Armujook Nemorino oli üks kergeusklik äpu, kes just ei anna klassikalise kangelase mõõtu kaugeltki välja, kuid tema lontulik pühendumus Adinale ning siiras ja kõikehaarav armastus naise vastu kogusid hulganisti boonuspunkte. Võimatu oli tema ponnistustele mitte kaasa elada ning tema hingevalule mitte kaasa tunda. Adina oli särtsakas, eneseteadlik ja iseseisev naine, kes mind oma allaheitmatu ja õrritava iseloomuga positiivselt üllatas, kuid kelle hooletu mäng Nemorino emotsioonidega, mulle niiväga meelt mööda ei olnud. Adina pideva tagasilükkamise ning mehe järjepideva korvi saamise traditsiooni toob aga suure muutuse küla väisav soolapuhuja Dr Dulcamara. Tänu viimase armujoogile, mis on tegelikkuses tavaline bordoo vein, avaneb Nemorinos viimaks lootus võita oma kallima kiindumus
Slade'i Kaunite Kunstide Akadeemia Londonis. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. Osades: Nemorino, kohalik töömees: Cataldo Caputo Lähemalt: Cataldo Caputo õppis laulmist Niccolo Piccinni nimelises Bari Riiklikus konservatooriumis ja muusikateadust Lecce Ülikoolis. Cataldo Caputo on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse, olulisemad neist on Ferruccio Tagliavini nimeline võistlus Deutschlansbergis (2003, Austria) ja Tito Schipa nimeline lauluvõistlus Lecces (2009). Adina, poeomanik: Kadri Kipper Lähemalt: Kadri Kipper lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude 2012. aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist. Belcore, maffiapealik: René Soom Lähemalt: René Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 19951999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis 20002004 Eesti Muusikaakadeemias ja jätkanud 20042008 samas ka magistriõppes
1806.aastal õppis tšellot Cavedagni juures Conservatorio di Bolognas. Loomeperioodid, elukäik : 18.aastaselt kirjutas esimese ooperi - La cambiale di matrimonio. 21.aastaselt oli Itaalia ooperi eeskujuks. 20 veebruaril 1816 esitati Rossini kõige kuulsam ooper - Le Barbier de Séville 1815-1823 lõi helilooja 20 ooperit. 1824.aastal sai temast muusikaline direktor Théâtre des Italiens’is Pariisis. Pariisis lõi Rossini 2 ooperit - Le comte Ory ja Guillaume Tell Looming: Adina (1826); Aureliano in Palmira; Sevilla habemeajaja; Tuhkatriinu; Itaallanna Alžiiris. Tuntumad ooperid: Le Barbier de Séville; Le comte Ory; Guillaume Tell Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Rossini ooperi festival
2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka muusikalides ja esinenud kontserdilauljana .Vähi on võitnud auhinna Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursil(1996). Ooper rääkis kahes noorest õest, kes olid armunud kahte noorde mehesse. Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid
kunstimeel. Pärast mehe surma loobus leskproua 1873. aastal talle abikaasa testamendi põhjal kuuluvast omandiõigusest poja Konstantini (1826- 1894) kasuks. Konstantinil poegi ei olnud, tema noorem tütar Helene abiellus Vääna omaniku vabahärra Peter Ernst von Stackelbergiga (1846- 1919). Riisipere läks seejärel Konstantini onupoja poja, kreisisaadik vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (1861- 1916) kätte. Mõisateenijad olid meenutanud erinevaid episoode seoses tema ja ta abikaasa Adina, sündinud vabapreili von Dellingshauseniga (1870- 1925). Pärimus vahendab ka proua leina seoses esmasündinud tütre Anna Elisabethi (1891- 1902) surmaga. Mõis võõrandati 1919. aastal nende poja, vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (snd 1894) käest. Aastail 1921- 1984 oli mõisas lastekodu. Hiljem jäi peahoone tühjaks kuni 1990. aastate lõpuni, misl see läks eraomandisse. Vana- Riisipere mõisasüda kingiti Eesti
476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt)
aovad ka suuremad linnad ning kaubandus ja käsitöö keskused. elu koondub maale. talupojad teevad ise väheseid esemeid mida nad vajavad. (naturaalmajandus). Koos koolidega kaob ka kirjaoskus. säilivad mned üksikud krikukoolid kloostrite juures, kuid ka enamus vaimulikke on kirjaoskamatud. Olukord on kummaline, kuna ametlik kiriku keel on ladina keel. Enamasti vaimulikud loevad siis ette teksti milelst nad ise ka aru ei saa. Kirjaoskuse leviku takistusekn on ka see, et adina keelsed tekstid on kõikjal kuid keel on surnud ja seda ei kasutata elava keelena. Räägiti rahvakeeli: vanaprantuse, vanaitaalia. kirajndust nendes keeltes polnud, oli vaid ladina keeles. Üksikud kiviehitised on ellest ajastust tetud. 6. saajndi alguses ehitati põhja itaaliasse ravennasse omapärane theoderchi maoseleum, omapära on tema kuplis, 8 tahuline, kuid kuppel on välja tahutud ühest tohutu suuret kiviplaadist, läbimõõt on üle 10 meetri, luplit ei osatud enam laduda.
annaabi.ee 
