Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt (1)

Kunstiajalugu

esiaeg - ka ürgaeg

algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas
vanimad leiud on tšaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast
tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost)
imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg . see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr)
eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum , ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas.
regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg.
mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga ( uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada.
neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks.

esiaja kunst

paleoliitikumi kunst

kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja , sest ees olid neandertallased .
paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega.
kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide , kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale . seega toimub tihe vaidlus sel teemal, kus on toimunud eesimesesd maalimised. sel ajal oli kunstiks vaid värvidega mängimine.
jahiti bumerangidega.
euroopa vaimad kunstiteosed, on tarbekunsti alla kuuluvad ehted , mida on leitud arvukalt vahemere piirkonnast ( karbid +pael jne.). selliseid merekarbitükke on leitud tohutult ja vanuseks pakutakse kuni 40 000 aastat.
euroopa homo sapiensi nimetatakse kromanjooni koopa järgi kromanjoonlasteks. nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased.
paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud , tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini. paleoliitikumi lõpus oli ~150 koobast maalingutega (avastatakse järjest juurde), enamus neist oli euroopa lõunapoolses osas. palju oli neid püreneemäästikus, ülejäänud jäid balkanile või uuralisse. osad koopamaalid jäävad ka mesoliitikumi.
esimese koopamaalingi kohana avastati altamira , põhja hispaanias. selle avastas 10. aastane tüdruk kes käis reisil koos isaga. maalingud kujutasid hispaanias ammu välja surnud euroopa piisoneid. selle koopa vanus oli vähemalt 12 000 aastat. enamus teadlasi ei usu sääraseid veidraid leide ja on skeptilised, enamus kuulutati võltsinguteks. avastati pürenee mäestikus, kus on maalinguid inimestest ja põhjapõtradest, metshobustest. seega jäädi uskuma ka altamiira piisonite lugu.
1940 leitakse lõuna prantsusmaalt, canoni jõe äärest, lascaux koobas. teise maalimasõja aegne. ka selle leiavad lapsed, seal on mitmed seinad täis kunsti. kui loomi osati realistlikult maalida, siis inimesed olid kriipsujukudena. [lk 185] Lascaux koopa maalid on veidi vanemad kui Altamira koopa omad. kuni 15 000 eKr. Suur leid pleoliitikumi kunstis toimus 1994. need on lõuna prantsusmaal, marseille ja _ _ _ vahel. püreneede mäestikus. koopa vanus on üle 33 000 aasta. seal on letud u. 500 stseeni loomadsest ja lindudest . Chauvet koopamaalid on pragu suurimad ja vanimad. Ei kütitud leoparde ja ninasarvikuid, sest nad olid liiga ohtlikud. Palju on kujutisi ka mitte kütitavatest loomadest. On leitud ka väikeseid kivist ja luust tehtud väikeseid loomakesi (on leitud ka inimeste omi). ilmselt on tehtud ka suuremaid skulptuure, aga nendest on järel vaid jäänused ( savist ).
Willendorfi Veenus - on rõhutatud naissootunnustega inim kuju. 30 000 - 25 000 aastat vanad. Rõhutatud on suuri rindu , “raseda kõhtu”, laiad puusad . sellised on leitud ka koobaste seintelt reljeefidena. kujutatud on kas naisjumalust või midagi muud.
Miks on tekkinud selline kujutav kunst, arhitektuurist jäänuseid pole. kujutavast kunstist on säilunud kujukesi ja veidi tarbekunsti? kujutavknst on seotud religioonida, arvatakse, et paleoliitikumis elanu inimestel on tekkinud juba usundlikud vaated ja seda kunsti on üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust.
Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks.
Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim). sellist uskumust on kohatud ka aafrikas ja okeaanias.
20. sajandil on väga populaarseks kujunenud ka mänguteooria, selle autoriks on Immanuel Kant. Ta üritas kunsi vabastada usu mõju alt. ta väitis, et kunsti tehti mängurõõmu pärast. seda võivad põhjendada mustad käejäljed aafrikas kobastel. Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega. Jooniseid loomdaest on kasutatud ka märklaudadena, samuti on kasutatud selleks suuri kujusid (nt. karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku.
On palju erinevad põhjuseid kunsti tekkimiseks (kõik on eelpool mainitud ).
Esiaja kunstnikud kasutasid temperavärve(looduslikud muldvärvid) sidematerjalina on tihti kasutatud muna. Esiajakunstnikud tondsid kõiki värve peale rohellise ja sinise. Pintslitena on kasutatud samblatuuste ja karvu .

mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

Mesoliitikum on keskmine iviaeg, neoliitikum on uus kiviaeg. 10 000 eKr algas neoliitikum, jääkilbu sulamisega. kasjakasvatamise ja põlluharimisega algaski neoliitikum. Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele. mesoliitikumist on säilunud üsna vähe kunsiteoseid. Koopamaalid kaovad üsna järsult, kuna inimesed ei ela enam suletult koobastes. Natukene on säilunud kaljumaaliguid hispaaniast, ka mesinudsega seotud, mis olid omalaadsete seas esimesed ( Valencia linna piirkond). need on väikesed ja tehniliselt viletsamad. on näha maalikunstis suurt allakäiku.
Tüüpiline omane mesoliitikumile, on petroglüüfid. need on siis kalju sisse kraabitus ja hiljem värviga täidetud hieroglüüfid. neid on leitud eriti Põhja-Euroopast ja Põhja-norra mägedest. Norras on ka Alta muuseun, kus on need välja pandud. Eestis on neid leitud karjalast (3000 a eKr).
Põhja norras elavad hetkel Saamid, kes räägivad soome- ugri keelt. Valma inimese kolp (3000 a eKr, vihjab mongoloidsele rassile).
Kõige suuremad petroglüüfide leiukohad on läänemongoolias (2001 avastatud) pärinevad u. 10 000 eKr. Tavaline rahvasterändamine on olnud ikkag Euraasiast Euroopa poole. Eestis on petroglüüfkunsti innukalt matkitud, sellega on tegelenud mitmed eesti kunstnikud. Sellega tegeles Kaljo Põllu ja ka Kärt Summatavet.
Petroglüüfidel kujutatakse enamasti lindu. Kuna saamidele on pühaks loomas luik siis on arvatavasti sellega tegemist. Mõnes üksikus kohas on ka koopamaalikunt säilunud ja edasiarenenud. See on n. P-Aafrikas Saharas Tassili mägedest leitud kobastes (4000 eKr). Neid koopaid on pärast teist maailmasõda uurinud H. Lohte. Lohte samastab fantastilist kunsti (justkui skafandris ja kapuutsiga) Marsi elanikega.
Kui maalikunsttis toimub allakäik, siis võib kiiret arengut näha arhitektuuris ja tarbekunstis. Neoliitikumis tekibki kiviarhitektuur . Lähis-Idast on leitud palju põlluharijate ja karjakasvatajate alasid Jeeriku (Jericho) (8000 eKr) piirkondadelt. sealsed majad oilid ehitatud toortellistest, ehk päikesekäes kuivatatud saviplönnidest. Majad olid ümbritsetud kaitsemüürde ja kaitsetorniga. Veel üks vana asula mis on leitud Türgist: Catal Hüyuk. on rajatud 7000 eKr. See on küll olnud tähtsam kaubanduskeskus kui Jerico, samuti on linna välisilme teistsugune. ruumi kokkuhoidmiseks on tänavad ehtamata jaotud, tänavaid asendavad lameded katused, sisse pääsetaksekatuses olevatest aukudest, redeliga. Catal Hüyuki peamiseks ekspordiartikliks olid obsidiaanist relvad, mis on vulkaaniline , väga tugev kivim . Tehtud on ka pronksist tööriistu. Neist linnadest on leitud ka huvitavaid kunstiteoseid . nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism . laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias.
[õpik: Mis on kunst?...
kunst jaguneb

arhitektuur

tarbekunst

kujutav kunst

maalikunst

skulptuur

graafika
kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja.

arhitektuur

sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid , mošeed, pagoodid aasias, kabelid)

profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid , tavalised elamud )
tarbekunsti puhul kasutatakse tänapäeval mõistet disain , see on uus mõiste, see on tarbekunst mis on loodud mass tiraažis. Vanemal ajal tehti tarbekunsti kasitsi ja väiksemas tiraažis. üks tuntumaid on keraamika (savist nõud). Keraamika on leiutatud mitu korda, esmalt hakati seda tegema Jaapani saartel, ilmselt ainud . 13 000-11 000 aastat tagasi. teiskordselt leiutatakse need 8000 eKr . Eestisse ilmuvad savinõud 4000 eKr siis algab meil neoliitikum. põlluharimine algas meil varem ja selle abil nihutasime näiliselt neoliitikumi tulekut varasemale ajale.
On tehtud ka metallist esemeid, ilmselgelt on see juba hilisem sündmus 4000 eKr (vask). pronks hakkab alles 3000 eKr levima. Keskajal oli väga oluline sepakunst. Tehtud on ka nahast esemeid. Vanimad inimeste riided olidki nahast. Siia kuuluvad ka saapad , käekotid. Klaasikunst on suhteliselt uus nähtus, seda õpitakse asutama süürias 2000 eKr. Keskajal on klaasikunt vähelevinud, see hakkab levima jälle renessanssi aastatel, siis on see muranoklaas. Hakkab levima ka tekstiilikunst. u. 7000 eKr kui hakati valmistama linast ja puuvillast kangaid . Kangaid kujutatakse ka kunstiliselt. Väga vana on ka juveelikunst või ehtekunst (vanim tarbekunst).
Kujutava kunsti kõige olulisem koostisosa on maalikunst. Maalikunst jaotub viieks alaliigiks

seinamaal (vanim)

fresko - värvitakse niiskele seinapinnale looduslike värvidega. See vajab kiiret tegutsemist .

seko - maalitakse kuivale pinnale, mis ei ime endasse temperavärve, või õlivärve mis samuti ei imendu. see sobib aeglasematele kunstnikele.

pannoo - maalitud on puutahvlitele, ms on löödud seina, üleujutusohtlikes paikades on kasutatud just seda, kuna seda saab seinalt eemaldada. Tehtud on seda ka moe pärast

tahvelmaal - algselt kasutati puust tahvlit millele maaliti, nüüd on selleks kas riidest , papist või paerist alus.

miniatuurmaal - värvilised illustratsioonid raamatutes. see kaob kui ilmuvad trükitud raamatud, neid hakkab kaunistama graafika.

vitraaž- värvilised üksteisega ühendatud klaasiribad, enamasti akendel kuid ka seinadel. harva kasutatkse värvi.

mosaiik - värvi ei kasutata üldse, seda tehakse värviliste kivitükikestega või klaasitükiskestega, seda saab teha ka põrandale (liimiga).

skulptuur ehk plastika

ümarskulptuur (igast küljest vaadeldav)

reljeef (kahetasapinnaine) võib olla ka süvendreljeef.

vabaplastika (võib liigutada ja on väikesemõõtmeline)

monumentaal plastika (võimalik liigutada, aga raske liigutada)

ehitusplastika , tihti ei saagi liigutada.
graafika 3 alaliiki

enamus on sügavtrükitehnikaga tehtud

offort, happega vaskpladile

kõrgtrükiga lõigatakse plaati

puuplaadile lõigatud.

lametrükikorral on vee ja rasvase kivipinna tõmbe ning tõukejõud

litograafia - eestis tehakse seda palju
suurtest kividest ja tellisest ehitised on megaliitehitised. Esimene leiti malta saarelt, neid on leitud alates 5000 eKr. (sinna alla kuulub ka stonehenge (3-2. at. eKr)) või näiteks mõni hauatähis. lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid.
kromleh - välisringi moodustavad dolmenid
dolmen - hauatähis (lk 17)
menhir - suurim menhiride leiupaik on prantsusmaal carnacis. menheride püstitamise põhjust ei teata.
keldid 6-5. saj eKr. need ehitised on püstitatud varem, tundmatute rahvaste poolt, keldidjätkasid nende ehitamist.
keldid kasutasid ka neid ehitisi ohvrite toomiseks, kus toodi ohvreid ka üle kümne. keltide verise usundi nimi oli druiidide usund ( preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta. neile oli tähtsaim püha jaanipäev. Inglismaal ja prantsusmaal jaanipäeva ei peeta, kuid osades keldipiirkondades seda tehakse.
menhire ja dolmene on leitud ka hispaaniast ja skadinaaviast, eestis megaliit ehitisi leitud pole.
Kõige suurem keldi rahvas praegu on bretoonid. Ka iirimaal ja šotimaal on neid säilunud kud vähe, rohkem on neid walesis kõmrite näol.
keldi keel kuulub ka indoeuroopa keelkonda . Ku arhitektuur areneb kiiresti mesoliitikumis ja neoliitikumis, siis kiiresti areneb ka tarbekunst, valmistatakse palju keraamikat. Eesti aladele jõuavad savinõud 4. at eKr, need olid lähis-idas 8. at. eKr. Kõige vanemad leiud on narvast, kus need pole küll kaunistatud, esimesed kaunistatud keraamikanäited leitakse eestis mitmeltpoolt. Keraamikaga algab eestis neoliitikum.
väga oluline on ka tekstiilikunsti tekkimine. kui hakatakse tegema villast kangast ja ka riideid .
newgrange on maaalune hauakamber iirimaal. see on vanem kui stonehenge.
Taara loss iiri kuningad?

egiptus

mastabad olid maalused hauakambrid, aga et ülistada vaaraosid lihtsamatest inimetest, hakati tegema püramiide, algselt olid astmikpõramiidid, millel siis need astmete vahed olid täitmata. Memphis (Kairo), Teeba 2000 eKr .
Sakkara , Džoseri astmikpüramiid. Suurimad on Giza püramiidid: Cheops, Chefrus, Mykerinos. Need kuuluvad ka Kreeklaste seitsme maailmaime hulka. Keskmiseks on kivide raskuseks 2.5 pool tonni. Neid transporditi mööda jõge, ja seejärel veeti need mööda kõrbe 7-8 km. püramiidide tipud olid kaetud kullaga, Kuningate matusepaikade juurde on ehtatud ka templid, ühte püramiidi ehitati 10-20 aastat.
-- - - - - - - -
ohe pärast muumia niilusekaldale toomist, on veepiirile rajatud oru tempel, püramiidide juurde on rajatud hauatempel.
püramiide on rajatud natuke üle 100, väiksemaid põramiide tuleb välja ka praegu, 3-4 aastat tagasi oli teada täpselt 110 püramiidi, püramiide rajati ~1000 aastat, kuni teise aastatuhande keskpaigani, siis jäeti need järgi. Püramiidid olid hauaröövlitele kergesti ligipääsetavad, seega kõik püramiidid riisuti  tühjaks juba ammu.
leitud on näiteks üle kümne kaljuhaua kuningate orust, kõik orjad kes tapeti.
ainsana on putumatu hauakambrina leitud tutanhamoni hauakamber. muidu oli ta 18-19 aastane noormees, kes jõudis valitseda vaid 5 aastat.
sarkofaag on kaunistustega kirst . suurtest haudehitistest loobuti uue riigi ajal. egiptuse ajalugu on jaotutud 36-ks dünastiaks ja viieks riigiks. uus riik oli teise aastatuhande keskpaik kuni _ _ _ .
need 5 riiki on varane, vana(algab püramiididega, lõpeb _ _ _), keskmine, uus ja hiline (esimene aastatuhat ).
teine oluline asi on siis templid (pärast püramiide)
templeid on mitme eri kujuga, tavaliseim oli kindlustempel, millel oli kaitsevärav ja kaitsemüürid. 2 kaitsetorni ja kitsas värav olid kokku büloon, mida tavaliselt ei suudetudki vallutada. Nende kindlustemplite ette on püstitatud obeliske, mis on pühendatud peajumal Ra-le, neil oli ka terav ning kullatud ots. [lk 32, templi plaan]
teine suurem osa templist oli sammassaal , kuhu võis siseneda ülik või preester , sammassaaist edasi olid arukad ruumid preestritele, mis oli jumala püha asupaik, seekosesse said siseneda vaid preestirid või elav jumal e. vaarao. kõige tuntumad on Amon Ra (Karnakis, 370* 100m ), järgmine asus Luxoris.
Kaljutempel on nt. Abu Simbeli tempel, mis asus vastu nuubia piiri (praegune sudaan). Abu Simbelile on püstitatud enim templeid, üle kümne. Ta oli võimsaim vailitseja. Ta sai kuulsaks kui hakati püstitama Assuani hüdroelektrijaama. Selle jaama puhul tekkis paisjärv, mis oleks enda alla uputanud ka vana abu simbeli kaljutempli. Praegu on ta paisjärvest eemale viidud , ta võeti plokkidena lahti ja transporditi mujale.
On ka terasstempleid, nt hatšepsuti terasstempel. Ta valitses u. 1400 eKr, võimule tuli ta ebaseaduslikult, sest naised ei tohtinud valitseda. Kuna valitsejaks kuulutati lesk , siis muuts ta oma sugu: kandis meesteriideid ja võltshabet.
sfinksid [34]
4 peamist egiptuse sammast [33]
sambal on 3 peamist koostisosa: kapiteel (ülemine peaosa), tüvi, baas (padjandi taoline lõpp)
papüürus on kõrkjas ja kirjutusmaterjal. pressiti laiaks ja liimiti kokku.
------ puudusin-----
‘ EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst
Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km( ruudus ). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus . Oluline on Trooja .
3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog , rahvuselt sakslane . Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose , hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus , ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad.
Knossose lossil puuduvad igasugused kaitsemüürid, lisaks see, et loss on ehitatud tohutu suure ja korrapäratu põhiplaaniga. Ei kardetud välis sissetungijaid kuna neil oli tugev laevastik . saare põhjarannikul? asus Phaistos. Hagia triada???
Teise aastatuhande keskpaigas tabab saart maavärin mis on ülitugev. see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist . see on ~60 km kreetast põhjapool, seda peetakse võimsaimaks, sest see poolitas saare. Ohtlik oli see sellepärast, et kogu maa oli vulkaanilist tuhka täis. Sellest algas kreeta allakäik (nad pääsesid tänu merele)
Siis algab peloponnesose tõus, seal olevad lossid ja riigid on haialaste omad. need jõuava kesk kreeka ja peloponnesose saarele _ _ _ _ eKr. Nende algkodu oli Doonau tasandikel. Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge ja merd , siis ahaialaste maalingud kujutavad sõda ja jahtimist. nad vallutavad kreeta. ahaialaste lossid on tugevasti kindlustatud, neid võimsaid kaitsemüüre on kutsutud kükloopilisteks müürideks.
[46]
lossidele on omane ka korrapärane põhiplaan vastupidiselt kreeta omadele. see kõik lähtub kesksest saalist e. megaronist [46] Saali keskel oli kolle kus tehi süüa või soendati end. Hiljem on megaroni jäljendatud templite kaudu.
Losside juurest on leitud ka sügavaid kaevutaolisi kuningate haudasid. prooviti teha kupleid, kaasa pandi ka hauapanused, kuid mitte niipalju kui egiptuse vaaraodel. nn. agamemnoni kuldmask. 16. saj hauda kuulub.
Vana Mesopotaamia kunsti 4 ajastut
Vana babüloonia kunstist on olulisedreljeefid ja portreed.
Vana mesopotaamia varises kokku, ja järjest tugenes assüürlaste rik, kes kasutasid ära babüloonlaste nõrgenemist, nad elasid tigrise ülemjoksul, mägedes. Jumala ja pealinna nimi on assur, kust on tulnud ka assüürlaste nimetus. Assüüria on domineerinudud alates 13. saj eKr. ka neil on umbes 100 aastane allakäigu aeg. nad saavad mägirahvastelt rängalt lüüa ja kaotavad võimu veidikeseks ajaks, kaheksandal sajandil saavad nad oma võimu tagasi, tugevaim oli assüüria 8-7 eKr.
see oli üks ajastutest (kolmas)
Ninive , assüürlaste pealinn, mis võistles babüloniga, kuid see ka suurim linn assüürlaste võimu all. Assüüria kuningad ehitasid palju suuri losse , kõige paremini on säilunud Sargon II oma (Horsabadi). see oli ühe korrsuelina ja koosnes mitmesajast ruumist, sea loli umbes 30 väiksemat valgusõue._ _ _ _ _ _ palju teksti _ _ _ _ _
seal olevatel väravavalvuritel oli 5 jalga, nad olid tiivulised härjad.
Ninive loss, mis oli suurem, pole küll nii hästi säilunud, see oli kuningate suveresidents, kuhu sõideti suvel lõvijahti pidama . See olss sai babüloonlaste käest kõvasti kannatada , tuntud on see loss oma keldrites asuva raamatukogu pärast. ninive loss e. assurbanipal .
assüürlaste lossid olid kaunistatud reljeefidega, seinamaale ei kasutatud. eriti palju reljeefe on säilunud horsabadi lossis, seal on kõik reljeefid ära mõõdetud ja kogupikkus on üle 6 km. Assüüria kunst on väga sõjakas, tihti kujutatakse seal sõdu, piiranguid või ka lõvijahti, mis oli assüüria kuningate kohustus, kuningas pidi surmava löögi andma. Lõvile alla jäädes tuli troonilt loobuda . võim anti edasi pojale.
seitsmendal sajandil enne kristust sattus ka egiptus assüüria võimmu alla. Assüüria riigi koosseisu kuulus kümneid või isegi sadu eri rahvaid. Assüürlased on kasutanud ka rahvaste küüditamist, mille nemad siis “leiutasidki”.
neljas kunsti ajastu on Uus-Babüloonia kunst. 625-539 eKr sellest algab pärslaste domineerimine mesopotaamias. ei suudeta rajada ühtegi iseseisvat riiki 2500 aasta jooksul. Inglased rajavad esimese riiki: iraagi.
uus-babüloonia oli väiksem kui assüüria, kuid ta lõi siiski tugeva sõjaväe ja oli majanduslikult õitsval järjel. 300 000 elanikuga, ületas babülon rimat linna. Seda ümbritsesid kaitsemüüri mis olid tehtud toortellistest kaitsemüürid mis olid 8 meetrit laiad. Kaitsemüüris oli arvukalt väravaid ja kaitsetorne. peavärav oli ištari värav, mis oli põhendatud kaitsepühakule. Oli kaunistatud värvilisest lasuurist plaatidega, nendel kujutati fantastilisi loomi, aga ka lõvisid ja härgi. ištari värav kaevati välja ja originaal on berlinis.
babüloni peatänav algas ištarist ja oli 5 km pikk. samuti kaunistatud värvilisest glasuurist plaatidega. Kunngaloss kahjuks säilunud pole kuid väline kaitsemüür on üsna hästi säilunud.
Piiblis on mainitud paabeli torni , mida babüloonlased üritasid ehitada ja jumal olevat loonud selle taksitamiseks eri keeled. selline tsikuraat on tõesti olemas olnud, see oli marduki tsikuraat, mis oli 90m kõrge, säilunud on vaid tsikuraadi alus.
midagi pole säilund semiramise rippaedadest, mida on otsitud. see oli kingitus ühele babüloni kuningannale. rippaedu võis kahte moodi ehitada ja mitut viisi on ka neid kirjeldatud. Riik varises ootamatult ja häbiväärselt kokku, sest babülon linna väravad avatakse pärslastele.
ahaialastele järgnevad järgnevad hõimud kes kõrgkultuuri hävitavad: doorlased , kelle poolt rajatud riigid tekivad _ _ . nele järgnevad 10. saj joonlased , pärast neid tulevad põhja kreekat asustavad aioonlased.
neil puudub kujutlus hauatagusest elus, kujutus hadesest on niiske ja pime koht, kus elavad varjud, mitte hinged .
iseloomulik kreeklasetele on veel tohutu orjade arv (5 iga inimese kohta) sageli on orjadeks teised kreeklased . levinud oli võlaorjus
kreeklastele on iseloomulik sportimine, nad on olümpia mängude autorid. olümpiamänge korraldati olümpia linnas, mängude ajal ei tohtinud sõda pidada (ehk paari kuu jooksul). ühtne kreeka keel töötati välja alles õpetlaste poolt hellenismi ajal. Kreeka maailm oli jagunenud paljudeks väikeriikideks. Kogu kreeka ühendab philippos II?. väikeseid linnriike nimetatakse polisteks . neid on seal sadu. suurimad kreeka riigid on esialgu sparta ja ateena . Suur probleem oli kreeklaste jaoks mägine maa ja ebasobilikkus maaharimiseks. sportlikkus tähendas keha eest hoolitsemist. Suur probleem oli rahvastiku liiga kiire kasv. neid ähverdab lausa näljasurm, hakkab suur väljaränne. Asustatakse lõuna itaalia, hispaania , prantsusmaa, musta mere rannik , lõuna aafrika, sitsiilia. kreeklaste arv võis olla 10-12 milj. (NB! kõik ei elanud kreekas)
kiviehitisi on säilunud alates seitsmendast sajandist, nt templid. korralikku antiikset templit pole tänapäeval säilunud, kuna mingid osad on tehtud ikkagi puidust.

Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus

arhailine ajastu. 7.-6. saj eKr. Kreeka pärsia sõjad (500-449 eKr) Kreeklased panevad täiega ära. sest tegeletakse spordiga ja on olnud sõjaline õpetus. pärsias, oli vähe pärslasi

klassikaline ajastu (algab kreeka pärsia sõdadega(4-5 saj) ja lõppeb aleksander suure surmaga 323)

hellenistlik ajastu kestab umbes 300 aastat, hellas = kreeka kreeka k.
olulisim on sakraal arhitektuur kuid on loodud ka teatreid. kreeka arhitektuuri iseloomustus algab just vabaühuteatritega, mõiste teater tuleb theatronist (vt järgi) 10-12k pealtvaatajaid mahutas peloponesose teater?
teater on ümmargune või poolringikujuline . teatris oli skene - kivist ehitis kus vahetati riideid, orkestra - orkesti e. koori lava. skeene ees oli proskenion.
kreeka templid olid mõeldud ainult jumala kuju hoidmiseks. ehitatud olid kinniste seintega, rahu ei tohtinud rikkuda. jumala kuju asus templi sees naoses. suurema templi korral jaotati naost väiksemaks osaks e. cellaks. kreeka templid on eelkõige ristküliku kujulise plaaniga, need lähtuvad megaronist. antidega tempel - megaroni täpne koopia olunine on ka perpteer [51]
suurimad templid on joonise 6 taolised.
antidega templil on sissepääsu juures 2 sammast. kreeka templite juures oli olulisim väljast ilus . tihti oli ehitatud kõrgendikule/mäe otsa. võis olla ehitatud kivist või marorist. templitel oli kinder order kuidas neid ehitada. profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad.
Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin . mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53]

Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst.

vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks.
Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida. Tehti näituseid ja korraldati võistlusi. omavahel võistlesid skulptorid ja maalikunstnikud . žürii hindas nende loomingut ja anti auhindu. Varasemas kunstis sellist võistlusemomenti ei tuntud. Kreeklased on edasi teinud ka seinamaali . Maalikunsti hinnati sellevõrra kõrgemalt, et naabermaadel sellist kunsti polnud. Klassikalise ajastu tahvelmaalid on kõik hävinud. osaliselt säilinud mosaiikidena koopiatena. On teada vaid üksikute meistrite nimed, kuid neil looming praktiliselt puudub.
Egeuse ajastu seinamaalidest on säilunud üksikuid näiteid. Tahvelmaale antiikajast on säilinud, neid on leitud egiptusest muumiate juurest, mis kujutasid endast portreed muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega.
kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud.

saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise , ta on hakanud märkima tumedaid varjukohti, millega saadi reljeefsem ning silmatorkavam kujutis. oldi kindlat, et ta oli loonud oma maalidele ruumiillusiooni. sellest kaheldakse nüüd, kuna on leitud ebaõnnestunud või kohmakaid teoseid kus seda on üritatud teha. Kuna ruumiillusiooni jaoks tuleb kasutada mõõtevahendeid ei olegi nende tööd täpsed.

saj eKr Apeles - peeti kõige täiuslikumaks maalikunstnikuks, kujutas noori, oli aleksander suure õuekunstnik ning tegi temast portreid, kuid ka need pole säilunud.
4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis.
klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt.
tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata.
Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet. Suured seinamaalid pidid inimesi rõõmustama ja meelt lahutama, enamasti on kujutatud loodusvaateid või mütoloogilisi kangelasai pidutsemas või seiklemas. Näha on armastusteemasid kuid mitte otsest erootikat. Laialt levinud seinamaal oli maaling aknast või uksest, mille taga paistis maastik . Erandina on leitud Pompejist ka traagilisi seinamaalnguid, mis on seotud Dionysose kultusega. Antiikajal tekib teatud juamalatele austajateringkond. Dionysose kultuses on sur osa naistel, sest see annam õiguse kodust lahkuda, mehi sinna kaasa ei võetud. Veinijumala auks tuli ennas täis juua.
Kõige jõhkram oli mitra kultus , kus tapeti härg ja supeldi härja veres alasti. Enamasti naised sinna ei tulnud. Maalides kasutati looduslikke temperavärve, neid on aga üks lisand sulavaha( mesilasvaha ) näol, mis toimis sidevahendina, andes läike ja kaitstes niiskuse eest. (enkaustika e. vahamaal ). Seda kasutati ka veel bütsantsi kunstis kuid siis jäeti see ära.
arhalise ajastu skulptuur algab seitsmenadl sajandil eKr. suuremad kujud on meestest, kes on paljad ja kelle suguorganeid ei varjatud. naist on kujutatud väiksematel kujudel (20-40 cm, vastupidiselt meestekujudele mis olid kahemeetrised) naised olid riietatud. lk 59, kouros, kore . kourosena võidi kujutada apollonit, korena persephonet. Kouroseid on välja kaevatud ateenast sadu. Peamiselt leiti kouroseid kalmistutelt.
seda, et kujud paljad on, arvatakse olevat spordi tõttu, ja need kujud olevat siis sportlaste haudadel. osade hõimude juures on levinud ka homoseksualismi.
üks homopärane skulptuurliik mida on teinud vaid kreeklased on krüselefantiintehnika, säilunud pole ühtegi näidet. Üks skulptuur kuulutati maailmaimeks, mis oli zeusi kuju, mille autor oli Peidas, samuti oli selle tehnika jaoks vajalik kallis materjal, mis oli nii elevandiluust kui ka kullast . Pheidiast süüdistati jumalateotuses, sest ta olevat ära võtnud paar kilo kulda (ateena kujust). Ta põgenes peloponnesose poolsaarele doorlaste hulka kus ta varjas end elu lõpuni. Pheidiasel on säilinud kõige rohkem töid, seda reljeefide näol. tema tööd on säilunud Parthenoni templil, ta tööd on 160 m pikkusel lindil(friisil). 17. saj rüüstamiste käigus said need kahjustada. seda püssirohu lao plahvatuse tõttu.
heges reljeefil ei teata küll autorit, kuid see on üks ilusamaid säilunud reljeefe. klassikaline ajastu n andnud arvukalt skulptorite nimesid , kreeka skulptuur muutub väga täpseks ja meisterlikuks
suureks probleemiks kjunes skulptuuride tasakaalustamine , see lahendatakse pronksi valamisega jalgadesse. osadel on kivist tugipostid .
pronkskujud on enamasti ümbersulatatud, siis on sälunud arvukalt marmorist või liivakivist koopiaid.
alasti kujud on muutunud paremaks, nee on täpsemad ega pole kaetud totra naeratusega koguaeg .
polykleistos (vt järgi)
tehtud on skulptuur gruppe,
myron, kettaheitja . lk 61.
praksiteles tegi esimese alasti naiskuju, ja tehtud on ka surmaheitlusi ja agooniat.
Vanimad kreeka templid olid puidust, kuid neid pole säilunud, säilunud on vaid kivist templeid ja need on ka kõik varemetes. (antiikajast). Vanimaks pakutakse korinthoses apolloni templit (apollonile pühendati sadu templeid)
Hera kultus on eriti populaarne olnud lõuna itaalias. need asuvad napoli läheduses paestumi linnas, mida ladinakeeles kutsuti päästjaks???. pestoni templeid on aastais valesti kutsutud, arvati et templid on apolloni või zeusi???, kuid tegelt on need hera templid. neil on dooria stiilis peripteer . eriti piinlik on basilika, mis polnudki tempel vaid koosistumise saal .
kus? olümpias on säilunud zeusi tempel mis on väga suur. see on ümbritsetud ühekorde sammastereaga. seda kaunistab ühekordne reljeefriba e. friis .
kreeklaste suurim tempel on ehitatud väike aasia rannikule efesose linna väljakule, mis oli pühendatud artemisele. 109m pikk, 55 m. lai. tänapevaks on säilunud vaid alus. Tempel oli ehitatud maavärinaohtlikku piirkonda, seda üritas taastada Aleksander suur, kuid ta suri.
klassikalise ajastu viiendal sajandil pärast kristust kujuneb oluliseks mereriigiks ateena, seda tunnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles , kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon ,
Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale , kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu.
parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt mošeena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus . tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki.
Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57)
Ateena oli tegelikult joonialaste linn, kuid näha oli dooria mõjutusi, kuna asus dooria alade lähedal. Uueks nähtuseks kreeka arhitektuuris on riietatud naisterahvakujutisega sambad e. karüatiidid. Karüatiidide koda on erechteioni kõige tuntum osa. Ilmuvad koos karüatiididega ka atlandid, seal on kasutatud sambana alasti meesterahva kuju. Akropolile viis suur lai trepp . Kreeklased nimetasid seda koor portikusega? propüleedeks?. Seal juures on ka väike nike tempel, kes oli tiivuline naisterahvast võidujumalanna.
Ateena akropolis oli midagi ka muuseumilaadset, sinna osteti kokku kunstiteoseid, peamiselt olid seal maalid. selle nimi oli pinakoteek . Ateena vabarigil oli ka oma sümbol kuju. see oli türannitapjate skulptuurgrupp.
vahepeal oli mitmetes ajastutes valitsejaks türann, kes oli saanud valitsejaks ebaseaduslikult.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst

kreeklaste üks tähtsamaid tarbekunstialasid oli keraamika, savinõude sees hoisid nad veini, õli pu- ja juurvilju, kuid neid kasutati ka haudadel? neil oli ka mitmesugune kuju. Savinõsuid on kreeklaste poolt nimetatud ka vaasideks.
levinuimad kreeka vaasid olid anforad, mis olid mõeldud veini, õli ja puuviljade transportimiseks, sellel on pikem ja kitsam kaelaosa ja kaelal on 2 sanga .
kasutusel oli laialdaselt ka krateer, mis oli mõeldud veini lahjendamiseks veega, samuti suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel.
omapärane nähtus oli dipüülon vaas , mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud
kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla. kõige varajasem teaadolev stiil on geomeetriline stiil. peamiseks kaunistuselemendiks on geomeetrilised kujundid , võib kohata ka taim ja loom kujusid kuid need on väga üldistavad. Sageli rakendatud ka meander mustrit.
mustafiguurilime vasimaalikunst on ülesehitatud figuuridele ja inimkujudele. figuurid on värvitud musta lakiga, seda on peetud suursugusemaks stiiliks, paljuon kujutatud jumalaid. nüüd hakkavad vaasimaalimeistrid oma teoseid ka allkirjastama. sageli on neid kaunistatud mitmekesi, seega võib näha 3-4 allkirja.
Kõige tuntum vaasimaal on suur krateer, mis leiti kesk-itaaliast toscanast, seda kutsutakse leidja järgi francois vaasiks. seal on mitme vööndina arvukalt kujutisi homerose eepostest.
punasefiguurline stiil tekib juba 6. sajandil eKr , enamus kreeka vaase on just selle stiiliga. võib näha igapäeva elu, tänavapilte töökodasid, igale maitsele oma. punasefiguurilise maali korral kasutatakse ikka musta lakki, kujundid tekivad punaste kujutstena, kuna värvitakse taust. punasefiguurilises vaasimaalis kasutatakse valget lakki lusta asemel, loomad on vrvitud valge lakiga ja samuti on valge lakiga tehtud katmata kehaosad . neid kreeka vaase on välja veetud vahemerepiirkonnas teistesse maadesse,
kreeka käsitöötase oli parem kui foiniiklastel või kartaagolastel. üks omapäraseid nähtusi keeka kunstis olid Tanagra kujukesed , mis on paarikümne sentimeetri kõrgused kujukesed, nipsasjad. nede kaudu tehti nalja. neid kujukesi oli jõukama perekonna majas paarkümmend, humoristlikult on edasi antud loomi, lapsi, naisi ja vigaseid. alguse tehti neid tanagra kujukesi vaid tanagra linnas, hiljem see levis.
kõrgel tasemel oli ka kreeklaste ehtekunst, kreeklastele ja roomlastele iseloomulikud ehted olid gemmid, kas rõivaste või soengu koos hoidmiseks, kuid võis kanda ka niisama. vääriskivist paadid , millel oli peal väike reljeef. kui reljeef ulatus välja, siis on tegemist kameega (enamasti), kui on sisse uuristatud, siis on intaljod. kreekaste lemmik vääriskiviks oli sardoonüks. selle on palju varjundeid.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

kordamisküsimused

kunsti liigid [8-10]

paleoliitikumi kunst

mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

egiptuse arhitektuur 30-34

vana egiptuse kujutav kunst 28+34-41

vana mesopotaamia kunsti 4 ajastut

egeuse kunst 43-48

vana-kreeka ja vana-rooma maali ja tarbekunst

hellenistlik kunst 68-71

hellenistlik kunst algab A. suure vallutustest või tema suramast. tal polnud veel sündinud last, ta abikaasa oli küll rase , kuid last polnud veel sündinud, riik jäi ilma kuningata, võimu haarasid mõjukamad väejuhid. lapse sündimisel ta surmati koos emaga. Suureamd riigid mis sellest tekkisid olid:3 Süüria (suurim), pealinn süürias, enamus jäi kesk aasiasse /põhja indiasse
süüria lõi seleokos, seda on nimetatud ka seleokiidide empeeriumiks, seal valitses seleokiid dünastia. riik põsis 2,5 sajandit, ning valitses kokku . osa süüria kuningriigist satuus roomlaste kätte. emasu riigis asus _ _ _
teine suurem riik asus aafrikas, egiptuse kuningriik , mis haaras põhja sudaani ja liibüat. seal valitsesid ptolemaiosed
kolmas riik rajati euroopasse, Makedoona kuningriik kus oli kreeka, albaania , makedoonia. see vallutatakse roomlaste poolt, kuid teised 2 püsivad esimese sajandini enne kristust. 30 eKr vallutatakse ka see. Cleopatra ei taha langeda roomlase ohvriks ning laseb end tappa mürkmao kaudu.
väike aasias asuvad 2 olulist riiki, pergamoni kuningriik ja rhodose vabariik. 2 riiki on just hellenistliku ajastu skulptuuri jaoks, seal on tehtud enamus.
hellenistliku kunsti alla on paigutatud ka üks varasem ehitis: Halikarnassoses asuv maoseleum. haudehitis oli väga suur, oli erakordselt suur alus ja vaid lahkunu maised jäänsed. Aleksander suurel olevat ka samasugune aleksandras, mis on täiesti hävinud. Maoseleumist on säilunud vaid alus, mis on 30 m kõrge, ristkülikukujuline. tegelikult maosoulus põletati, ta ei maetudki sinna, ta suri noorelt, ehitustööde käigus. ehitustööd lõpetas noor lesk Artemisia, kes sinna mumifitseeritult sunna maetigi. Artemisi sõi ära kogu selle tuha mis tema alukaaslase kehast alles jäi.
Hellenistlikul ajstul alustatakse uue suure templi ehitamist, mis oli pühendatud kõikidele olümpose jumalatele, selle nimi oli olümpeion. seda ehitati 400 aastat, see on halvasti säilunud, kasutati komposiitkapiteeli, mis oli jooniavoluudid ühendatud korintose peekriga mis on kaetud akantuse lehtedega . püütakse taastada artemise templit kui maavärin hävitab ka selle.
vallutatud aladele tormad tphutu mass kreeka kolonialste, ehitatakse uusi suuri linnu, neid tehakse niiluse deltasse. selle plaani olevat liivale kavandanud aleksander suur ise. uueks moeks on geomeetriliselt korrapärase loominguga linnad. Antiiksetest antiookia linnadest on säilunud vaid püene. Hellenistliku ajastu skulptuuris areneb uus haru, mida klassikalisel ajastul üldse ei kujutata.
Selle ajastu suurim skulptuur on hävinud, see oli rhodose koloss , see oli ~40 meetrit kõrge, samuti maailmaime. Aleksandria tuletorn , mis oli kivist ja kokkukukkunud. rhodose koloss on olnud eeskujuks vabaduse kujudele New Yorgis , Pariisis ja kusagil veel.
Kõige suuremana on säilunud pergamoni zeusi altar , altar oli lahtine ehitis, millel oli suur kaunistusriba e. friis, algselt on see ~2,5 meetrit kõrge ja 130 m pikk oli kujutatud sümboolselt kreeklaste võitlust galaatidega, kreeklased olid kujutatud olümpse jumalatena, galaate gigantidena, võitsid jumalad. gigantomahhia.
väga oluline skulptuurteos oli lagooni skulptuurgrupp, originaalid on kõrgemalt hinnatud, see oli seisnud üle 1000 aasta keldris. michalangelo tegi kõik oma skulptuurid selle järgi. seda marmorkuju on raiunud lausa 3 kunstnikku.
kauneimaks hellenismiajaastu kujuks peetakse poolakti aphroditest. kreekapäraselt on selle nimi Milose Venus . selle skulptuuri autoris ei oldud kindel, leitud on skulptuuri alus skulptori nimega, vaidlusi on tekitanud see, mida hoidis käes armastujumalanna. ühe versiooni järgi olevat ta käes hoidnud õuna, teised väidavad et hoidis suurt kilpi. kuju on u. 2m kõrgune. üks suurimaid Louvre vaatamisväärsusi. säilunud on ka randa püstitatud samotharake kuju nike. samotharake saare juurest toimus lahing 306 eKr, kus ühendati laevastikud rhodose hävitamiseks.
----------puudumine-----------

Vana-Rooma skulptuur

hinnatakse tunduvalt madalamalt kui kreeka skulptuuri, kreeka skulpturite loomingut on roomas massiliselt matkitud. rooma ülikud kaunistasid oma villasid kuulsate kreeka teoste koopiatega. rooma skulptuuris on ka kreeka omast erinevaid jooni. esimene silmatorkavaim erinevus on rooma skulptuuris uuem elulähedus, mis kehtib just vabariigiaegse rooma kohta, keisririigis toimub ka idealiseerimist.
rooma portsee skulptuur jagatakse kahek, enamus on väiksemad büstid, mille puhul on kujutatud kaasaegse või ka tuntud ajaloolise isiku pead ja õlgu. teine liik on togatus mis tähendab täisfiguuri. meest on kujutatud mähituna toogasse täies pikkuses . togatusel o eri liike, keisririigi ajal on näha toogatust kus ok keisrit kujutatud rüüs. kuid tooga on alati olemas täiskasvanu sümbol. Keiser augustuse puhul on näha hilisemat toogatust, kus on tooga puusade ümber. see on ebatüüpiline. augustuseset on säilunud erinevaid toogatusi.
augustus kehtestas rooma keisririigis keisri kultuse, mis püsis seal kuni neljanda sajandini e. kristluse vastuvõtuni. keisrikultus tuli neile idamaadest. ohvrid ja templid ja kujud. kujusid on kristlased palju purustanud. innukalt järgisid keisrikultust nero ja hadrianus . juutidele anti võimalus keisrikultuses mitte osaleda. varasemast ajast on tehtud palju kujsid lucius junius brutus , tema kujusid oli paljudes ametiasustustes.
palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas . tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu. oli kombes kasutada surimaske e. imagot võeti vaid ülikutelt, neid kes olid hakkama saanud kuriteoga, neilt neid ei võetud. ei kardetud nende võtmisel koledaid nägusid vms. roomalsed võtsid kreeklastelt üle kolosside tegemise. mis olid siis tohutu suured skulptuurid, kolosse hakati tegema elavatest inimestest. suurimakolossi lasi teha endast keiser nero , see oli 40 m kõrge. see alus colosseumi juures, colosseumi nime nero kolossist tuligi. see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr.
omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof . ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse . marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne . esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne.
marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on teinud ka palju ajalooteemast reljeefi, üks tuntumaid ajaloo reljeefiga seotuid teoseid oli traianuse sammas. samba peal oli keiser traianuse kuju, nüüd on seal püha peetruse kuju. see tähistas daakia vallutamist? reljeefil on kujutatud erinevaid tähtsaid sündmusi(sõda). traianuse.
palju aajloolist reljeefi on ka Rahu Altari seintel, nii väljas kui sees. rooma skuptuurile mõjus uputavalt kolmanda sajandi keskel uus segaduste aeg, see lõppes keiser constantinuse võimuletulekuga, siis tabas uus häda sest võimue tahtis tulla kristlus . neljanda sajandi keskajal keelustasid kristlased jumalate kujud. ranged piirangud pandi ka aktile. seda võis teha vaid aadama ja eva paradiisiaias. allakäik iireneb veelgi 476 pärast lääne-rooma keisririigi hävimist.

risiusu mõju kunstile, katakombid.sarkofaagid.

katakombid on maaalused kalmistud , kristlasid hakkasid sina matma koguduse liikmeid. kristlus oli keelatud usund ja see hakkaski silma kui ei tahetud põletada surnut avalikult. eriti suured on maaalused salakäigud rooma all. need on osaliselt sisse varisenud. need käigud on kaunistatud seinamaalingutega, ning korrused asuvad üksteise peal. aastal 313 lubatakse ristiusk .
----puudumine------

Bütsantsi kunst

arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada. Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis.
sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik.
Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured.
Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele. Mosaiigid on San Vitales, üksteise vastas(JustinianusI ja Theodora ).
lühemaks perioodiks on kadunud tahvelmaalid, neid no ka kristlaste poolt põletatud kuna neil kujutati vanu jumalusi. kui hakatakse ida-roomas tegema tahvelmaale, siis on need kristliku sisuga, need on ikoonimaalid . Ikoonid on eriti pühad religioossed malid, kuna usklike arvates peidavad nad endas püha energiat. katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei.
bütsantsis tekib vailus ikoonimaali lubatavuse kohta. bütsantsi tagab suur löök, kui islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal . sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid.
seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega.
Seda perioodi nimetetekse pilditüliks, 8.-9. sajand. ikonoklastid olid ikoonmaali vastu ja ikonoduulid pooldasid ikoonmaale. ikonoklastid hävitasid ka maale, sealt tuleb ka see, et maalide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. ikonoklastid arhitektuuri ei puutunud.

sajandil pilditüli ajal kaob ära enkaustitehnika, kuna see on kallis, pöördutakse tagasi temperavärvide juurde, kus kasutatakse sideainena muna või näiteks mett .
ikonostaasid on tavaliselt kiriku idanurgas, altari läheuses. see on ikoonidega kaetud sein, mis on ülevalt alla ikoone täis, ikoonid on suhteliselt väiksete mõõtmetega, seega võib seda ka kodus hoida.

Vana-Vene kunst

Kui bütsantsi kunt lõpetab olemise?? 15. sajandil siis võtab venemaa eeskuju bütsantsist (kunsti osas ikka :D) eeskuju li võetud juba sajandeid varem. 988 ristiusustati venema vürst Vladimiri poolt. see kestab 12. sajandi alguseni . Siis tulevad venemaale barokk ja rokokoo. Bütsantsile tugevnev arhitektuuri ja maalikunst on just Peeter I pärast. ! selliseid jooni on lk 103. Niipalju kupleid bütsantsis polnud. Püramiiditoline kuplite süsteem. Sellist süsteemi oli näha kiievi sophia katedraal , oli katsel 13 kuplit. 13 sümboliseeris jeesust 12 mingi tüübiga.
Enamus on vananene kirikuid on siiski viiskuppelkirikud. nt novgorodi sophia viiskuppelkirik. Kiievil oli tuev võistleja põhjapool, novgorodi näol. ( kiiev oli pealinn). tegev oli vladimiri vürstiriik. Seal on usbenski katedraal, moskva lähedane. . Algselt oli moskva väike kindlus seal jures, see sai tõeliseks miljonilinnaks. sea lo ka dimitri ja pokorovski kirik nerli jõe ääres. pokrovi kirik on üldine mõiste, neid oli venemaal palju. seda peetakse kauneimaks maakirikuks. uspenski tähendab jumalaema uinumise kirikut. mõlemad on suured katedraalid.
kirik on väike maakogudus, katedraal on piiskopi poolt või metropoliidi poolt kasutatav koda.
Kiievi sophia on rikutud faksdjflaskd põhjuse, algselt oli ta _ lööviline, nüüd on _ lööviline. kirikust näidatakse enamasti idaosa, kuna see paremini säilunud, muu üsna hävinud. Venemaale jõua lubimört 10. sajandil.
väga vanu kirikuid on ka pihkvas, vanimad seal o 2. sajandist säilunud kirikud, iseseisvaks vabariigiks sai ta _ keskpaigas ja oli iseseisev kuni 15 sajandini kui mingi tüüp selle vallutas. Pihkvas oli kreml , mis oli suurem kui moskva kreml, kreml on siis linna see olevad kaitsemüürid? pihkva oli vana vene suuruselt kolmas linn, moskva ja novgorodi järel. petserist igast sitta . see kloster pole tavaline, vaid suurklooster, millele aluvad väiksemad kloostrid. paljuõigeusklikke on välismaalt. klkjlkhljhlöjk jne novgorodis oli keskaja u. 200 väksemat kirikut millest enamus on säilunud, kuna see on sõdades vähem kahjustada. mongol n’ shit . mõttetu jama , nagunii e küsi.Mongoli-Tatari ike ( 1240- 1480 ). keegi loob mingi kuldhordi. mingi asi on kuldhordi vasallid kes maksavad kuldhordile igaaasta midagi. mõned riigd satuvad kfasdlkfalksf võimualla. tra lhtsalt ei viitsi enam kirjutada. NIIII IGAV. lubatakse ainult puuarhitektuuri, kremli müürid olid puidust. nende vastu kasutati süütenooli.

sajandl algab vladimiri _ _ see on seotud ivan kalita -ga????
Ivan III (suur) - 15 sajandi lõpul algab kivist kirikute ja kremli ehitamine moskvas. moskva kremli pindala on u. 2.5 km, kaitsetorne u. 30 4-5 lossi, 4-5 katedraali/kloostrit. MOSKVA KREMLIT ON EHITATUD MITU SAJNDIT, ALUSTASID ITAALIA ARHITEKTUURID JA ÕPETASID VENE OMAD. see itaalia arhitekt ei tohtinud tagasi minna (venemaalt välja) pandi aresti ja tasu võeti ära. suri seal vaese mehena . välismaa arhitektid on eelistanud põgenemist, ilma luba küsimata. Venemaa oli uletud maa, siseneda ei tohtinud välismaalased ilma eriloata ja väljuda ka ei tohtinud. Peeter I käib korduvalt välisreisidel.
kõige tuntun vanavene katedraal ehitati moskva kremli, kutsutakse ametlikult kaasani katedraal aga mitteametlikult on see Vassili Blaženõi.
Näha on sibulkupleid, mida algselt sellel katedraalil polnud. sibulkupöeid bütsantsis polnud need on tulnud islamimaadelt.
koosneb üheksast väiksemast kirikust, iga kaasanoni? võidu puhul ehitati üks kirik juurde ja kui täielikult võideti siis ehitati see kokku. suuremad jumalateenistused
mogoli-tatari ika ajal kannatas ka ikooni maalikunst, paljud vanad ikoonid on hävinud ja mahapõlenud ka koos kirikutega, ikoonimaalikoolkond tekib alkjklaösflkj ja ta alustaja on kjdföakljkfjsöklf taga on mingid tema asjad. (3 ainsust) juttu on 19. sajandist pärinevast vladimiri jumalaemast. ta on venemaa kaitseikoon. pole tehtud venelase poolt.
Narõškinite stiil 17. sajandil vene barokk.
Troitse-Sergi kloostri söögimaja.
Sargejev Possad - õigeusu kõrgem vaimulik akadeemia
Dionissi, polnud munk vaid eraiikust ikoonimaali meister. Ta meistriteos oli Moskva Kremli Usbenski kiriku ikonostaas . Ka tema pojad olid ikoonimaalijad. Tegid koos ka mingi töö. Feraponti kloostri seinamaalid. Stiil on sarnane Theophanes Kreeklasega.
16-17 sajandi ikoonimaali ei hinnata enam nii kõrgelt, põhjuseks on see, et ikoonimaalimeistrid võetakse riigi palgale. ikoone on vamistatud ka sõjaotstarbel (ime).
ikoonide tegemiseks anti reeglid. range tsensuur . loomingut on pärsitud, hakati kopeerima vanadelt ikoonimaalidelt. ( bits and pieces).
Ka Peipsi juures on ikoonimaalikoolkond. Selle rajas Ivan Frolov. Tema ikoone võib kohata venemaa, baltikumis ja just raja kirik peipsi ääres oli tuntud tema teosete poolest. Sellepärast on seda kirikut rüüstatud. (ikoonirööv).

Lääne-Euroopa keskaja kunsti 4 ajastut

keskaakunst algab lääe-rooma keisririigi kokkuvarisemisega (476) ja lõpeb 1517 ( reformatsioon ). Itaalias lõpeb 15. sajandi alguseks.
Esimene keskaja kunsti ajasut kannab merovingide nimetust , Frangi riik gallias on tugevaim barabarlaste riikidest. Nad võtsid üle ladina keele ja kokku tuli frangi+ladina=prantsuse. 5. saj. lõpp kuni 8. sajandi keskpaik.
Teine ajastu on karloingide ajastu, kus tõuseb esile karolingide dünastia 8. sajand - 10 saj. algus
Kolmas ajastu oli Romaani kunst, valitsev kunsti stiil kogu lääneeuroopas, 10.-12. sajand
Neljas ajastu oli Gooti kunsti ajastu, 13.-16 sajandi algus. vanagootika (Põhja Prantsusmaal 12. sajandi II poolel)
kõrggootika 13.-14. sajand
hilisgootika 15-16. sajand algus.
piibelgi on tõlgitud gooti keelde.
Merovingide kunst on kõige suurem kundtilise ja kultuuril allakäik, mis tabab kogu rooma impeeriumi läänepoolset osa. Praktiliselt kaob kiviarhitektuur. Mõned üksikud kiviehitised on tehtd merovingide ajal ja meistrid selleks arvatavsti tulid iirimaalt või ... Unustatakse kuidas teha lubimörti või telliseid . Keelustatkse ümarskulptuur, ja järgitakse kõrggootikani väga rangelt . Ümarskulptuurid on suur haruldus nagu ka kiviehitised. Keelatud on ka tahvelmaal.
Kultuuriline alakäik avaldub ka selles, et kaob avalik koolivõrk. Linnakoolid kaovad ja aovad ka suuremad linnad ning kaubandus ja käsitöö keskused. elu koondub maale. talupojad teevad ise väheseid esemeid mida nad vajavad. ( naturaalmajandus ). Koos koolidega kaob ka kirjaoskus . säilivad mned üksikud krikukoolid kloostrite juures, kuid ka enamus vaimulikke on kirjaoskamatud. Olukord on kummaline, kuna ametlik kiriku keel on ladina keel. Enamasti vaimulikud loevad siis ette teksti milelst nad ise ka aru ei saa. Kirjaoskuse leviku takistusekn on ka see, et adina keelsed tekstid on kõikjal kuid keel on surnud ja seda ei kasutata elava keelena. Räägiti rahvakeeli : vanaprantuse, vanaitaalia. kirajndust nendes keeltes polnud, oli vaid ladina keeles.
Üksikud kiviehitised on ellest ajastust tetud. 6. saajndi alguses ehitati põhja itaaliasse ravennasse omapärane theoderchi maoseleum, omapära on tema kuplis , 8 tahuline, kuid kuppel on välja tahutud ühest tohutu suuret kiviplaadist, läbimõõt on üle 10 meetri, luplit ei osatud enam laduda .
Kivist ehitisi on säilunud iirimaalt, mis on väga väikesed, iirimaal tekkis pärast roomariigi kokkuvarisemist, väike koolivõrk, kristluse tõttu alustatm mõningaid koole . Iirimaal on palju harituid võrreldes teiste maadega. Neid kirjaoskajaid munke eksporditakse teistesse maadesse. Kirikud iirimaal on väikesed. iirimaal on tehtud ka väga suuri rõngasriste mis paigutati haudade peale. Muiredachi rist on 5.5 meetrit õrge koos alusega, ristidel on kujutatud piibli tegelasi ja sündmusi ja kuulsama üliku korral ka lahkunuga toimunut. Need rõngasristid levisid ka skandinaaviasse.
Uuesks nähtuseks merovingide ajastul on mniatuurmaalikunsti laiem levik ja edasi arenemine. Ilmselt tehtu edasi ka seinamaalikunsti. Miniatuurmaalikunsti teoseid on siiski säilunud vähe, kuna lugejaid oli vähe. Miniatuurmaalikustis oli 1 omapärane võte, nimelt rõhutati raamatu esimest tähte ja peatüki esimest tähte, see oli tehtud suurelt ja seda ümbritses tohutu ornamentika. See võis katta tervet lehekülge. Väga polulaarne oli paelornament . see tähenda üksteise sisse põimitus asju/esemeid. see on tekkinud juba antiikaajl, keldirahvaste kunstis ja levis hiljem miniatuurkunstis. Varakeskaja tuntuim miniatuurmaalikunsti teos asub praegu Dublinis. “Book of Kells ”. Thetud on põhja Inglismaal? ja hiljem toodi inglismaale .
Karolingide ajastul püütakse taas taastade koolivõrku, räägitakse karolingide renesanssist ja see käib, 8.sajandi lõpu ja 9. sajandi alguse kohta.
Karl suurest on säilunud 1 imeväike skulptuur mis on ratsakujuke, ~20cm. (pronks). Karl suur on püüdnud taastada rooma keisririiki ja vallutanud ka põhja itaalia ning lääne saksamaa, ühendas need ja lasi end lääne-rooma keisriks kroonida. tema järeltulijate ajal riik laguneb ja jätkub allakäik. Karl suur ei olnud küll kirjaoskaja aga hindas taku inimesi. Elu lõpul oskas ta ugeda kuid kirjutamist selgeks ei saanudki. Karl suur on ehitanud endale suure keisrilossi, lääne saksamaale Aacheni linna. Tuntud kuna oli Karl suure keisririigi pealinn. Kivist loss on hävinud. säilunud on Aacheni lossi juurde ehitatud kabel . see n praegu pühendatud hilisea gooti stiilis aacheni katedraaliga. Kabel on mitme korruseline, eeskjuks on olnud San-Vitale. Tema ehitusmeistrik on olnud kas sakslane või bütsantsi meister. Kabel võis mahutada 100-150 inimest. Pidi mahutama vaid õukonna ja pere.
Kuna kirjaoskus levib, siis karolingide ajastul on hoopis rohkem miniatuurmaalikunsti teoseid. kui merovingidel li see vaid nglismaalähistel siis nüüd ilmuvad need arvukalt ka saksamaal, parntsusmaal jne. Nüüd ka mungad ise illustreerivad raamtuid. Üks tuntumaid miniatuurkunst teoseid on Ebo palveraamatus. Karolingide ajastu miniatuurmaalikunstile on eeskujuks bütsants. varasemad on omapärasemad kui nppd laähtutakse lääneeuroopas bütsantsis. Sama head taset küll mingad ei saavuta aga nende munkade puhul võin nähe suuremat tundepaisutust. enamasti on maalid rahulikud ja pühak ja valitseja võib olla mõjuka pilguga. Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust.

sajandi tene pool on täidetud sõdadsest ja uueks nuhtluseks on skandinaavia viikingide rüüsteretheked. lagunevad karl suure ja tema poegade riigid. tekib palju väikesed riike.

sajandil algab uus allakäik. üüakse normannid läne euroopast välja, peamiseks relvaks pole mõõk vaid rist. Skandinaaviasse saadetakse sadu misjoneid, kes üritavad veenda skandinaavlasi ristiusku, 10. sajandil lõpuks võetakse ristiusk vastu. Suurimad rüüsteretked kuninga poolt katkevad . Kindlasti on olnud skandinaavia kuningatele eskuuks vene valitsejad .

Romaanikunst [125-131]

Romaani kunstis on esialg juhtpositsioonil sakslased , kuid vaid algul, hiljem kandub romaaniknsti keskpunkt prantsusmaale ja itaaliasse. Saksamaal nimetatakse seda otto kunstiks, kuna siis valitseb järjest 4 otto nimelist keisrit. Sakslased üritavad ka peale prantsale lääene uroopa keisririiki taastada. 962 kroonitakase kuningas otto püha saksa-rooma keisiriigi kuningaks. riigil pole kindlat pealinna, linnu on esialgu saksamaal ja itaalias suhteliselt vähe, romaaniajastu tähstab linnade kiiret kasvu, tekib ühe rohkem suuri linnud arenenud käsitööga, saksa linnad ulatuvad sel ajal vad elbe jõeni. elbe jõe taga elavad lääne slaavlased .
Saksa võim hakkab nõrgenema 11. sajandi algul. paavst keeldub keisrile allumast ja tõstab korduvalt mässu. paavsti peamiseks relvaks on vande alla panek. st. et kogu riigis on keelatud kiriklikud asjad.
Algab oitaalia ja prantsusmaa esiletõus, on tohutu kiviehitiste buum, eriti palju on ehitatud kivist kindlusi aga ka väga palju kivist kirikuid. Loss-kindlus on sel ajal väiksem. Seda nimetatakse donjoniks või bergfriediks. portaali aknad on ümarkaarelised, sageli on ümberehitatud kaitsemüür, suuremate korral on eraldi ehitatud palee . Kõige tuntumad romaani ajastu donjonid on jäänud mainimata. need on windsor ja tower inglismaal. tower on praegu muudetud muuseumiks ja on säilunud paremini. 1066 Hastings . Tower on olnud hiljem ka kindlus-vangla nagu Bastille ’.
võimsaim linnus romaani stiilis ehitati süüriasse, ristisõdijate poolt. küllaltki hästi säilunud. Linnuse vallutasid araablased sõjakavalusega. Crac des Chevaliers, e. kotkapesa.
[126] kirik ja tunnused
lõuna-prantsusmaa kirikud on tavaliselt väikesed, kuid see kirik oli suur. Romaani kirikutele oli omane silindervõlv. Travee - võlvide all. Ilmub kooriruum.Mis kujutab endast pikendust transepti taga. seal tekib ala kus võib laulda koor. see ruum ilmub ~12. sajandil.
Suuremad kirikud on ikkagi basiilikad, vahel tehakse tsentraalehitisi kuid harva. [128] ehitatud 12. sajandl, torn ehitati kampaniile, viltu. Itaalias on mõnikord ehitatud ka marmorist kirikuid. vahel kasutatud ka antiikseid sambaid. omapärane on see, et kampaniil on kirikuhoonest eraldi hoonena. teistes kohtades ilmuvad kirikukatusele tornid, torne on mitu ja need on kellatornid. Tüüpiline romaani kirik on Maria Laachi kirik ja just oma katuse poolest. Peaportaalid on gooti ajastul läänes
[126] kaaris e. arkaad, kaared omavahel ühendatud piilaritega või antiiksammastega.
kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein.
Hästi on säilunud St. Sernin Tonlouse’is.
Uueks nähtuseks on kabelid. Katoliku usus on väga palju reliikviaid. Mõni tähtsaim kirik võis saada palju kabeleid, muudustub kabelite pärg. selle ümber on krüptid. Saksamaa kirikutest on olulisem Wormsi toomkirik . üks huvitav kaunistus oli ka trifoorium - paksu müüri sees olev kitsas käik mis avanesarkaadina kesklöövi poole. see oli just siis kui empooriume polnud. Hiljem kui enam trifooriume vaja ei läinud siis olid pseudotrifooriumid mis matkisid trifooriume ilu pärast. neis inimesed käia ei saanud. Oluline on Lundi toomkirik rootsis, kuna selle alla kuulus ka põhja eesti. Sk(a millel on o peal)ne

Romaani kujutav kunst ja tarbekunst

Romaani ajastul hakati kirikuid kaunistaa arvukate reljeefidega, paremini on säilunud väijaspool olevad reljeefid. Kuna kirikud on tehtud _ siis ei pääsenud sees olevad reljeefid sedavõrd võimule ja väljaspool olevad näisid paremad välja. Peaportaali kohal kujutati tümpanoni e. viimsepäeva kohut , Jeesus Kristus oli kohtumõistja. Paremini on säilinud mitmed lõuna prantsusmaa Arles’i kiriku reljeefid. Marseilles’ lähedal. paar sajandit oli arealaadi kuningriigi pealinn. Seintel võib näha küllaltki head romaani stiilis reljeefi. kohmakad ja anatoomiliselt ebatäpsed, kuid võrreldeskarolingide ajastuga toimus kunstis suur edasiminek. Lihtrahva jaoks on olulised reljeefid, mis kujutavad piibli tegelasi ja sündmusi, sest nad ei oska lugeda. rikkamad oskavad juba. “vaeste piibel ”.
Kuulus on põhja saksamaa Hildesheimi Toomkiriku tohutusuured pronksuksed. Valatud on suuri pronksreljeefe. Näha on ka alasti inimfiguure, Aadam ja Eeva paradiisiaias. See oli keelatud teema ja kirikuvõimud lubasid seda avid aadami ja eeva puhul. Nii suuri pronksreljeefe kirikuustele ei ole hiljem ünnestunud teha, vaid itaalias firenzes.

sajandil kujuneb euroopas suureks palveränduite paigaks (tähtsuselt kolmas) Santiago de Copostela Asub Hispaanias Galicias. Santiago de compostela kirik on 18. sajandil ümer ehitatud suuremaks barokk kirikuks. altari osas on säilitatud reljeefid. need on tehtud 11-12 sajand.
Enamasti on romaani ajastul tehtud reljeefe, mõnikord on rikutud ümarskulptuuri keelde. üks selliseid on suur Gero rist. selle kõrgu on ~2m ja see on puiidust, immutatud paljude õlidega ja säilunud üle 1000 aasta. seinamaal on romaani ajastus säilunud väga hästi, tihti on need enamasti __ . Edasi areneb miniatuur maalikust. tekib arvukas kirjahuviline seltskond , paljudes kloostrites kirjutatakse ümber käsikirjalisi raamatuid, neid illustreeritakse miniatuurmaalidega. Juhtpositsioonile tõuseb 11. s pariisi koolkond ja pariisis asuvad kloostrid. Neile on omane kulkollaste, siniste ja roheliste värvitoonidega mood. Tagantjärgi on 20. sajandil hakatud kõige kõrgemalt hindama lõuna prantsusmaal tehtud apokalüpsist st. severe’i . See on viimane raamat piiblis. räägib viimsepäeva sündmusi, kus armageddoni lahingus võidab jumal. Eriti hirmu ja värinaga oodeti viimsepäeva aastal 1000. veel kardeti viimset päeva 1033 kui kristuse surmast sai mööda 1000 aastat. sealsed joonistised ole olnud head tehnilises mõttes, palju on kujutatud saatanat ja põrguingleid üsna koledaid elukaid.
--- eneli ---
romaaniajastust on säilinud ka 1 harldane vaip . see on praegu hoiul normandias Bayeux ’is. seda kutsutakse ka Bayeux vaibaks. See on tehtud 15. sajandi lõpul, see on 70 meetrit pikk kuid pool meetrit lai. kootud on see linasest ja villasest kangast. See vaip on kootud normandia hertsogi õnnestunud sõjakäigu jaoks, seal kujutatakse inglismaa vallutamist 1066 Guillaume vallutaja. Hastingsi lahing. Inglased satuvad kolmeks sajandiks jõhkra prantsusekeelse surve alla. See valitseb seal 14. sajandi lõpuni. Anglosaksde kuningas suri lahinguväljal ja puudus troonipärija. Nii õnnestubki normandia hertsogil inglismaa vallutada.
Praegu on sa inglise teadlasi kuulutanud selle inglise kangrute kootuks.

Islami kunst

kõik on olemas lk 108-111
peamine omapära on kujutavas kunstis, neil on keelatud kujutada elavat inimest või looma, eriti range on see keeld sunniitide jaoks. šiidid võivad kujutada ja seda väljaspool koraani. Neid on palju ka pakistanis kust võib leida maale või miniatuurmaale inimestest või teistest elavatest loomadest. Mingid reeglid pole küll islami arhitektuuris islami ehitamisel . mošeedena on kasutatud ka kristlikke kirikuid kuna vallutati suuri kristlikke valduseid. Need on muudetud siis mošeedeks, nt. hagia sophia. Kõige tähtsam mošee asub mekas, mida ümbritseb 9 minaretti. ehk palvetorni. mõnikord ongi mošee vaid suur palvetorn. Kõige rohkem on ehitatud ruudu või ristkülikukujulise põhiplaaniga nagu Al-Hakimi mošee kairos. Palve nurk on alati suunatud meka poole. Tüüpilisel mošeel pole peal kupleid, türklased armastasid ehitada mošeesid. Peaaegu sada mošeed on ehitanud Sinan. Selime mošee on järgi tehtud _ _ (mingi mida me oleme õppinud).
Edirne e. Adrianoopol, on olnud türgi pealinn, enne konstantinoopoli vallutamist. See mängis olulist osa ka türgi-.. sõjas 1878.
Lisaks mošeedele on nad ehitanud ka palju maoseleume, nt. jeruusamemmas al-aksa mošee. Teine mida on kasuattud ka kirikuna kristlaste poolt on ___ . Ka damaskus on olnud oluline. Nende paavsti kutsutakse kaliifiks. Ametit on hiljem kandnud ka türgi sultanid . Kaliifi pole olnud ligi 100 aastat. Osama taotles ka kaliifi kohta. Seda võiks taotleda ka näiteks pakistani president . Kaliifi tunnustavad aintult sunniidid, šiidid mitte.
Maoseleumidest on väga oluline Timuri maoseleum, ta lõi tohutu suure riigi kesk-aasias. Selle nimi on Gur Emir. Väga tuntud maoseleum on põhja indias, Tadž Mahal . Meenutab mošeed, külgedesse on ehitatud midagi minaretti sarnast. tegemist on indias valitsenud keisri? lemmik naise maoseleumiga. Sellist austamist peeti halvaks. Sarnaneb selime mošeele. Kõrval on ka suur aed.

ARVESTUS

kunstiliigid 8-10

paleoliitikumi kunstid

mesoliitiku ja neoliitikum

vana egiptuse arhitektuur30-34

vana egiptuse kujutav kunst 34-41+28

vana mesopotaamia kunsti 4 ajastut

egeuse kunst 43-48

vanakreeka ja vanarooma maali ja tarbekunst

vanakreeka ehituskunsti iseloomustus 50-54

vanakreeka tuntumad ehitised arhailisel ajastul 55-58

vanakreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul 59-64

hellenistlik kunst 68.71

vanarooma arhitektuur 77-85

vanarooma skulptuur

varakristlik kunst 90-96

bütsantsikunst 97-102

vanavene kunst 103-107

romaaniarhitektuur 125-131

romaani kujutav kunst (132-135)