See linn on suuruselt teine selles riigis, mis asub Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Rahvastiku tihedus on umbes sama suur, kui Madridis, üle 100 inimese/km 2. Koordinaadid on 41° 23 N, 2° 11 E ning selle pindala on 100,4 km² (W1, 2012) Linn asub Kirde Hispaanias Vahemere ääres, Pürenee ja Ibeeria mägede vahel. (SMA, 2005) Valencias, kui suuruselt kolmandas linnas elab 812 000 elanikku (2009). Ta on Valencia autonoomse piirkonna pealinn. Linna geograafilised koordinaadid on 39° 28 N, 0° 22 W. Pindala on aga umbes 30 km2 rohkem kui Barcelonal. (W2, 2011) Linn asub samuti Vahemere ääres,
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a) Pealinn Madrid 3,2 miljonit elanikku (2012) Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET
Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Uued tööstusharud Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania
Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti
1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Uued tööstusharud Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania
Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120
Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti
HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati...
Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti
Seega võib väita, et põllumajandus on pigem spetsialiseerunud taimekasvatusele · Oliive 6,94 mln t (tuntud kasvatus piirkond: Andaluusia) · Nisu 6,9 mln t · Viinamarju 6,1 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Castilla la Mancha, La Rioja) · Suhkrupeete 3,96 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Castilla y Leon) · Tomateid 3,8 mln t · Apelsine 2,8 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Andaluusia, Valencia, Murcia) · Mandariine 1,58 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Andaluusia, Valencia, Murcia) · Virsikuid 1,33 mln t (tuntud kasvatus piirkonnad: Andaluusia, Valencia, Murcia) B Maailmas esikohal on Hispaania kindlasti oma oliivikasvatusega, millest nad pärast ka oliivõli toodavad ja ekspordivad. Huvitavaks võib pidada aga seda, et Lõuna-Hispaania on ainus riik Euroopas, kus kasvavad datlid. C - Hispaania põhjapoolne rannikuala on eelkõige spetsialiseerunud enam arenenud
Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel
Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria) Atlandi ookeanis. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas
üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal
õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik
· Vanalinn Ciutat Vella · Barcelona okeaarium · Parc Güell · Palau Güell · Casa Batlló · La Pedrera · MACBA (kunstimuuseum) · Torre Agbar · Arc de Triomf Muid pilte Barcelonast: Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta · 739 000 elanikku 2000 aastal Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Valencia provintsi majanduse põhiharud on: · puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks) · riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi Vaatamisväärsuses Valencias: · Kunsti-ja teadushoone · Turia Aed · Plaza de Ayuntamento · Valencia Katedraal
võiksid teha mingeid kampaaniaid või arendada tehnikat veel rohkem. i)Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades?(urban population)Kas see näitaja on kõrge võrreldes maailma tasemega? Linnades elab 77% Hispaania rahvastikust. Maailmaga võrreldes on see kõrge. ( Maailmas 50,5% rahvastikust) j)Millised on riigi suurima rahvaarvuga linnad?(lisa ka rahvaarv) Iseloomusta linnade paiknemist. Madrid (pealinn) 5,762 miljonit, Barcelona 5,029 miljonit ja Valencia 812,000. (2009. a) Madrid asub riigi keskel, Barcelona asub Hispaana kirdeosas, mere ääres ja Valencia asub Hispaania idaosas, samuti mere ääres. k)Milline on kirjaoskuse tase riigis?Kas on erinevusi meeste ja naiste haridustasemes? Hispaanias oskavad üle 15-aastased lugeda ja kirjutada. Kogu riigis oskab 97,7 % lugeda ja kirjutada. Naisi 97 % ja mehi 98,5 % (2010. a) Meeste haridustase on kõrgem. l)Milline religioon(id) on levinud selles riigis?
kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9%
Kurt Vonnegut Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda Kurt Vonnegut(1922-2007) Ameerika kirjanik ja graafik Sündis Indianapolises 13.-15. veebruaril Saksamaa linna Dresdeni pommitamise tunnistaja Ajakirjanik ja Saabi müügiesindustest USA-s 1945. a. abiellus esimest korda 1979. a. abiellus teist korda 1984.a. Üritas end tappa 2007. aastal suri ajutrauma tüsistustesse Tegelased Billy Pilgrimit(peategelane) Valencia Merble Barbaba Robert Roland Weary Edgar Derby Billy Pilgrim(1922-1976) Sündis 1922 Iliumis Habemeajaja poeg Naljaka välimusega Pikk vibalik Lõpetas Iliumi keskkooli Käis Iliumi Optikakooli õhtukursustel Ta isa sai jahiõnnetuse läbi surma Suri 13. veebruaril 1976. aastal Sündmused Sõdis 2. maailmasõjas 13 veebruar 1945 Dresden 1967. aastal lendav taldrik 1968. aastal lennuõnnetus Oma arvamus Aitäh kuulamast!
Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater Hispaania teater on väga sarnane inglise teatrile. Hispaania teatri rajas kindlale alusele esimene silmapaistev hispaania näitekirjanik Lope de Vega. Teatreid ehitati igal pool Hispaanias, kaks kõige tähtsamat olid Madriidis – Corral de la Cruz (1579) ja Corral del Principe (1582). Pildi...
Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. [1] 5 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat
15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil
Kanged alkohoolsed joogid Piiritusjoogid Cachaca Pitu 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Viinad Smirnoff red 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Smirnoff black 4 cl 3.50 / 54.76 EEK Smirnoff maitseviinad 4 cl 3.50 / 54.76 EEK Viru Valge 4 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru Valge maitseviinad 4 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru Valge (mini pudel) 5 cl 2.50 / 39.12 EEK Grappa Grappa Paganini 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Vi...
sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga. Hiljem vabanes sangar veel halbadest väimeestest ning otsib tütardele uued abikaasad. Saratseenide vastu võitlemine on kangelasele eeskätt leivateenimine. Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks
Hispaania Koostas: Üldiselt Marcha Riigihümn Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel(ed hispaania ) 46 120 000 Rahvaarv (2011) Rahvastiku 92,6 in/km² tihedus Juan Carlos Kuningas I Mariano Peaminister Rajoy Rahaühik euro (EUR) Riigi vapp ja lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus (umbes 76%) Umbes 2% järgib mingit muud usundit 19% peab end ateistiks Segovia katedraal Suurimad linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Toodan...
Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil
konditsiooneeritud õhuga, igal pool olid kaunitest plaatidest põrandad ja palju suveniiripoode. Esimese asjana läksime pagasit ootama. Tõime ära rendiauto võtmed ja läksime seda parklasse otsima. Meie autoks oli Citroen. Vaatasime auto põhjalikult üle, et ei oleks mõlke ja kriime, mida kirjas polnud, et neid meile hiljem kaela ei määritaks. Pakkisime asjad ja sõitsime lennujaamast välja. Peatusime ja panime GPSi sihtpunkti peale, milleks oli Valencia ja mis kõige tähtsam- oli mõnusalt soe ja päike paistis. Hakkasime sõitma Valencia poole, sõitsime kuni ööni. See teekond oli 351 km. Olime sõitnud ühe õhtuga alla saja kilomeetri. Otsisime maantee ääres kuhugi mäe peale kohta ööbimiseks telgiga. Nägime head kohta ja panime telgi üles. Esimene öö oli hästi harjumatu nii kõva pinna peal magada. Paar käbi oli ka külje alla sattunud. Kõik magasid nagu notid, kuna väsitav lennusõit oli selja taga. Öö oli soe
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
Import Puit Metsatulekahjud Aastas hävib tules ca 120 000 ha metsa Eesti puidutoodang huviorbiidil Spetsialiseerumine Umbes poole moodustab puu- ja köögivili Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest Andaluusias Loomakasvatus Sealiha- ja piimatoodang Põhjapoolsel rannikualal eelkõige veisekasvatus Hispaanial Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Atlandi rannik Galiitsia, Astuuria, Kantaabria ning Vahemeri
810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html http://www.census.gov/ipc/www/idb/ 7. Linnastumine 6 Suurem osa Hispaania elanikest elab linnades. Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol.
Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri 63,7 km Andorraga, 623 km Prantsusmaaga, 1,2 km
step-ups 3x5 (good intensity), 5x20m sprints Feb 6th Explosive Back Squat x3x3x3x2x2, up to 500lbs if feeling okay, Push Push Jerk (light & fast), 4x3 up to 110kg, Throwing workout Feb 7th Travel to Ostrava Feb 8th loosen up & agility circuit Feb 9th do something explosive this day, either lifting, throwing , or sprinting sprinting Feb 10th Travel to Valencia Feb 11th Competition in Valencia, Spain Feb 12th Travel to Birmingham Feb 13th Bench Press x4x3x3x2 up to 450lbs, Jump Squat 5x3, work up to 200kg, 200kg, agility circuit afterward Feb 14th Throwing workout Feb 15th something light & explosive, either dumbbell jump squats, some type type of overheads, and/or 5x20m sprints Feb 16th REST Feb 17th Competition at Birmingham Feb 18th Travel to Athens Feb 19th Bench Press 4x4 up to 375lbs, Rhythmic step-
Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia pärinevat huglaari, vallutamine, kuningaga u. 1140. a. leppimine ning Cidi ja tema perekonna au taastamine. Beowulf germaani Anglosaksi munk, 8. saj
ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Juhtiv haru põllumajandus - taimede kasvatamiseks Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. Oliivid, tsitrusviljad ja tubakas(Andaluusia, Castilla-La Mancha, Estremadura) Kasvatatakse nisu (umbes 20% alast), oder, mais.(Kesk-ja lõunaosas riik) Riis(maad Vahemere rannikul;) kartul, suhkrupeet, oad, tomat, sibul, paprika, baklazaan ja muud köögiviljad (köögiviljad moodustavad 60% haritava maa) Loomakasvatus Hispaanias arenenud üsna nõrk. Peamiselt tegeleb loomakasvatuse põhja-lääne riigis
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani
Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall
Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas). Majandus Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete, transpordivahendite ja metallitööstused. viinamarjaistandus oliiviistandus Turism ja vaatamisväärsused Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas aastas külastab seda riiki 5060 miljonit turisti. Valencia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Port Aventura Hispaania suurim lõbustuspark Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Palacio Real kuninga residents
- haiglas oli Billyl külas ema, kelle kohalolek teda häiris, sest ema oli talle elu andnud ja aidanud tal elu sees hoida, kuid Billy ise poleks pigem elada soovinud, tema isa oli surnud - Billy ema rääkis palatikaaslasele Rosewaterile Billy elust - Billy jäi magama, ärgates oli taas vanglahaiglas - kolonel laste ristisõjast lk 86, 3 lõik - Billy rändas ajas tagasi sõjaveteranide haiglasse, nüüd istus ta juures tema kihlatu Valencia, kes oli rikas aga paks, sest armastas süüa, tegelikult ei tahtnud sellise inetu neiuga abielluda - Billy rändas nüüd ajas tralfamadoorlaste loomaaeda, kus oli kupli all teistele vaatamiseks - Billy hindas Tralfamadore puhul enim seda, et sealsed elanikud oskavad rahus elada, mitte nagu Maal, kus on aegade algusest saadik käinud mõttetu tapmine - tralfamadoorlased: ,,See on üks asjust, mida maalased võiksid meilt õppida, kui nad tõsiselt
de su patrón San José, en una hoguera purificadora, virutas y trastos viejos haciendo limpieza de los talleres antes de entrar la primavera. Existen otros autores que intentan encontrar un origen más antiguo a la fiesta, defendiendo que el culto al fuego es un ritual de tradición pagana y que las fallas no son más que una versión de este arcaico ritual que anuncia la entrada de la primavera y trata de propiciar la fertilidad. En el siglo XVIII algunas de las fallas que se encendían en Valencia no eran meras hogueras sino monumentos satíricos y burlones en los que se exponían a la vergüenza pública y se quemaban simbólicamente personas y situaciones de la vida real. Hay diferentes hipótesis sobre el comienzo de la fiesta fallera. Por lo que hoy se puede saber los albores de las Fallas se remontan a principios del siglo XVIII. Una de estas teorías, la más probable, explica que los carpinteros valencianos, al final de cada invierno, hacían quemar sus "parots" (estructuras de
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade...
Riigihümn Gloria al bravo pueblo Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi...
põllumajanduse arendamiseks Euroopa Liidu pangast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%, Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana, Andaluusia, Murcia ja Valencia on puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad. Enamik oliivi- ja puuvillakasvatustest on Andaluusias. Maailmas on esikohal Hispaanias toodetud oliiviõli. Põhjapoolne rannikuala on spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Hispaanial on Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus.
sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: Atlandi ookean Läänest ja põhjast: Biskaia laht Lõunaosas ka Gibraltari väin Naaberriigid Portugal (läänes)
Hispaania rahvastikupoliitika Anne-Ly Kaitsa Riigi rahvaarv Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihedus on suurim Hispaania keskosas, kuna seal asub Hispaania pealinn Madrid. Samuti on tihedalt asustatud ka ranniku alad, kus asuvad suuremad linnad nagu Barcelona ning Valencia. Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused. Hõredamalt on asustatud pealinnast kirdesse jääv osa, tänu sealsele mägisele alale ...
piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel
Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa
Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%). 5 2.3 Keel Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani, -baski, -galeegi ja valencia keelt. 2.4 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
