1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna
V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks Skene orkestra taga olev ehitis KIRJANIKUD Anakreon oli soositud õukonnalaulik, luuletas armuseiklustest, naistest, jõudeelust. Sophho 1. naissoost luuletaja Sophokles tuntud oma tragöödiate poolest nagu kuningas Oidipus Euripides tervikuna säilinud 17 tragöödiat Aristhophanes komöödiakirjanik, sõjavastane, kritiseeris poliitikuid Aristoteles oli platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja Kallimachos arhitekt ja skulptor
· Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia
elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo,
kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal. Suurepäraseks näiteks tänapäevasest teatrist on Sydney sümboliks tõusnud ooperiteater. Ka lavakujundust ei olnud, seda asendas skene orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku üha keerukamaks arhitektuuriliseks taustaks. Erinevusi on ka näitlejate osas. Antiikajal olid näitlejateks ainult mehed, nad kandsid maske, mis pidid edasi andma emotsioone, kõrgeid soenguid ja peakatteid, isegi kõrgete kontsadega kingi kõik selleks, et lisada endale pikkust ja suurust, et publik neid paremini näeks. Tänapäeval võivad muidugi ka naised näitlejad olla, samuti on loobutud maskide kandmisest.
siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornametikat. Üheks ilusamaks Kreeka teatriks peetakse Epidauroses asuvat teatrit, mis pärineb IV sajandist. Tavaliselt ehitati teatrid mõne Dionysosele pühendatud pühapaiga lähedusse. Teater ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Teatri keskel asus ümmargune platvorm orkestra. Orkestra taga asus hoone nn skene, mille esimüür oli taustaks tegevusele.
Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Amfiteatri ees asus kõrgem tasane plats, kus algul esinesid näitlejad ja asetses koor. See oli orkestra (sellest tuleb meie "orkestri" nimetus). Orkestra taga kõrgendikul oli teine plats, kuhu riputati üles dekoratsioonid. See oli lava (kreeka keeles "skene"). Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. 1.3 Antiikteatri näitlejad Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naisteosi mehed. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikkudes rüüdes. Komöödias, milles kujuteldi tavaliste inimeste elu, esinesid näitlejad lihtsates rõivastes. Esinemise puhuks pandi ette suured eredavärvilised teravate näojoontega ja pärani avatud suuga maskid
Parthenoni peetakse maailma arhidektuuri tippteoseks. Iktinos oli ka osaline Parthenonis. Lühemal küljel on 8 sammast ja pikemal 17. Hoone mõõtmed 31mx70m ja sammaste kõrgus 10,5 m. Kreeka teatri tüüp kujunes välja 4.sajandiks. Mahutas 14000 inimest. Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse ja kivist istmed olid vaatajate tarvis. Istumisala nimi on teatron. Sõõri südamikus, all orus asus avar väljakl orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene(kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid mitu näitlejat rääkisid samat asja. Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid
vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion
publiku vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui
klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale
Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1.proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Thesphis- paneb aluse tragöödijale. 9. Vana-Kreeka teater- teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike.orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli ,, Kuningas Oidipus" , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras
· Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor · Orkestra taga asus skene (kreeka telk), kus näitlejad valmistusid etenduseks · Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel. Kreeka Skulptuur · Teemaks oli ideaalne inimene · Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp · Kujutati alasti naist(kore) ja alasti meest (kouros) · Iseloomulik on tardunud hoiak ja võluv naeratus · 5 saj e
ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuste põhjal. Teatri sünd on lähemalt seotud dionüüsiaga. tragos(soku-) + ode(laul) tragöödia Üks seletus võitjale kingiti sokk. Aristoteles annab parema vastuse: tragöödia kasvas välja saatürdraamast, mis pole kurb, vaid meelelahutuslik lugu, mida esitavad maske kandvad näitlejad, kõige tuntum soku mask. Antiikteatri osad: orchestra (ringikujuline lava), skene (lava taga asuv ehitis), theatron (publiku istekohad). Skene kr telk, näitlejatele kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1
Teatrid olid mõõtmetelt hiiglaslikud (arvestatud umbes 20 000 inimesele), sest sinna pidid mahtuma kõik pidustustest osavõtjad. Teatri ehitus: o peamine osa oli kahe küljesissekäiguga orkestra, ringikujuline tantsuväljak, mida kasutas tantsiv koor. o Keset orkestrat paiknes Dionysose altar. o Orkestra taga oli telk näitlejate ümberriietumiseks, s.t maskide vahetamiseks skeene (kr skene, millest tuleb sõna ,,stseen"). Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis
Breton through French: bijou, dolmen, menhir. Celtic before Gaelic, Welsh, Breton, and Cornish, and through Latin, French, and Old English: ambassador/embassy, bannock, bard, bracket, breeches, car/carry/ career/carriage/cargo/carpenter/charge, crag, druid, minion, peat, piece, vassal/valet/varlet. Cornish: porbeagle, wrasse. Gaelic, general: bog, cairn, clarsach, ceilidh, coronach, crag, crannog, gab/gob, galore, skene, usquebaugh/whisk(e)y; Irish: banshee, blarney, brogue, colleen, hooligan, leprechaun, lough, macushla, mavourneen, poteen, shamrock, shebeen, shillelagh, smithereens, spalpeen, Tory; Scottish: caber, cailleach, cairngorm, clachan, clan, claymore, corrie, glen, loch, lochan, pibroch, plaid, ptarmigan, slogan, sporran, strath, trews, trousers. Welsh: bug, coracle, corgi, cromlech, cwm, eisteddfod, flannel, flummery 7. Scandinavian borrowings 1000 (2000) borrowings
25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet?
25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet?
25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet?
võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres
embrüo tagaotsas, mis toimib algselt jääkproduktide reservuaarina nii neerule kui soolele (täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu nii „vedelat kui tahket“ jäädet), imetajatel ajutine Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme epiteel; emastel vastavalt Bartholini ja Skene näärmete epiteel) nefriline e wolffi juha → sealt kusejuha → metanefrogeenne mesenhüüm: → pärisneer + kusejuha 78. Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on
Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene telgitaoline ruum (stseen-pilt), riidevahetus; theatron vaatajatele mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi.
pärsias, oli vähe pärslasi 2) klassikaline ajastu (algab kreeka pärsia sõdadega(4-5 saj) ja lõppeb aleksander suure surmaga 323) 3) hellenistlik ajastu kestab umbes 300 aastat, hellas = kreeka kreeka k. olulisim on sakraal arhitektuur kuid on loodud ka teatreid. kreeka arhitektuuri iseloomustus algab just vabaühuteatritega, mõiste teater tuleb theatronist (vt järgi) 10-12k pealtvaatajaid mahutas peloponesose teater? teater on ümmargune või poolringikujuline. teatris oli skene - kivist ehitis kus vahetati riideid, orkestra - orkesti e. koori lava. skeene ees oli proskenion. kreeka templid olid mõeldud ainult jumala kuju hoidmiseks. ehitatud olid kinniste seintega, rahu ei tohtinud rikkuda. jumala kuju asus templi sees naoses. suurema templi korral jaotati naost väiksemaks osaks e. cellaks. kreeka templid on eelkõige ristküliku kujulise plaaniga, need lähtuvad megaronist. antidega tempel - megaroni täpne koopia olunine on ka perpteer [51]
Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale.
Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis.