1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht)
3.tsemendiga st.pinnas 10 1,0 10 4.Killustikalus 20 1,15 23 5.Keskmise tervausega liiv 25 0,98 24,5 dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 25 1,02 25,5 kerge saviliiv h =90 z1 =94,92 Nomogrammi kasutamiseks vajalikud arvutused(kuna minu katend asub 3. paikkonnas, teen arvutuse vastavalt skeemile T15.1) z 125 z1 94,92 0,83 0,76 H 150 z 125 Leian nomogrammilt J15.1 l kk Bz 0,15 B z 0,15 4 125 l kk 0,15 l kk 1cm
· Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked 19) Katendi valikule esitatavad nõuded · Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele. Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. 20) Katendi konstruktsioon · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (külmakaitse-, hüdroisolatsiooni- ja kapilaartõusu katkestsvad kihid). Kate ja alus võivad koosneda mitmest kihist. · Kate - ühest või mitmest kihist koosnev katendi ülaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega. · Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast
(hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid) · Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega (side- ja täiteained) · Armeeritud kihid · Drenaaz pinnasevee taseme alandamiseks · Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad nõlvad, perved) 19) Katendi valikule esitatavad nõuded Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (kulmakaitse-, hudroisolatsiooni- ja kapilaartousu katkestsvad kihid). Kate ja alus voivad koosneda mitmest kihist. · Kate - uhest voi mitmest kihist koosnev katendi ulaosa, mis puutub vahetult kokku liiklusvahendite ratastega. · Dreenkiht võib puududa, kui mõni teine kiht seda funktsiooni täidab või on muldkeha ehitatud liivast või jäme kergest saviliivast. Neil juhtudel on tegemist fiktiivse dreenkihiga
............................................... 11 6.1. Eeltööd.....................................................................................................................................11 6.2. Ehitusobjekti ettevalmistamine............................................................................................... 13 6.3. Mullatööd................................................................................................................................ 14 6.4. Katend......................................................................................................................................15 6.5. Truubid ja veeviimarid............................................................................................................ 16 6.6. Ehitised....................................................................................................................................17 6.7. Liikluskorraldusvahendid......................................
Lõuna pool väga lünklik vöönd ja kus suur lasumussügavus (300400 m) jätab need ilmingud reaalsest maavarakasutusest välja. LääneVirumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad. Kihi paksus on 1,5 12,5 meetrit, keskmiselt 23 meetrit. Eesti fosforiidimaardlate andmed Maardla Varud, Keskmine Keskm. Keskm. Varu staatus katend, m kihindi paksus, tuhat t P2O5 % m Aseri 388 000 240 1,2 8 P. tarbevaru Toolse 644 000 160 3 10,15 P. tarbevaru Rakvere maardla LääneKabala pk 925 000 48107 5,7 9,4 P. reservvaru
Maardla geoloogiliselt uuritud, piiritetud ja Kkregistrisse arvele võetud ala. Registris arvel 858 maardlat. Üleriigilise tähtsusega neist 43. · Põhjavesi !! mineraalvesi. Tulu saamiseks peab varu olema piisav, kaevandamine odav, toodangu hind kõrge ja turg püsiv. KAEVANDAMINE Maavarade kaubastamine. Algab majanduslike ja geoloogiliste uuringutega ja lõppeb kauba müümisega. Ava-, allmaa-, allveekaevandamine. Katend kõik mis asub maavarakihi peal ala. lagi, laekivim Aheraine koos maavaraga välja kaevatud mineraalid ja kivimid. Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa. Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde. Eestis on 4 arvestatavat altkaevandatud ala: · Põlevkivikaevagus Virumaal, (avakaevandamine on otstarbekas kuni katend on õhem kui 27m) · Klaasiliivakaevandus Piusas · Uraanikaevandus Sillamäel
....................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................................7 5. OLEMASOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS NING UUS KATEND ...........................................8 6. MAHTUDE TABEL ......................................................................................................................10 7. MAANTEE PÕHIPARAMEETER ...............................................................................................15 7.1. Liikluskvaliteedi iseloomustus ...............................................................................................................15 7.2. Eeldatav liiklussagedus ......
Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5 Tsementstabiliseeritud katendikiht 41001 m2 13680 82080,0 TS D h=15cm Poorsest asfaltbetoonist
Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas. TAB tihe asfalt betoon (TAB16II 16-killustiku jämedus I-tugevusklass). PAB poorne asfalt-betoon; MSE mustsegu; MUK must killustik. Parkimine: 85% SA; 90% ISA; La=12000km (aasta läbisõit); Lp=35 km/p (päevas); hp=23-23,5 t/p (parkimine). Parkimis vajaduse
Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru. 195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel. 196. Katend- mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, ja dreenkihist. 197. Kate- Katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa. 198. Katendi tüübid ja katendi põhiliigid: · Püsikatend (monoliittsementbetoonist, monteeritavast raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett) · Kergkatend (kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust, munakivisillutis)
Täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaaniliseks sideaineks bituumen, bituumenemulsioon, vahtbituumen. Täitematerjal sideainetega töötlemata kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, vana teekatte freespuru. 196. Mis on kompleksstabiliseerimine Sideainena kasutatakse vahustatud naftabituumenit, bituumenemulsiooni, tsementi. Sobilik suurte liikluskoormuste puhul. Täitematerjaliks see, mis teistel. 197. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 198. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 199. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid
Antud teelõigu ehituse puhul siiski mingeid erinõudeid ei ole, kuna tee asub suhteliselt soodsates tee-ehitus tingimustega alal. 5 6. TEE ASUKOHT 6 7 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS Praegusel Võru-Valga 2-realisel maanteel pole peale valmimist suuremaid teetöid tehtud, peale pindamise. Lõik on remonti vajav: katend on ebatasane ja auklik, esinevad piki- ja põikipraod. Siiski liiklusvoolu ja liiklusohutust arvestades on sõlmed ebarahuldavas olukorras. Mitmetel kohtadel on näha ka võrkpragusid, ära vajumisi ja pikiroopaid. 8 9 8. KATENDI TUGEVUSARVUTUS 8.1 Lähteandmed: 1. Tee klass: III; 2. Emin = 180 MPa (vt. T 13.2 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 3. Tugevustegur Ktt = 0,94 (vt. T6
Kattekihi paksus on 2 5 m, maksimaalne paksus on mäeeraldise kesk- ja põhja osas. Karjääri keskosast suundub olemasolev tee kagusuunas kohalikule teele, mida saab kasutada toodangu väljaveoks. Mäetöödega alustatakse mäeeraldise läänepiirilt, esialgu üldine liikumine on ida suunas, karjääri eluea teisel poolel liigutakse põhja suunas. Vee juurdevool karjääri võib olla üsna suur ja see võib põhjustada kaevandamise käigus tõsiseid probleeme. Kasuliku kihistiku peal asuv katend kooritakse kahes järgus. Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse.
Teedemajandamisega oli seotud 31/32 125 inimest. Teemeister pidi olema paberitega mees. Tpi alustas õpetamisega 1958. Esimese vabariigi algusaastatel elavnes, kuid majanduskriis tõmbas sellele kriipsu peale, 1932 oli teid 23439 km millest enamus kruusateed, kivisillutist 402 km. Materjale veeti kaugelt ja töödeldi käsitsi 1928 töötas 8 kivipurustit. Asfalt 1923 esimene 180m Tallinn Narva mnt asfaltkate. 1926 alustati katseid põlevkivibituumeniga. Tsementbetoon katend 30-37 6,5km. Asulatesse peateedele hakati rajama asfaltkatteid. 37-39 alustati tolmutõrjega. 1931 Teedeehituse Uurimise Selts arendas asfaltsegude retsepte. Püsikatteid said siiski suuremate linnade väikesekoormusega teed. Riiklik rahastamine ja naturaalkohustuse kaotamine parandas teede olukorda oluliselt, kavandati sildade ehitust. II MS ministeerium asendati Maantee ja Autotranspordi Talitusega, mis allus Maanteedevalitsusele. Sõda ja raske
· odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse
või ümberpaigutamine, keskkonnakaitsealased abinõud jt; Teeprojektile esitatavad nõuded Muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus); Ristmikud ja mahasõidud (skeemid, mulde ja katendi konstruktsioonid, tüüplahenduste kasutamine jt); Liikluskorraldus (liikluskorraldusvahendid, teemärgised, raudteeületuskohad jt); autobussipeatused ja ootekojad; Jalgteed ja jalgrattateed tee koosseisus (vajaduse põhjendus, konstruktsioon,
I KRUUSATOOTED SELI KARJÄÄRIS (JÜRI, RAE VALD) III KLASSI KILLUSTIK Nimetus / fraktsioon Hind/ t KM 20% Kokku Looduslik kruus fr. 0-20 60 12 72 Täiteliiv 60 12 72 Purustatud kruus fr. 0-70 70 14 84 Purustatud kruus (katend) fr. 0-32 85 17 102 Purustatud kruus (katend) fr. 0-16 85 17 102 Purukruus (sõelmed) fr. 0-4 65 13 78 Kruusa sõelmed fr. 0-8 80 16 96 Sõelutud kruus fr. 0-20 60 12 72 Kruuskillustik fr
riigimaanteevõrgustiku liiklusest, on katete keskmine vanus tunduvalt madalam, 2 Kattega teede taastusremont - remondi liik, mille eesmärgiks on kattega teedel katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamisega. Taastusremondi peamiseks põhjuseks on teekattesse tekkinud roopad. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti saab teha juhul kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. 5 kuna TEN-T võrgustikku kuuluvad põhimaanteed on olnud abikõlblikud rahastamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tugimaanteedel, kus toimub 24% riigimaanteede liiklusest, on katete keskmised vanused kõige kõrgemad, kuna need on kattega
Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 28. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 29. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 30. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 31. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2)
sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b
Sealjuures põlevkivi kaod tervikutes ulatuvad kuni 30%. Arvutused on näidanud, et põlevkivikihindi kaevandamissügavuse suurenemisel üle 60 m, kaod tervikutes suurenevad kuni 40%. Uuendades põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat, s.t. üle minnes tagasitäitmisega süsteemile, võimaldab oluliselt vähendada põlevkivi kadusid kaevandamisel, suurendada kaevandatud alade maapinna püsivust ja vähendada mõju veereziimile. Avakaevandamise korral kasutatakse vaalkaevandamist, kus katend paigaldatakse väljatud alale. Kasutades täitesegusid või elektrijaama tuhka, on võimalik parendada kaevandamise tehnoloogiat (suurendada vaalude püsivust). Veetõkete kasutamine võimaldab reguleerida karjääride veereziimi. Viimase 100 aasta jooksul on tootmisjäätmeid ja -jääke maailmas kasutatud täitesegude valmistamiseks. Näiteid võib tuua Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest, Belgiast, Iirimaalt jne. Eestis alustati põlevkivi kaevandamist osalise täitmisega
allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse
torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid -jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti) -looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse saavutamiseks seotud) katendi ül on kaitsta katendi konstruktsiooni 29)katendi komponendid on kate katend ja muldkeha 30)eeldatav liikluskoormus 1 pinnastekoormuste suurus 2 liilussagedus 3 liikluse koosseis keskonna tingimused 1 termiline mõju(põhjustab materjali paisumist ja kokkutõmbumisel mahu muutust) 2 külmumine (tekib külma kerkelisus) 3 kiirgus (põhjustab bit oksuteerimist ja muudab rabedaks) 4 niiskus/vesi(muudab materjalid pehmeks) 31)teekatendi hooldamine -vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist. Kate tuleb hoida vee kindlana ning tagada
1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa? anat lk 198 joon 145 suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48. mis on keskaju erinevate osade ülesandeks? NS slaid 48; anat lk 198 suunas, pupilli ahenemine))
mille puhul on saavutatav tihedus suurim. Sellist tihedust nimetatakse optimaalseks tiheduseks ja niiskust optimaalseks niiskuseks (W0). Niiskussisaldus, mille puhul pinnase tihedus on maksimaalne, määratakse proctorteimiga. Peenpinnaste jagunemine Möllpinnas: möll ja savimöll; Savipinnas: möllsavi ja savi. Mille poolest erinevad teekate ja teekatend - Kate katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse. Katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib üle 30 päeva. Kuidas mõjutab temperatuur teekatet - külmadel temp. Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks
tagajärjel sedavõrd muutuda, et endine vähemviljakas kasvukohatüüp asendub viljakamaga, kus kasvavad eelmisest tootlikumad puistud. 6.3. Jääksoode rekultiveerimine Eestis on kaevandatud ja kaevandatakse mitmesuguseid maavarasid, nagu liiva, kruusa, savi, lubjakivi, dolomiiti, fosforiiti, põlevkivi, turvast. Maavarasid kaevandatakse põhimõtteliselt kahel viisil: · avakaevandustes e. pealmaakaevandustes; kasutatakse kui maavara katend on nii õhuke, et selle eemaldamine ei ole kulukas; Eestis kasutatakse või on kasutatud avakaevandamist kõikide maavarade kaevandamisel; meetodi rakendamisel kasutatakse mitmeid tehnoloogiaid: - vaalkaevandamine - katend tõstetakse ekskavaatoriga või lükatakse buldooseriga vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides
annaabi.ee 
