Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiag...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia ...
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuse...
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
