Linnulennult linnulennust Kuldnokaparvede ruumilise liikumise analüüs heidab valgust lindude kollektiivsele käitumisele kui ka komplekssete süsteemide käitumisele üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb see ja ühineb taas äärmiselt filigraansete manöövritega. Kuidas linnud säilitavad rünnaku käigus koordinatsiooni ja suudavad mängeldes parve struktuuri taastada? Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganise...
Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles Louis XIV portree FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj
Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s) g raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X lõppkoordinaat (1m) Xo algkoordinaat (1m) kui on kehade vastastik liikumine siis 1 keha on , teine +.
ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline
Tallinna Arte Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: Melissa Alamaa Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................... 3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................6 Kokkuvõte ..............................................................7 Kasutatud kirjandus ...................................................8
Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse
erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva
Island Tanel Treial Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2
kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. (26. saj) Arhitektuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. )
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik.
Kõik muu on mitteühtlane. 3) Kulgev ja pöörlev liikumine Kulgeva liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Pöördliikumisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erinevat trajektoori ringjoont. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus keha alg- ja lõppasukoha vahekaugus mõõdetuna piki trajektoori. Vektor on suunaga sirglõik. Nihkeks nimetatakse kahe punkti vahelist kaugust mõõdetuna linnulennult. Nihkel on suund. Füüsikalised suurused jagunevad kaheks: 1) Vektoriaalseteks (kiirus, kiirendus, nihe jne) neil on suund 2) Skalaarseteks (teepikkus, temperatuur, voolutugevus jne) neil pole suunda Vektoriaalset suurust iseloomustavad: suund, arvväärtus ja rakenduspunkt. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuste võrra. Muutumist iseloomustab kiirendus.
Norra kuningriigi lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid kuid neid ei peeta kuningriigi osaks. Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde. Rannikuäärt palistavad enamasti sajad saared ehk skäärid. Need moodustavad nn kaitsekilbim mis ei lase avamere tuultel ja lainetel rannikuni jõuda ning võimaldavad norralastel fjrde ja lahesoppe looduslike sadamatena kasutada. Tänu Golfi hoovusele ei jäätu Norra rannikumeri. Riigi pindala kokku on 386 958 km².
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola
kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’jurist’’ või midagi muud sellesarnast. Paljud inimesed, kes suunavad tänapäeva noori, tegutsevad pimesi, arvestamata suunatavate huvide ja eelistustega. Kõik me oleme erinevad, meil kõigil on omad huvid, näilised ja tegelikud väärtused. Ühe
Firenzes kabel Benedetto da Maiano. Palazzo Michelozzo. Palazzo Medici Veneetsia linnulennult Strozzi Maalikunst: Masaccio. Paradiisist Fra Angelico. Maarja kuulutus Fra Filippo Lippi. Maarja
Aurelius Augustinus Martin Käremaa & Hanna-Stina Lautri G2B Pärnu Ühisgümnaasium Tähtsamad faktid • Sündis aastal 354 Tagastes ning suri 76 aastat hiljem Hippo Regius • Oli väga mõjukas kristlik õpetlane • Sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo piiskopiks • Nooremas eas pöördus manilusse, vanemana oli aga kristlane Augustinuse perekond • Isa oli pagan Fabricius, pöördus kristluse poole alles elu lõpus • Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning...
Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 11931197. Vanavena arhitektuur ja maalikunst Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. u. 1165.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Novgorodis. 10451050. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Pihkva kreml. 13.15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Issanda Muutmise
Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT RABAPISTRIK MÄGER RABAKANA RÄSTIK MÄND ROHUKONN RABAKONN ROHEKÄRBLANE ARUSISALIK PÕDRAKÄRBES VASKUSS PUTUKAVASTSED TAIMEJÄÄNUSED Kakerdaja raba linnulennult: https://www.youtube.com/watch?v=P1tStzDL2 Kasutatud allikad http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state =3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=- 434835049 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koop iad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood https://et.wikipedia.org/wiki/Raba Pildid: Mart Sepa foto kogust - https://martsepp.wordpress.com/category/nature/ TÄNAN KUULAMAST!
Rootsi Kuningriik rootsi keeles Konungariket Sverige Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil.
Jordaania 1 JOD = 0,89 EUR, ehk 1 EUR = 1,10 JOD Jordaania ametlik keel on araabia keel. Enamus jordaanlasi räägivad ka inglise keelt, eriti just linna aladel, nagu näiteks Ammanis. Inglise keelest saavad aru ülem ja keskklassi inimesed.Prantsuse ja saksa keeled on vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Kohata võib ka mõningaid kaukaasia ja armeenia keeli, kuna 20.sajandi alguses saabus sealtkandist palju immigrante. Lipp loodi 1916. aastal, kui toimus araablaste ülestõus Ottomani Impeeriumi vastu. Värvid esindasid araablaste kolme vana dünastiat, roheline Fatimiide, must Abbassiide ja valge Umaijaade, punane kolmnurk aga sümboliseeris Hašmiidide dünastiat. Ametlikult võeti lipp kasutusele 16. aprill 1928, mil punasele kolmnurgale lisati valge seitsmeharuline täht, sellega sooviti rõhutada oma islami juuri ja erineda naaberriikidest. Tähe seitse haru sümboliseerivad Koraani esimese peatüki seitset esimest...
Füüsika- loodusteadus, mis uurib täpisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõju Mateeria põhivormid on aine ja väli Aine on mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev sisumass Väli on mateeria vorm, mis vahendab vastastikmõjusid Mehaanika jaguneb: kinemaatika, dünaamika, staatika Kinemaatika- uurib kuidas keha liigub, ei uuri liikumise põhjuseid. Vastab küs. kuidas keha liigub? Dünaamika- uurib, miks keha liikuma hakkab, uurib liikumise põhjuseid (miks keha liigub?) Staatika- selgitab välja millised on tasakaalutingimused, uurib millal keha on paigal (millal keha on paigal?). Mehaanika seisneb kehade või nende osade ümberpaiknemise uurimises, kusjuures ümberpaiknemine toimub teiste kehade suhtes. Üks vanemaid teadusi. Mehaanika alusepanijad: G. Galilei (1564-1642) avastas mehaanika põhlised seaduspärasused. I. Newton (1642-1727) lõi ühtse seadusliku süsteemi. L.Euler (1707-1783) pani mehaanika kirja val...
Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks?Taustkehaks nimetakse keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. 13. Mida kujutab endast taustsüsteem? Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem14. Mis on teepikkus ja nihe + tähised ja ühikud? Teepikkus on vahemaa mõõdetud mööda trajektoori. Tähis l (või s) ja ühik 1m (meeter).Nihe on vahemaa linnulennult võetuna, kõige otsem tee. Tähis ja ühik 1m (meeter).15. Millist liikumist nimetakse ühtlaseks ja sirgjooneliseks liikumiseks? Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju.Sirgjooneline liikumine on sirge trajektoori korral. 16. Mida näitab kiirus + valemja ühikud? Kiirus näitab s kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal t...
esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta ,,Tekst" abil. Kui vastavalt vormistatud pilt oli esitlusvormis, siis salvestasin pildi ja lisasin selle Wordi teksti. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui
10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid..........................................
3. lisa oma kodu või hotell, kus sinu külaline ööbib 4. lisa kohvik või restoran, kus te lõunat sööte 5. lisa mingi lõbustus, meelelahutus (kino, mängusaal, spordiklubi vms.), millist te õhtul külastate. 2. Ühenda marsruudipunktid joonega. Vali nupp Lisa joon. Pane menüüs joonele nimeks Marsruut – Vali joone värv ja jämedus. Kliki kaardile, ühendades varem märgitud punktid. Joone lõpetamiseks tee topeltklikk. Sinu marsruudi pikkus linnulennult on 21 km Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend
Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3 Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti Samuti määrama kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe. Arvutuste tegemine oli lihtne, aga raskem oli selgitada ruuthälbe olemust. Selle töö käigus
praegu. Seega võib Tallinna vanalinna (all-linna) pidada eelkõige 15. sajandi arhitektuuripärandiks, kuigi siia on palju olulisi jälgi jätnud ka hilisemad sajandid. Kuid hilisemad muutused on juba otsekui peale kasvatatud 15. sajandiks väljakujunenud luustikule. Tallinn 13. sajandi algul enne võõrvallutusi (R. Zobeli rekonstruktsioon) Vaade Toompeale linnulennult loodest. Esiplaanil 17. sajandi hoonestus koos kahe keskaegse ripptorni jäänustega, taamal Toomkiriku torn ja paremal Toompea linnuse tornid Pikk Hermann ja Pilsticker Vaade Toompeale 19. sajandil. Tolleaegne maal 2. KESKAEGSE TALLINNA STRUKTUUR Keskaegne Tallinn on ehitatud kohalikust paest. Kohalik ehitusmaterjal on Tallinna arhitektuuri üks
...................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks
Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Euraasia mandril Balkani poolsaare idaosas. Selle riigi naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria asub Musta mere läänerannikul Vahemere lähedal, kuid pole sellega ühendatud. Bulgaaria on üsna kandilise kujuga, meenutades pooleldi ristkülikut. Bulgaaria asub koordinaatide 41° N-44°N ja 22°E-29°E vahel. Pealinn on Sofia koordinaatidega 42° 42' N ja 23° 20' E. Sofia asub linnulennult 1800 km kaugusel Tallinnast. Bulgaarias on kellaaeg sama, mis Eestiski ehk kellaajalised erinevused puuduvad. Rahvaarv Bulgaarias on 7 093 635 inimest aasta 2011 seisuga. Eestiga võrreldes on see riik rahvaarvu poolest mitmeid kordi suurem, kuid siiski võrreldes seda Euroopa või teiste riikidega maailmas, siis on 7 miljonit üsna väike rahvaarv. Nagu jooniselt näha, on Bulgaaria riigi rahvastik hakanud vähenema ja on kümne aastaga vähenenud ligikaudu miljoni inimese võrra.
130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Raivo Kull. Hoone asub Viljandimaal Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld –
Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres - need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Novgorodis Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva.
Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. Juulil (22/7, kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega) Pii meeldejätmise maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chaole, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada ilma eksimata peast 67 890 pii kümnendkohta. Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta. Jõgede tegelik pikkus jagatud nende pikkusega linnulennult võrdub umbes 3,14. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. Pii ruut on samuti irratsionaalne arv. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid (pieemid) ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Kokkuvõte 5 Vaadates suuruse „pii“ avastamise ajalugu, on näha, kuidas on kulunud sajandeid ja paljude matemaatikute elust tuhandeid ja tuhandeid tunde sellele, et jõuda üha rohkemate pii arvukohtadeni
Tartu Kutsehariduskeskus STONEHENGE 1 Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt täht...
Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega. Nende juurde kuulusid arvukad tornid, sakilised ringmüürid ning tõstesillad üle veega täidetud kaitsekraavide. Krak des Chevaliers' Carcassonne'i Lüübeki linn linnus Süürias linnamüür linnulennult Müürid ümbritsesid ka tolleaegseid linnu, piirates nende kasvuvõimalusi. Seepärast olidki keskaegse linna tänavad nii kitsukesed ning majad väheldased ja tihedalt üksteise vastu surutud. Tavaliselt ehitati majad kõrge otsaviiluga vastu tänavat ning ruumi võitmiseks võisid ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju
olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Teotihuacan Päikesepüramiid Sulismadude pead linnulennult Teotihuacanis Quetzalcoatli püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana- Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra
Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti läinud ja ma haarasin kõike seda tarkust linnulennult. Ma olin enda klassis ka üks parimaid õpilasi. Ma üllatasin sellega ka oma vanemaid, kui ma neile oma tunnistust näitasin. Ema esimene reaktsioon oli selline, et see küll nüüd mina pole. See on keegi teine Piia. Vanemad olid väga rahul minu venna õppimisega, kes lõpetas igal aastal kiituskirjaga kooli. Mina seevastu olin hakanud aru pähe võtma. Tundsin, et nüüd aitab. Tahan targaks saada. Ma ei õppinud enam oma vanematele vaid ikka iseenda jaoks. Igasugune uus info, mis tuleb,
Noorem Prantsusmaal. 22 000-20 kiviaeg. 000 e.m.a. Megaliidid. Menhiride allee. Carnac'is, Bretagne'is. Dolmen Carnac'is. Menhir Bretagne'i Sisevaade. poolsaarel Prantsusmaal. Stonehenge'i kromlehh. Stonehenge'i kromlehh Stonehenge'i kromlehh. u. 3000 e.m.a. linnulennult. u. 3000 u. 3000 e.m.a. Rekonstruktsioon. e.m.a. Hiigelkujud Hiigelkujud Lihavõttesaarel Vaikses Umbes nii kuju Lihavõttesaarel Vaikses Ookeanis. 10.- 16. saj. püstitamine käia võis Ookeanis. 10.- 16. saj. m.a.j. m.a.j.
1956. aastal halvenes järsku Mart Saare tervis, teda tabas halvatus ning ta pidi igasugusest tööst loobuma. Osaliselt suutis ta küll paraneda ning jätkas komponeerimisega. Ta kirjutas veel üle 100 teose kõikidele kooriliikidele, samuti soololaule. Viimaste aastate helikeel oli Saarel väga lihtne. Mart Saar suri Tallinnas 28. oktoobril 1963 ja maeti 3. novembril Suure-Jaani kalmistule. Õpingud: 1888. aasta sügisel asus Mart Saar õppima Kaansoo külakooli. Kuigi linnulennult asus see kodust vaid kuue kilomeetri kaugusel, läks ainus läbipääsetav tee sinna nii suure ringiga, et Saar pidi hakkama elama koolis. Edasi õppis Saar Suure-Jaani kihelkonnakoolis, mida peeti Eestis üheks paremaks. Suure-Jaani ise oli tol ajal üks väljapaistvamaid kihelkonnakeskuseid. Pärast Suure-Jaanit õppis Saar veel aastail 1899-1901 Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakoolis. Koolis, mille õppekeel oli küll vene keel, levis eesti rahvuslik meelsus
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud
Põhjast piirab Etioopiat Eritrea, läänest Sudaani Vabariik, lõunast Keenia, kirdest Djibouti ning idast Somaalia. Etioopia on ühtlasi üks maailma 43-st riigist millel puudub rannajoon, seega ka otsene ühendus merega. Riik asub 15°N ja 3°N ning 32°E ja 48°E vahemikus. Pealinna koordinaadid on 9°02 N, 38°44 E. Riik meenutab oma kujult seest täidetud C-tähte, mille alumine ots ulatub veidi kaugemale kui ülemine. Addis Abeba kaugus linnulennult Tallinnast on umbes 8000 km. Etioopia kellaaeg on 1h võrra Eesti ajast eespool. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit,
maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001:1611 ja mille nimi on Pendi. 3. PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all. 4. Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal. 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 472 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %. 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad rähkne gleimuld ja gleistunud nõrgalt leetunud
Lõvitapmine oli rituaal, mida võis sooritada ainult kuningas ning see oli tema võimu sümboolseks demonstratsiooniks. Inimesi on kujutatud külgvaates, kuigi vahetevahel on nende õlad siiski pööratud otse ning ei ole kasutatud perspektiivi saavutamiseks nn vähendamise tehnikat. Linnade piiramise, lahingu- ja jahistseenides on siiski tihtipeale perspektiivi, mis moodustus peamiselt objektide stseenide kaupa üksteise peale kuhjamises, kuid vahest ka diagrammiliste ja linnulennult vaadete abil. Reljeefidel kujutatud inimesed olid päris kohmakad. Väga hästi antakse edasi detaile - käte ja jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kuid anatoomia seisukohalt ei ole täpsed. Kogu kujutavale kunstile on omane üldistamine ja stiliseerimine, eriti valitsejafiguuride juures. Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune). Kujude poosid olid puised ja tardunud, kuid samas suursugused, võimukad ja
emotsioone) Keraamika, beebi 1200-900 eKr (32 cm kõrge)( Olmeekide keraamikas on populaarsed igasugused kolme jalaga ja kahe kaelaga anumad, kivitöötlus väga kõrgel tasemel. Kauss 1200-900 eKr (perfektselt ümar) Theothiuacam 200eKr-750pKr Päikese tempel 1-25 pKr Theothiuacam kuupüramiidi otsast 200 eKr-750 pKr Templi detailid vihmajumal ja sulismadu Maajad ja nascad 1000eKr-900 pKr Tikal linnulennult 500 eKr-1000 pKr (linnas üle 500 templi, lossi ees hauad) Gigantse Jaaguari tempel 20 pKr Looduslähedane kujutamine näo juures, ülejäänud stiliseeritud, proportsioonile ei pandud rõhku, alistatutel ülitäpsed emotsioonid Uxmali linn 600 eKr-900 pKr (tempel ümardatud nurkadega, loss ja tempel ühel kõrgusel) Uxmali linn lossi sissepääs (nool) Keraamika väga stiliseeritud, dekoratiivne ja atraktiivne
Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari. See, millist levikutüüpi parajasti näeme, sõltub tihti skaalast, mille valime. Minnes aiandisse, kus ploome kasvatatakse ja vaadates lehetäide levikut ühe ploomilehe peal, näeme juhuslikku jaotust. Ühe ploomipuu piires on jaotus agregeeritud, sest täid on ainult lehtedel, mitte okstel ega tüvel. Linnulennult vaadates on jaotus regulaarne, sest ploomipuud on hoolega ridadesse istutatud. Veel suuremas skaalas muutub jaotuspilt uuesti agregeerituks sest selliseid ploomikasvandusi on hõredalt, nende sees ploomipuid koos lehetäidega aga tihedalt. Kosmosest paistab aga pilt üsna juhuslik siin ja seal on juhuslikult paigutunud täppe, mis tähistavad ploomikasvandusi. Levimine ja migratsioon Levimine on isendite lahkumine emaorganismi, oma klooni või oma populatsiooni juurest
alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised 50 Newtoni IV seadus(gravitatsiooniseadus)-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga 51 njuuton-jõu ühik, annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 52 nihe-keha lõppasukoha ja algusasukoha vahe mõõdetuna linnulennult 53 vektor-füüsikaline suurus, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund 54 skalaar-füüsikalist suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga 55 punktmass-füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti 56 pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul 57 radiaan-pöördenurga mõõtühik, kesknurk, millele vastav ringjoone kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
