Egiptuse kunst Ühtne
riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse
kunsti kandvaks jõuks oli
uskumus , et hing elab pärast surma edasi
ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi.
Seepärast
püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti
haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik.
Kõige
vanemad haudehitised on
mastabad . Neile järgnesid astmikpüramiidid.
Mastaba
Astmikpüramiid
Kõige
enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud
püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid
hauakamber , mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni
müüriti.
Kolm
kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos.
Kuulus
on ka püramiidide väljal valvav
Sfinks (vaarao pea ja lõvi keha)
Püramiidide
ehitus oli
kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende
ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille
sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka
Tutenhamoni hauakamber 1922.
Püramiididest
ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad’’, mida
valvasid Sfinksid. Kuningate org.
Läheduses
kõrgusid templid (pühakojad)
Luksori ja Karnaki templid.ätempleid
ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise.
Sambad
jälendavad kasvavaid taimi: papüürus,
lootos , palmid.
Skulptuurid olid
lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati
ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks.
Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi – tagumised esemed asetati esimeste peale.
Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao
Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest.
Egiptuse
kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas
selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias.
Tem dünastia järel sai Egiptusest
Rooma riigi koloonia.
Rtolemaiosed
lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma
algas Egiptuse romaniseerumine.
Vana- Mesopotaamia kunstMesopotaamia
asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria,
Iraak )
Paremini
arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.
Mesopotaamias
elasid
sumerid , kes rajasid väikseid
linnriike . Sumerid võtsid
kasutusele
kiilkirja ,
mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid
sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem
hakkasid 3-
kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas
tekste on
säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise
sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas
tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad.
Teine
sumerite
leiutis on
ratas
(3. at eKr).
3.
at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai
kuningas
Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst
valitsejaid.
Kunst
kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes
kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati
kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks.
Templid
ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned.
Tsikuraat
on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel
oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp
oli
erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole.
Kujutav
kunst.
Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega
seotud.
Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas
linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti
inimesena .
Skulptuuride
silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive.
Inimeste
proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu
need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana,
alamaid väiksematena. Valitsejad
istusid .
Vanakreeka
kunst800
– 30 eKrOluline
Kreeka
kunst arenes välja umbes 600 eKr
- Arhailine – vana aeg – 600-480 eKr
- Klassikaline – õitseaeg – 480-323 eKr
- Hiline – hellenistlik aeg – 323 eKr – 30 pKr
Kreeka
kultuur levis ka Väike-
Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse,
Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele,
Egiptusesse ja P-Aafrikasse.
Sinna rajasid
kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid
ehitised puidust ja
savist , mistõttu pole neid säilinud.
Vanimad
templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi
välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis
on 2, 3 astet
maapinnast kõrgemal. Ülemisel
astmel kerkib
sammastik ning sellele
toetub talastik koos
katusega .
Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem
detail: baas, tüvi,
kapiteel . Tüveks oleks nagu keskelt pisut
paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad
vertikaalsed süvendid.
Kapiteel
koosneb kahest osast – alumine – ehhiin, ülemine – abakus.
Templit
kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid
kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks.
Kreeka
arhitektuuris eristatakse kolme stiili:
dooria ,
joonia , korintose
stiili.
Dooria
Joonia
Korintos
- Dooria sambad – vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged . Puudub baas.
- Joonia sambad – ehituslikult peenem ja elegantsem , sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi.
- Korintose sambad – erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega
Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis
koondusid vanale kindlusemäele Akropolile.
Siin
asusid:
Praegu
on Akropol varemetes.
Peale
templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud
hooned. Suuremad
teatrid mahutasid 17 000
vaatajat .
Vana-Kreeka
kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise
arengu.
Kreeka
kujurite peamiseks ülesandeks oli luua
reljeefe
templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate
kujusid .
Viimased raiuti marmorist või
valati pronksist .
Arhailise
ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja
sirgelt . Klassikalise ajastu
skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris
rõhutati tugevaid tundeid.
Maalikunsti
saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must
punasega või punane mustaga.
Ainest
saadi Homerose eeposest ,,
Ilias ja Odysseia’’.
Kui
Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst
Rooma kultuuri
Romaani
kunstPeale
antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa
kultuur hakkas üle saama madalseisust.
Alates
10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli
kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide – nagu
ümarkaare ja samba kasutamisest.
Romaani
stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist,
bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist.
Romaani
kunst on seotud ristiusu
kirikuga . Arhitektuuri väliseks
põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja
väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur
osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu
külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read.
Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid
suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud
skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati
vitraažidega.
Romaani
kirikud:
- Prantsusmaal – Suur Jumalaema kirik .
- Inglismaal – Toweri linnus.
- Itaalias – Pisa torn
- Eestis – puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud.
Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis
kirik asub
Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis
meenutab pooleks
murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud
ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine
kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev.
Romaani stiilGooti stiil10.sajand – 12.sajand
Aeg 12.sajand – 14.sajand
Basiilika , kodakirik
Kiriku tüüpBasiilika,
katedraal Laeehituskonstruktsioon – väga raske, seinad massiivsed, piid olid jämedad, aknad väikesed ja kitsad, löövid hämarad.
RistvõlvEhitustehniline raskusLaeehituskonstruktsioon. Gooti katedraali
konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti, sellepärast said nad II MS-s kannatada.
RoidvõlvBasiilika oli raskepärane kindlusetaoline, sünge.
Üldmulje Katedraali kesklööv oli laiem, õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid.
Arvukad erineva kõrgusega tornid. Itaalias kellatornid eraldi.
Välisilme Palju kaunistusi välisfassaadil
Roosaken Kolmik -nelik siir Krabi Ristlillik Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv
Silmapaistev tunnusTeravkaar , roidvõlv
Kindluskirikud
EhitustüüpKathedralid
Reljeefid – seinas kuju
,,Vaeste
piibel ’’ – teema pühakirjast.
Ornamentika kirikute kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
Sisearhitektuur Skulptuur Ümarplastika – teema reaalne ja looduslähedane. Ornamentika – tõepärane.
Seinamaalid Maalikunst Tahvelmaalid, vitraaž, mosaiik, hiiglaslike
akende pärast puudusid seinamaalid.
Assüüria
ja Uus – Babüloonia kunst
- (Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Ištar)
Assüüria
kunst
- Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr
- Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud.
- Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid.
- Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive , mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres.
Arhitektuur - Oluline oli lossiehitus
- Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives
- Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika
Skulptuurid - Kujutasid müütilisi olendeid - tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea.
- Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm.
Uus-Babüloonia
kunst
- 612 – 539 eKr.
- Uus–Babüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi.
- Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
- Babülon oli 6.saj eKr maa-
ilma suurim linn u.
300 000 elanikuga
paksu kahekordse
kaitsemüüriga.
Paabeli
torn
- Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel.
- Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena.
KREEKA
– MÜKEENE KULTUURKreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes
täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks
keraamika ,
idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad.
Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad
kullast , mõlemad kuuluvad
pronksiaega. Kuid kõigist neist ühistest joontest hoolimata ei saa
neid mõlemaid kokku pidada üksuseks. Vahest oli kultuuri põhi
mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist.
Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri
algus osutub sinnapoole. See on
seletatav muidugi ka sellega, et
Kreekas
eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu
Kreetas ulatuvad
minoilise kultuuri juured sügavale tagasi.
Kultuuriajaloo
uurija on sunnitud oma sihi saavutamiseks tähele
panema peensusi.
Seepärast olgu
siingi ette toodud mõned üksikasjad, mis
eraldavad Kreeta ja Mükeene kultuure teineteisest.
Esiteks
kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on
kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi
muust ilmast
eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased
paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn.
megaron - tüüpi,
kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist
väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas
vaikülades.
Freskomaale
ja vaase Kreeta saarelt
Leide Kreeta saarelt.
1- madude jumalanna;
2 - kivist
vaas , millel
kujutatud
spordiharjutusi ja maadlusi ning
härjavõitlust; 3
- kivist pitsat mäetipul
seisva jumalanna kujuga
Suur
vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas
valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja
rahuliku elu
kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need
on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm
valitseb mõlemal maal. Kreeta
peened vaimsed huvid on tundmata
mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja
hobustega ,
ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute
loomade piinamist ja lasevad neid
koertel pureda ning lõhki kiskuda.
Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja
tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril
vaasil mõni sõna.
Need ja muud sarnased tõsiasjad sunnivad meid
vaatlema probleemi teisiti kui harilikult. Viimaseil aastail esitatud
teooria, et Kreeka Mükeene kultuuri
kandjad on võõras, põhja
poolt tulnud
rass , leiab kinnitust ja sobib hästi arheoloogilise
materjaliga . Mükeene ornamentikas on palju sarnaseid
motiive , mis
valitsevad pärastpoole Kesk- Euroopa pronksiaja muinasasjades ja
paistavad siis selle kultuuri kandjate pärisomandus olevat. Sealt
vanalt
kodumaalt , Kesk- Euroopast, oleksid Mükeene elanikud need
motiivid kaasa
toonud , mis edasi elasid
uuel kodumaal ühes võõraste
kultuurielementidega. Umbes 2000 a. e. Kr. oleks seega Kreekamaale
tunginud põhja poolt andekas ja tugev rahvas, kes satub Kreeta
kultuuri mõju alla.
Sellelt omandab ta palju, suurima osa
materjalist kultuurist, nagu näiteks
idagoodid Theodorichi ajal
Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes
kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele
meeldivate motiivide kujutamises. Need uued
rahvad , kes põhja poolt
rändasid
Kreekasse , ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole
esineb kreeklaste ehk
hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas,
millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud
Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise
aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose,
Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve
saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine Knossose
palee , kuid see pole nii tugev kui varemini ja on geograafilselt
piiratum. Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.),
see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud.
On olemas tunnistusi, mis näitavad, nagu oleks esimene retk
ühenduses joonlaste, viimane doorlaste rändamisega. Sel rahutul
ajal tekkisid Kreeka kuningate lossides oma aega kujutavad ilusad
laulud, nagu keskaja rüütlilossideski 3000 aastat hiljem. See on
Kreekas
Homeros 'e laulude sünniaeg.
Siin on esitatud ainult
Vahemere
idaosa kultuuri
kontuur umb. a. 2000 - 1000 e. Kr. Teadus on
hakanud juba eraldama selle kultuuri provintse ja on üles ehitanud
kaunis kindla kronoloogia, seega oleksid esimesed algtingimused
saavutatud. Nende tagajärgede läbi paistavad suurte ajalooliste
sündmuste piirjooned. See aeg oli Euroopas väga rahutu, sündisid
suured rahvasterändamised, mis
vaevalt olid väiksemad kui need, mis
hävitasid Rooma riigi ja milledest kõneleb ajalugu 300 - 600 a. p.
Kr. Kõnealusest
esimesest suurest rahvasterändamisest peame aga
selguse saama esi- ajalooliste tõsiasjade
najal . Probleem on
huvitav, kuna siis oli Euroopa ja Oriendi esimene suur kokkupõrge,
mis avab ütlemata kaugeid perspektiive ajas edasi ja tagasi.
Rooma
skulptuur ja maalikunstRooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui
etruskid , samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil.
Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad.
Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni.
Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka
traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde
teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või
meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike
staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on
pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud
pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma
olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine.
Kuid siiski on kreeka kunst kui selline,
roomlaste seas kõrges
hinnas , allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt
kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada.
Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude
kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja
kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka
Roomast väljaspool,
näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios:
Belvedere torso ,
Glykon:
koopia Lysippose Heraklesest
jt.
Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul
võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (
Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja
Menelaos:
Ema ja poeg.
Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja
erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja
ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad
roomlased rohkem kujutada
iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid.
Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise
vahendiks ,
neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse
riiga ossa sattus
mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende
keiser .
Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle
teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa
roomlaste endi vana
komme . Nimelt
austasid roomlased oma esivanemaid
ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid
kujusid iseloomustab
realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse
saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske.
Kõik kommentaarid