Kunsti 10. klassi materjal (0)

Egiptuse kunst
Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus , et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi.
Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik.
Kõige vanemad haudehitised on mastabad . Neile järgnesid astmikpüramiidid.
Mastaba
Astmikpüramiid
Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber , mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti.
Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos.
Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks (vaarao pea ja lõvi keha)
Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922.
Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad’’, mida valvasid Sfinksid. Kuningate org.
Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise.
Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos , palmid.
Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks.
Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi – tagumised esemed asetati esimeste peale.
Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest.
Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia.
Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine.
Vana- Mesopotaamia kunst
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak )
Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.
Mesopotaamias elasid sumerid , kes rajasid väikseid linnriike . Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja , mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3- kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad.
Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr).
3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid.
Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks.
Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned.
Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole.
Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud.
Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena .
Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive.
Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid .
Vanakreeka kunst
800 – 30 eKr
Oluline

• Raua kasutuselevõtt
  
• Ühiskonna kihistumine
  
• Orjadeks olid barbarid
  
• Barbarid olid head meresõitjad
  

Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr

• Arhailine – vana aeg – 600-480 eKr
  
• Klassikaline – õitseaeg – 480-323 eKr
  
• Hiline – hellenistlik aeg – 323 eKr – 30 pKr
  

Kreeka kultuur levis ka Väike- Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist , mistõttu pole neid säilinud.
Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega . Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel . Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid.
Kapiteel koosneb kahest osast – alumine – ehhiin, ülemine – abakus.
Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks.
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria , joonia , korintose stiili.
Dooria
Joonia
Korintos

• Dooria sambad – vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged . Puudub baas.
  
• Joonia sambad – ehituslikult peenem ja elegantsem , sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi.
  
• Korintose sambad – erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega
  

Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile.
Siin asusid:

• Ahtena Nike tempel
  
• Ateena kuju ( tarkuse jumalanna)
  
• Panteoni tempel
  

Praegu on Akropol varemetes.
Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat .
Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu.
Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid . Viimased raiuti marmorist või valati pronksist .
Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt . Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid.
Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga.
Ainest saadi Homerose eeposest ,, Ilias ja Odysseia’’.
Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri
Romaani kunst
Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust.
Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide – nagu ümarkaare ja samba kasutamisest.
Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist.
Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga . Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraažidega.
Romaani kirikud:

• Prantsusmaal – Suur Jumalaema kirik .
  
• Inglismaal – Toweri linnus.
  
• Itaalias – Pisa torn
  
• Eestis – puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud.
  

Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis kirik asub Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev.
Romaani stiil
Gooti stiil
10.sajand – 12.sajand
Aeg
12.sajand – 14.sajand
Basiilika , kodakirik
Kiriku tüüp
Basiilika, katedraal
Laeehituskonstruktsioon – väga raske, seinad massiivsed, piid olid jämedad, aknad väikesed ja kitsad, löövid hämarad.
Ristvõlv
Ehitustehniline raskus
Laeehituskonstruktsioon. Gooti katedraali konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti, sellepärast said nad II MS-s kannatada.
Roidvõlv
Basiilika oli raskepärane kindlusetaoline, sünge.
Üldmulje
Katedraali kesklööv oli laiem, õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid.
Arvukad erineva kõrgusega tornid. Itaalias kellatornid eraldi.
Välisilme
Palju kaunistusi välisfassaadil
Roosaken
Kolmik -nelik siir
Krabi
Ristlillik
Ehistornike
Ümarkaar, ristvõlv
Silmapaistev tunnus
Teravkaar , roidvõlv
Kindluskirikud
Ehitustüüp
Kathedralid
Reljeefid – seinas kuju
,,Vaeste piibel ’’ – teema pühakirjast.
Ornamentika kirikute kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil).
Sisearhitektuur
Skulptuur
Ümarplastika – teema reaalne ja looduslähedane. Ornamentika – tõepärane.
Seinamaalid
Maalikunst
Tahvelmaalid, vitraaž, mosaiik, hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid.
Assüüria ja Uus – Babüloonia kunst

• (Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Ištar)
  

Assüüria kunst

• Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr
  
• Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud.
  
• Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid.
  
• Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive , mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres.
  

Arhitektuur

• Oluline oli lossiehitus
  
• Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives
  
• Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika
  

Skulptuurid

• Kujutasid müütilisi olendeid - tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea.
  
• Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm.
  

Uus-Babüloonia kunst

• 612 – 539 eKr.
  
• Uus–Babüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi.
  
• Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
  
• Babülon oli 6.saj eKr maa-
  

ilma suurim linn u.
300 000 elanikuga

• Babülon ümbritseti
  

paksu kahekordse
kaitsemüüriga.
Paabeli torn

• Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel.
  
• Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena.
  

KREEKA – MÜKEENE KULTUUR
Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika , idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast , mõlemad kuuluvad pronksiaega. Kuid kõigist neist ühistest joontest hoolimata ei saa neid mõlemaid kokku pidada üksuseks. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi.
Kultuuriajaloo uurija on sunnitud oma sihi saavutamiseks tähele panema peensusi. Seepärast olgu siingi ette toodud mõned üksikasjad, mis eraldavad Kreeta ja Mükeene kultuure teineteisest.
Esiteks kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron - tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades.
Freskomaale ja vaase Kreeta saarelt
Leide Kreeta saarelt.
1- madude jumalanna;
2 - kivist vaas , millel kujutatud
spordiharjutusi ja maadlusi ning
härjavõitlust; 3 - kivist pitsat mäetipul
seisva jumalanna kujuga
Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega , ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna.
Need ja muud sarnased tõsiasjad sunnivad meid vaatlema probleemi teisiti kui harilikult. Viimaseil aastail esitatud teooria, et Kreeka Mükeene kultuuri kandjad on võõras, põhja poolt tulnud rass , leiab kinnitust ja sobib hästi arheoloogilise materjaliga . Mükeene ornamentikas on palju sarnaseid motiive , mis valitsevad pärastpoole Kesk- Euroopa pronksiaja muinasasjades ja paistavad siis selle kultuuri kandjate pärisomandus olevat. Sealt vanalt kodumaalt , Kesk- Euroopast, oleksid Mükeene elanikud need motiivid kaasa toonud , mis edasi elasid uuel kodumaal ühes võõraste kultuurielementidega. Umbes 2000 a. e. Kr. oleks seega Kreekamaale tunginud põhja poolt andekas ja tugev rahvas, kes satub Kreeta kultuuri mõju alla. Sellelt omandab ta palju, suurima osa materjalist kultuurist, nagu näiteks idagoodid Theodorichi ajal Itaalias. Nad tarvitavad Kreeta kunstnikke ja käsitöölisi, kes kasutavad oma tehnilist oskust võõraste, uute peremeestele meeldivate motiivide kujutamises. Need uued rahvad , kes põhja poolt rändasid Kreekasse , ütleme otsekohe - see rahvas, kes pärastpoole esineb kreeklaste ehk hellenite nime all, oli sõdu armastav rahvas, millele neid siin kihutas eriti Kreeta rikkus. Nad on üritanud Kreetasse vallutusretki, hävitades ja põletades (kesk- minoilise aja lõpul, umb. 1600 e. Kr.) kõik Kreeta paleed: Knossose, Faistose, Guria, Pseira jne. Tõsine katastroof käis üle terve saare, kuigi ärkab uuesti kultuur, nagu tõendab teine Knossose palee , kuid see pole nii tugev kui varemini ja on geograafilselt piiratum. Esimesele katastroofile järgneb teine (umb. 1200 e. Kr.), see sõda hävitab saarelt viimase, mis sinna veel järele jäänud. On olemas tunnistusi, mis näitavad, nagu oleks esimene retk ühenduses joonlaste, viimane doorlaste rändamisega. Sel rahutul ajal tekkisid Kreeka kuningate lossides oma aega kujutavad ilusad laulud, nagu keskaja rüütlilossideski 3000 aastat hiljem. See on Kreekas Homeros 'e laulude sünniaeg.
Siin on esitatud ainult Vahemere idaosa kultuuri kontuur umb. a. 2000 - 1000 e. Kr. Teadus on hakanud juba eraldama selle kultuuri provintse ja on üles ehitanud kaunis kindla kronoloogia, seega oleksid esimesed algtingimused saavutatud. Nende tagajärgede läbi paistavad suurte ajalooliste sündmuste piirjooned. See aeg oli Euroopas väga rahutu, sündisid suured rahvasterändamised, mis vaevalt olid väiksemad kui need, mis hävitasid Rooma riigi ja milledest kõneleb ajalugu 300 - 600 a. p. Kr. Kõnealusest esimesest suurest rahvasterändamisest peame aga selguse saama esi- ajalooliste tõsiasjade najal . Probleem on huvitav, kuna siis oli Euroopa ja Oriendi esimene suur kokkupõrge, mis avab ütlemata kaugeid perspektiive ajas edasi ja tagasi.
Rooma skulptuur ja maalikunst
Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid , samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni.
Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine.
Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas , allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso , Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt.
Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega ( Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg.
Portreekunst
Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks , neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser .
Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme . Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske.