Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljudeks väikeriikideks. Kogu kreeka ühendab philippos II ?
  • Mida ladinakeeles kutsuti päästjaks ?
  • Kuid neid kasutati ka haudadel ?
  • Kui bütsantsi kunt lõpetab olemise ?
 
Säutsu twitteris

Kunstiajalugu

esiaeg - ka ürgaeg


algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas
vanimad leiud on tšaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast
tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost)
imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg . see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr)
eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum , ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas.
regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg.
mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga ( uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada.
neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks.

esiaja kunst

paleoliitikumi kunst


kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja , sest ees olid neandertallased .
paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega.
kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide , kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale . seega toimub tihe vaidlus sel teemal, kus on toimunud eesimesesd maalimised. sel ajal oli kunstiks vaid värvidega mängimine.
jahiti bumerangidega.
euroopa vaimad kunstiteosed, on tarbekunsti alla kuuluvad ehted , mida on leitud arvukalt vahemere piirkonnast ( karbid +pael jne.). selliseid merekarbitükke on leitud tohutult ja vanuseks pakutakse kuni 40 000 aastat.
euroopa homo sapiensi nimetatakse kromanjooni koopa järgi kromanjoonlasteks. nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased.
paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud , tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini. paleoliitikumi lõpus oli ~150 koobast maalingutega (avastatakse järjest juurde), enamus neist oli euroopa lõunapoolses osas. palju oli neid püreneemäästikus, ülejäänud jäid balkanile või uuralisse. osad koopamaalid jäävad ka mesoliitikumi.
esimese koopamaalingi kohana avastati altamira , põhja hispaanias. selle avastas 10. aastane tüdruk kes käis reisil koos isaga. maalingud kujutasid hispaanias ammu välja surnud euroopa piisoneid. selle koopa vanus oli vähemalt 12 000 aastat. enamus teadlasi ei usu sääraseid veidraid leide ja on skeptilised, enamus kuulutati võltsinguteks. avastati pürenee mäestikus, kus on maalinguid inimestest ja põhjapõtradest, metshobustest. seega jäädi uskuma ka altamiira piisonite lugu.
1940 leitakse lõuna prantsusmaalt, canoni jõe äärest, lascaux koobas. teise maalimasõja aegne. ka selle leiavad lapsed, seal on mitmed seinad täis kunsti. kui loomi osati realistlikult maalida, siis inimesed olid kriipsujukudena. [lk 185] Lascaux koopa maalid on veidi vanemad kui Altamira koopa omad. kuni 15 000 eKr. Suur leid pleoliitikumi kunstis toimus 1994. need on lõuna prantsusmaal, marseille ja _ _ _ vahel. püreneede mäestikus. koopa vanus on üle 33 000 aasta. seal on letud u. 500 stseeni loomadsest ja lindudest . Chauvet koopamaalid on pragu suurimad ja vanimad. Ei kütitud leoparde ja ninasarvikuid, sest nad olid liiga ohtlikud. Palju on kujutisi ka mitte kütitavatest loomadest. On leitud ka väikeseid kivist ja luust tehtud väikeseid loomakesi (on leitud ka inimeste omi). ilmselt on tehtud ka suuremaid skulptuure, aga nendest on järel vaid jäänused ( savist ).
Willendorfi Veenus - on rõhutatud naissootunnustega inim kuju. 30 000 - 25 000 aastat vanad. Rõhutatud on suuri rindu , “raseda kõhtu”, laiad puusad . sellised on leitud ka koobaste seintelt reljeefidena. kujutatud on kas naisjumalust või midagi muud.
Miks on tekkinud selline kujutav kunst, arhitektuurist jäänuseid pole. kujutavast kunstist on säilunud kujukesi ja veidi tarbekunsti? kujutavknst on seotud religioonida, arvatakse, et paleoliitikumis elanu inimestel on tekkinud juba usundlikud vaated ja seda kunsti on üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust.
Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks.
Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim). sellist uskumust on kohatud ka aafrikas ja okeaanias.
20. sajandil on väga populaarseks kujunenud ka mänguteooria, selle autoriks on Immanuel Kant. Ta üritas kunsi vabastada usu mõju alt. ta väitis, et kunsti tehti mängurõõmu pärast. seda võivad põhjendada mustad käejäljed aafrikas kobastel. Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega. Jooniseid loomdaest on kasutatud ka märklaudadena, samuti on kasutatud selleks suuri kujusid (nt. karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku.
On palju erinevad põhjuseid kunsti tekkimiseks (kõik on eelpool mainitud ).
Esiaja kunstnikud kasutasid temperavärve(looduslikud muldvärvid) sidematerjalina on tihti kasutatud muna. Esiajakunstnikud tondsid kõiki värve peale rohellise ja sinise. Pintslitena on kasutatud samblatuuste ja karvu .

mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst


Mesoliitikum on keskmine iviaeg, neoliitikum on uus kiviaeg. 10 000 eKr algas neoliitikum, jääkilbu sulamisega. kasjakasvatamise ja põlluharimisega algaski neoliitikum. Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele. mesoliitikumist on säilunud üsna vähe kunsiteoseid. Koopamaalid kaovad üsna järsult, kuna inimesed ei ela enam suletult koobastes. Natukene on säilunud kaljumaaliguid hispaaniast, ka mesinudsega seotud, mis olid omalaadsete seas esimesed ( Valencia linna piirkond). need on väikesed ja tehniliselt viletsamad. on näha maalikunstis suurt allakäiku.
Tüüpiline omane mesoliitikumile, on petroglüüfid. need on siis kalju sisse kraabitus ja hiljem värviga täidetud hieroglüüfid. neid on leitud eriti Põhja-Euroopast ja Põhja-norra mägedest. Norras on ka Alta muuseun, kus on need välja pandud. Eestis on neid leitud karjalast (3000 a eKr).
Põhja norras elavad hetkel Saamid, kes räägivad soome- ugri keelt. Valma inimese kolp (3000 a eKr, vihjab mongoloidsele rassile).
Kõige suuremad petroglüüfide leiukohad on läänemongoolias (2001 avastatud) pärinevad u. 10 000 eKr. Tavaline rahvasterändamine on olnud ikkag Euraasiast Euroopa poole. Eestis on petroglüüfkunsti innukalt matkitud, sellega on tegelenud mitmed eesti kunstnikud. Sellega tegeles Kaljo Põllu ja ka Kärt Summatavet.
Petroglüüfidel kujutatakse enamasti lindu. Kuna saamidele on pühaks loomas luik siis on arvatavasti sellega tegemist. Mõnes üksikus kohas on ka koopamaalikunt säilunud ja edasiarenenud. See on n. P-Aafrikas Saharas Tassili mägedest leitud kobastes (4000 eKr). Neid koopaid on pärast teist maailmasõda uurinud H. Lohte. Lohte samastab fantastilist kunsti (justkui skafandris ja kapuutsiga) Marsi elanikega.
Kui maalikunsttis toimub allakäik, siis võib kiiret arengut näha arhitektuuris ja tarbekunstis. Neoliitikumis tekibki kiviarhitektuur . Lähis-Idast on leitud palju põlluharijate ja karjakasvatajate alasid Jeeriku (Jericho) (8000 eKr) piirkondadelt. sealsed majad oilid ehitatud toortellistest, ehk päikesekäes kuivatatud saviplönnidest. Majad olid ümbritsetud kaitsemüürde ja kaitsetorniga. Veel üks vana asula mis on leitud Türgist: Catal Hüyuk. on rajatud 7000 eKr. See on küll olnud tähtsam kaubanduskeskus kui Jerico, samuti on linna välisilme teistsugune. ruumi kokkuhoidmiseks on tänavad ehtamata jaotud, tänavaid asendavad lameded katused, sisse pääsetaksekatuses olevatest aukudest, redeliga. Catal Hüyuki peamiseks ekspordiartikliks olid obsidiaanist relvad, mis on vulkaaniline , väga tugev kivim . Tehtud on ka pronksist tööriistu. Neist linnadest on leitud ka huvitavaid kunstiteoseid . nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism . laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias.
[õpik: Mis on kunst?...
kunst jaguneb
  • arhitektuur
  • tarbekunst
  • kujutav kunst
  • maalikunst
  • skulptuur
  • graafika
    kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja.
  • arhitektuur
  • sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid , mošeed, pagoodid aasias, kabelid)
  • profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid , tavalised elamud )
    tarbekunsti puhul kasutatakse tänapäeval mõistet disain , see on uus mõiste, see on tarbekunst mis on loodud mass tiraažis. Vanemal ajal tehti tarbekunsti kasitsi ja väiksemas tiraažis. üks tuntumaid on keraamika (savist nõud). Keraamika on leiutatud mitu korda, esmalt hakati seda tegema Jaapani saartel, ilmselt ainud . 13 000-11 000 aastat tagasi. teiskordselt leiutatakse need 8000 eKr . Eestisse ilmuvad savinõud 4000 eKr siis algab meil neoliitikum. põlluharimine algas meil varem ja selle abil nihutasime näiliselt neoliitikumi tulekut varasemale ajale.
    On tehtud ka metallist esemeid, ilmselgelt on see juba hilisem sündmus 4000 eKr (vask). pronks hakkab alles 3000 eKr levima. Keskajal oli väga oluline sepakunst. Tehtud on ka nahast esemeid. Vanimad inimeste riided olidki nahast. Siia kuuluvad ka saapad , käekotid. Klaasikunst on suhteliselt uus nähtus, seda õpitakse asutama süürias 2000 eKr. Keskajal on klaasikunt vähelevinud, see hakkab levima jälle renessanssi aastatel, siis on see muranoklaas. Hakkab levima ka tekstiilikunst. u. 7000 eKr kui hakati valmistama linast ja puuvillast kangaid . Kangaid kujutatakse ka kunstiliselt. Väga vana on ka juveelikunst või ehtekunst (vanim tarbekunst).
    Kujutava kunsti kõige olulisem koostisosa on maalikunst. Maalikunst jaotub viieks alaliigiks
  • seinamaal (vanim)
  • fresko - värvitakse niiskele seinapinnale looduslike värvidega. See vajab kiiret tegutsemist .
  • seko - maalitakse kuivale pinnale, mis ei ime endasse temperavärve, või õlivärve mis samuti ei imendu. see sobib aeglasematele kunstnikele.
  • pannoo - maalitud on puutahvlitele, ms on löödud seina, üleujutusohtlikes paikades on kasutatud just seda, kuna seda saab seinalt eemaldada. Tehtud on seda ka moe pärast
  • tahvelmaal - algselt kasutati puust tahvlit millele maaliti, nüüd on selleks kas riidest , papist või paerist alus.
  • miniatuurmaal - värvilised illustratsioonid raamatutes. see kaob kui ilmuvad trükitud raamatud, neid hakkab kaunistama graafika.
  • vitraaž- värvilised üksteisega ühendatud klaasiribad, enamasti akendel kuid ka seinadel. harva kasutatkse värvi.
  • mosaiik - värvi ei kasutata üldse, seda tehakse värviliste kivitükikestega või klaasitükiskestega, seda saab teha ka põrandale (liimiga).
  • skulptuur ehk plastika
  • ümarskulptuur (igast küljest vaadeldav)
  • reljeef (kahetasapinnaine) võib olla ka süvendreljeef.
  • vabaplastika (võib liigutada ja on väikesemõõtmeline)
  • monumentaal plastika (võimalik liigutada, aga raske liigutada)
  • ehitusplastika , tihti ei saagi liigutada.
    graafika 3 alaliiki
  • enamus on sügavtrükitehnikaga tehtud
  • offort, happega vaskpladile
  • kõrgtrükiga lõigatakse plaati
  • puuplaadile lõigatud.
  • lametrükikorral on vee ja rasvase kivipinna tõmbe ning tõukejõud
  • litograafia - eestis tehakse seda palju
    suurtest kividest ja tellisest ehitised on megaliitehitised. Esimene leiti malta saarelt, neid on leitud alates 5000 eKr. (sinna alla kuulub ka stonehenge (3-2. at. eKr)) või näiteks mõni hauatähis. lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid.
    kromleh - välisringi moodustavad dolmenid
    dolmen - hauatähis (lk 17)
    menhir - suurim menhiride leiupaik on prantsusmaal carnacis. menheride püstitamise põhjust ei teata.
    keldid 6-5. saj eKr. need ehitised on püstitatud varem, tundmatute rahvaste poolt, keldidjätkasid nende ehitamist.
    keldid kasutasid ka neid ehitisi ohvrite toomiseks, kus toodi ohvreid ka üle kümne. keltide verise usundi nimi oli druiidide usund ( preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta. neile oli tähtsaim püha jaanipäev. Inglismaal ja prantsusmaal jaanipäeva ei peeta, kuid osades keldipiirkondades seda tehakse.
    menhire ja dolmene on leitud ka hispaaniast ja skadinaaviast, eestis megaliit ehitisi leitud pole.
    Kõige suurem keldi rahvas praegu on bretoonid. Ka iirimaal ja šotimaal on neid säilunud kud vähe, rohkem on neid walesis kõmrite näol.
    keldi keel kuulub ka indoeuroopa keelkonda . Ku arhitektuur areneb kiiresti mesoliitikumis ja neoliitikumis, siis kiiresti areneb ka tarbekunst, valmistatakse palju keraamikat. Eesti aladele jõuavad savinõud 4. at eKr, need olid lähis-idas 8. at. eKr. Kõige vanemad leiud on narvast, kus need pole küll kaunistatud, esimesed kaunistatud keraamikanäited leitakse eestis mitmeltpoolt. Keraamikaga algab eestis neoliitikum.
    väga oluline on ka tekstiilikunsti tekkimine. kui hakatakse tegema villast kangast ja ka riideid .
    newgrange on maaalune hauakamber iirimaal. see on vanem kui stonehenge.
    Taara loss iiri kuningad?

    egiptus


    mastabad olid maalused hauakambrid, aga et ülistada vaaraosid lihtsamatest inimetest, hakati tegema püramiide, algselt olid astmikpõramiidid, millel siis need astmete vahed olid täitmata. Memphis (Kairo), Teeba 2000 eKr .
    Sakkara , Džoseri astmikpüramiid. Suurimad on Giza püramiidid: Cheops, Chefrus, Mykerinos. Need kuuluvad ka Kreeklaste seitsme maailmaime hulka. Keskmiseks on kivide raskuseks 2.5 pool tonni. Neid transporditi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #1 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #2 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #3 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #4 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #5 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #6 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #7 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #8 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #9 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #10 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #11 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #12 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #13 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #14 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #15 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #16 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #17 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #18 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #19 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #20 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #21 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #22 Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Arnold Rein Tatunts Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga põhjalik konspekt kunstiajaloost. 10. klassi teemad.

    Märksõnad

    Mõisted

    esiaeg, regulaarselt, 150 000, selliseid merekarbitükke, chauvet koopamaalid, willendorfi veenus, 30 000, jooniseid loomdaest, mesoliitikum, mesoliitikumist, tavaline rahvasterändamine, ruumi kokkuhoidmiseks, kujutaud, kaunid kunstid, sakraalarhitektuur, 13 000, klaasikunst, fresko, seko, pannoo, miniatuurmaal, vitraaž, mosaiik, skulptuur, lametrükikorral, lisaks nendele, kromleh, menhir, keldid 6, newgrange, püramiide, ainsana, kaljutempel, sambal, papüürus, knossost, kreeta lossidel, ahaialaste lossid, lossidele, losside juurest, assüüria, reljeefe, assüürlased, 625, iseloomulik kreeklasetele, kreeklastele, kiviehitisi, antidega tempel, antidega templil, doorial, kreeklased, klassikalisest ajastust, suurimad maalid, tuntud seinamaale, erandina, dionysose kultuses, suuremad kujud, kouroseid, pheidiasel, pronkskujud, alasti kujud, hera kultus, pestoni templeid, tänapevaks, karüatiidide koda, savinõsuid, kaunistuselemendiks, mustafiguurilime vasimaalikunst, kreeka vaase, 2 riiki, maoseleumist, moeks, koloss, kaunistusriba, säilunud, rooma skulptuuris, silmatorkavaim erinevus, kujusid, varasemast ajast, palju portreebüste, marcus aurelius, katakombid, liseenid, mosaiigid, ikoonid, maalide hävitamist, ikonostaasid, pokrovi kirik, uspenski, kirik, kiievi sophia, paljuõigeusklikke, kremli pindala, välismaa arhitektid, mogoli, troitse, sargejev possad, ikoone, piibelgi, merovingide kunst, ümarskulptuurid, enamus vaimulikke, üksikud kiviehitised, kuppel, kivist ehitisi, iirimaal, kirikud iirimaal, muiredachi rist, miniatuurmaalikunsti teoseid, thetud, karl suurest, karl suur, kivist loss, kabel, varasemad, romaani kunstis, portaali aknad, travee, suuremad kirikud, kloostrist, uueks nähtuseks, tümpanoni, altari osas, seinamaal, romaaniajastust, peamine omapära, mošeedena, palve nurk, edirne, lisaks mošeedele, maoseleumidest

    Kommentaarid (1)

    cpl123 profiilipilt
    cpl123: Võiks olla juures raamatu autori nimi ka, endale abi ei leidnud sellest, muidu väga sisukas ja hea
    23:32 16-12-2012


    Sarnased materjalid

    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
    22
    doc
    Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte
    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    9
    docx
    Kunstiajalugu 10-klass
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    41
    docx
    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun