkõveriku raadius, m;
RP – plaanikõveriku raadius, m;
S – sõidutee laius, m.
Püst ja plaanikõverike suhe:
RK(N) / Rp ≥ S - 1,5
RK(N) = 17000
RP = 2500
S = 7,0 m
17000 / 2500 ≥ 7,0 - 1,5
6,8 > 5,5
Üksteisele järgneva nõgusa ja kumera püstkõverike suhe:
RK / RN > 2
17000 / 3000 > 2
5,6 > 2
9.21 Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius
Projektkiirus, km/h
Liiklussagedus, autot/ööp.
Mulde nõlvus
Süvendi nõlvus
1:4–1:5
1:6 ja lamedam
1:3
1:4–1:5
1:6 ja lamedam
Projekteerimise lähtetase
H
R
E
H
R
E
H
R
E
H
R
E
H
R
E
100
alla 750
7,3
6,7
6,1
5,5
5,2
4,9
3,7
3,5
3,1
4,3
4,0
3,7
4,9
4,5
4,3
750–1500
9,8
9,0
7,9
7,3
6,7
6,1
4,3
4,0
3,7
5,5
5,2
4,9
6,7
6,5
6,1
1500–6000
12,2
11,0
9,8
9,1
8,5
7,9
5,5
5,0
4,3
6,7
6,0
5,5
7,9
7,5
7,3
üle 6000
13,4
12,0
11,0
9,8
9,5
9,1
6,7
6,5
6,1
7,9
7,5
7,3
8,5
8,2
7,9
KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED
10.1 IRI suurim lubatud väärtus
Maantee klass
IRI suurim lubatud väärtus, mm/m
Põhiteed
Tugiteed
Kohalikud ja muud teed
III
2,5
3,0
3,5
10.2 Ristmiku põhitüübi valik
Kuna tegemist on 3. klassi maanteega ehk kas tugi/kõrvalmaantee, siis kõik ristmikud on ühetasandilised.
10.3 Vähimad nähtavuskaugused ristmikul
Projektkiirus, km/h
Peatumisnähtavus, m
Ristumisnähtavus kahe raja ületamiseks ja vasakpööraja nähtavus vasakule, m
Vasakpööraja nähtavus paremale ja parempööraja nähtavus vasakule, m
Hea
Hea
100
190
>=400
>=700
10.4 Kiirusmuuteradade ja nende osade pikkused
Aeglustusraja elementide pikkused
Kiirendusraja elementide pikkused
Bussipeatuste tüübid
Märkus. Sulgudes on toodud väljasõidu kaldosa vähim pikkus.
Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, pealeminejad kui ka mahatulijad, sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m 2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormi vähim laius on 2 m (erandina 1,5 m).
Ooteplatvormi kõrgus bussitasku pinnast peab olema 0,2 m.
Ootekoja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast peab olema vähemalt 3 m.
10.6 Põimumisala vähim pikkus
Põimumisala pole III klassi maanteel
10.7 Rambi projektkiirus
10.8 Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused
Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m.
10.9 Nähtavuskaugus rambil
Rambi projektkiirus, km/h Nähtavuskaugus, m
70 160
10.10 Aeglustusraja elementide pikkused
10.11 Kiirendusraja elementide pikkused
10.12 Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid
10.13 Nähtavuskaugus kiirendusrajalt põhirajale
10.14 Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal
10.15 Kergliiklustee eraldamise nõuded sildeehitusel
10.16 Sõidutee ning kergliiklustee vahelise eraldusriba vähim laius
10.17 Ohutussaare mõõtmed
10.18 Takistuse, järsu nõlva või veekogu kaugus lähima sõidutee äärest, mis vajab kaitsvat põrkepiiret
10.19 Kahe naaberpiirde vaheline vähim kaugus
10.20 Piirde kaugus sõiduraja äärest
10.21 Piirde suurim suhteline kõrvalekalle tee paralleelsuunast
10.22 Põrkepiirde ulatus pikki teed enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi
10.23 Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret
Märkus: Valgustatul maanteel võib takistusteta eraldisriba laiuse nõuet vähendada 1m, takistusega eraldusriba 2m võrra.
10.24 Teenindustase ja sellega seonduvad tabelid
RJ Keskmised kiirused põimumisalas leitakse valemiga:
80
Vp või Vmp =
25 +
-------------------------------------
a (1 + Pp)b (N/n)c
1 + --------------------------
Ld
kus:
a, b, c, d – konstandid (tabel 1.16);
Vp – põimuvate sõidukite keskmine kiirus, km/h;
Vmp – mittepõimuvate sõidukite keskmine kiirus, km/h;
Pp – põimuvate sõidukite osatähtsus (suhtarv);
N – kogu liiklussagedus põimumisalas, sa/h;
n – ühe sõidusuuna sõiduradade koguarv põimumisalas;
L – põimumisala pikkus, m.
RISTPROFIIL
12. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED
13. MAHUARVUTUSED
Kuna uus tee ehitatakse olemasolevale teele siis ärakooritav kasvukiht puudub. Kuna eeldame, et tee on sirge ja ühtlasel tasapinnal , siis tuleb terve tee mahu leidmiseks leida lihtsalt kahes osas ning ka nõlvade haljastamiseks kuluv pinnas on pikkettide lõikses sama kuna ka nõlvade pindala ei muutu:
Algandmed:
Tee laius: 7m
Põikkalle: 2,5
Katendi paksus: 0,09m
Peenarde laius: 1,5 m
Peenarde põikkalle: 4%
Maantee laius: 10m
Muldkeha nõlvus: 1:6
Kasvukihi paksus muldkeha nõlval: 0,1m
Taldmiku laius: 15,82m
Maapinna kõrgus: 112m
Tee kõrgus teljest: 112,61m
Muldkeha kõrgus:112,52m
13.1 Mulde ülakiht
Otsa ristlõige on kolmnurk , mille pindala on „alus korda kõrgus, jagatud kahega”. Ruumala saamiseks korrutan selle trassi pikkusega
Kolmnurga alus a = 15,82 h=0,12 pikkus=3000m
(10 * 0,09)/2 * 3000 = 1350 m3
13.2 Mulde alakiht
100 m trapetsoidi maht: Trapetsi pindala () korda 3000m. (Kuna muldkeha on ühese struktuuriga terves ulatuses.)
a=10m b=15,82m h=0,52 pikkus=3000m
Kogu muldkeha trapetsoidi maht on 20 139,6 m3.
13.3 Nõlvade pindala ja haljastamiseks vajaliku kasvukihi mahu määramine
Pindala leidmine:
h = 0,50 m (kõrgusest on maha lahutatud asfalti kalle)
a = 3 m
c = 3,04 m
Nõlva pindala = 2 * 3,04 *3000 = 18250m2
Ruumala leidmine:
Mulda pannakse 10cm ehk 0,1m
18250*0,1=1824m3
MAHUARVUTUSTE KOONDTABEL
All amounts in EEK / Kõik maksumused EEK
Item No./ Art nr
Description / Töö kirjeldus
Unit of measure / Mõõtühik
Quantity/ Maht
Unit prices / Ühiku hind
Amount / Maksumus
1
2
3
4
5
6
Mulde ülakihi ehitamine
M3
1350
Mulde alakihi ehitamine
M3
20139,6
Nõlvade ehituseks vaja minev kasvumuld
M3
1824
Total carried to summary / Summa kantud kokkuvõttesse
PROJEKTI KOKKUVÕTE
Antud projekti koostamisel sai suures mahus tööd tehtud AutoCAD2010, Microsoft Wordi ja Exceliga. Omandasin palju teadmisi projekti koostamisest ja harjutasin kätt suuremahulise vormistamisega. Töötasin tihedalt paljude teedeehituse normide, standardite, lubade, kooskõlastuste ja sai taaskord meelde tuletatud katendi tugevusarvutust eelnevast aastast. Töö polnud väga raske vaid pigem ajakulukas ja peale pikki päevi ja tihedat tööd projekti kallal, sain ma selle lõpuks valmis.
48
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maxxl
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid