Kunstiajalugu 10. klass (0)

Puitehistöö
Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, mošeedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti ka linnade planeerimisel.
Skulptuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe. Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest. Reljeefe on mitu: kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuur esineb otstarbe järgi, ta võib olla pargikujund, monument , ansambel või hoopis asukohast sõltumatu (vabaplastika).
Maalikunst on unikaalne tasapinnal asetsev värviline kujund. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks. Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko - ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 – 50 aastat.
Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk.
Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab , et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist , puust, nahast jm materjalidest.
Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud „kauniteks kunstideks“, sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika , mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend „kujutav kunst“.
Vana- Mesopotaamia kunsti 4 ajastut
Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks :

Sumeri-akadi ajastu – kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr)

Vana Babüloonia ajastu – Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr)

Assüüria ajastu (13-7 saj eKr)

Uus-Babüloonia ajastu – fantaasialoom (625 – 539 eKr)
Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel . Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat , kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kirsas tempel jumalakujuga. Kõige paremini säilinud tsikuraat on sumerite linnas Uris.
Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur – reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Usundis austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude: päikest, kuud, maad, vett, viljakust jne. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena.
Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus . Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur ) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal).
Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega.
Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile.
Paabeli torn oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja mis olevat tõusnud seistme astanguga 90 m kõrgusele.
Vana-Egiptuse arhitektuur
Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus.
Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr).
Egiptuse staadiumid:

Varajane

Vana – püramiidid (27-23 saj eKr)

Keskmine (21-18 saj eKr)

Uus – suurimad templid (1600-1100 eKr)

Hiline – Suessi kanal , Necho kand (7 saj eKr)
Püramiidid on kõige tuntumad Egiptuse ehitised. Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid.
IMHOTEP – esimene arhitekt (film Muumia – on seos??). Kõige kõrgemad püramiidid on Giza väljakul. Kairo on araabiapärane nimi, esialgne on Memphis. Kõrgeim püramiid on püstitatud Cheopsile [hops]. 2. kohal on Chefreni [heffreni] püramiid. Püramiidid ehitati vaid vaaraole ja ta lähisugulastele, vaaarao hauakamber oli hoolikalt kaitstud. Hauda pandi vaaraole kaasa kulda, tarbeesemeid ja muuud head-paremat.
Krokodill oli kardetud ja austatud loom. Egiptuses oli suur kassikultus, eriti austatakse musta kassi. Samuti ka skarabeuse.
Püramiidid ehitati Niiluse äärde, kuid mitte kaldale. Kokku on Egiptuses ~4000 km2 põlluharimispinda. Üleujutuste piirile ehitati orutempel, kuhu algselt viidi muumia.
2000 eKr keskpaigas lõpetati püramiidide ehitamine ära, sest need lõpuks siiski rüüstati tühjaks. Vaaraode muumiad maeti kaljutemplitesse. 2. at eKr poole peal muutus Egiptuse pealinnaks Teeba.
Cheops on kreekapärane nimi, egiptusepäraselt oli ta Hufu . Egiptlased võtsid esimesena kasutusele arhitektuuris kivist tugisamba. Samba kolm peamist osa on: 1. Kapiteel 2. Tüves 3. Baas. Sambaid oli nelja liiki: lahtine papüürus, kinnine papüürus, lootos ja palm.
Templid koosnesid püloonist, sammasõuest, kuhu kõik siseneda võisid, sammassaalist, kuhu võisid vaid ülikud, preestrid ja vaarao siseneda ja sekosest, kuhu võisid vaid preester ja vaarao minna. Sekos sisaldas jumala kuju, mis toodi pidustuste puhul ka rahvale näidata.
Kaljutempel Abu Simbel .
Vana-Egiptuse kujutav kunst
Egiptuse kujutav kunst on suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Surni hinge asupaigas võis olla tema portree ja kujutava kunstiga loodi hingele väärikas keskkond. Teiseks ülesandeks kujutavale kunstile oli jumalatele keha andmine ja nnde kuktuse toetane piltjutustutsega. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda.
1. Teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi (eriti ranged , suursugused ja üldistatud). Sellele oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Mõnikord olid skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline on ka sfinks. Egiptuses on ka teisi, sfinksisarnaseid kus ühendati inimese ja looma kehavorme. 2. On tehtud vaaraode täisfiguure, nad on tardunud sirges poosis , vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, mõnikord üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, üleolev naeratus. Kuhude pilt on suunatus üe vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava tähtsust ja igavlikulisust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Inimeste kujutamiseks kujuned välja kindel kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart – kaugust küünarnukist põidla tipuni. Skulptuurid, mis kujutavad inimesi ja loomi on väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti on nad puidust ja värvilised.
Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeed). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Lisas levi ka seinamaal, mis erines esimesest põhimõttest vähe. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Nagu skulptuuriski, oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine vabam ja elavam ning nende individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Egiotuse poosi kasutati soovist rõhutada kujutava väärtust ja ulatumist üle aegade. Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
Egeuse kunst
Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suures lossid (Knossos, Phaistos , Hagia Triada ). Lossid koosnesid paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümbes suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumis, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.
Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega – niivõrd loomulikud , lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile – Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused . Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile.
Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal – megaron . Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele.
Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest.
Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst.
Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus
Klassikaline ajastu on kuulutatud kõige silmapaistvamaks Kreeka ajastuks. Kahjuks ei ole leitud ühtegi arhailist ega klassikalist puutumata ja kahjustuseta ehitist. Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna „teater“ tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene – garderoobi sarnane ruum. Näideldi proskenionil. Oli teatreid , mis mahutasid mõnituhat inimest, suuremad ~40 000 inimest.
Antidega tempel – väiksed templid, sammastega eesruum ühes otsas. Neid ehitati kõige rohkem, kuid neid on säilinud kõige vähem.
Peripteel – suur tempel, neid ümbritseb igast küljest ühtne sammaste rida
Dipteer – ülisuured templid, kahekordne sammaste rida
Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella). Templite ehitamisel järgiti orderit , templi mõõdud on väga kindlates seostes. Stiil lähtub sammastest, mida on kasutatud. Tempel ehitati mäetippu, tempel oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria , joonia ja korintos.
Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist , üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam.
Kinnistusribad – kannelüürid.
Arhitraav – kaunistusteta osa
Friis – kaunistustega osa
Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut , korintose kapiteeliks on karikas.
Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust.
Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul
Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7. sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel. Selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui ~100 a hiljem ehitatud Poseidoni (Hera) templis . Zeusi tempel Olümpias, 64 m pikkune peripteer , tänaseks on see varemetes. Efeoses ehitati Artemise dipteer, 109 m pikk, 55 m lai, 18 m kõrgused sambad.
Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. Parthenoni tempel, peripteer 8x17 sambaga. Väravaehitis Propülee. Värav pidi ühendama all-linna akropoli pühapaikadega. Nii väravaehitise välimisel kui ka sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvad hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike, aga elegantne Athena Nike – Võiduka Athena tempel. 5. saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel – Erechteion . See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoha talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud, karüatiidid.
Vana-Kreeka skulptuur klassikalisel ja arhailisel ajastul
Kreekas kujutati meesfiguure ( kouros ) ja naisfiguure ( kore ). Meesfiguur oli alasti, naisfiguur riietatud. Elusuuruses või isegi suuremaid kouros’eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam kui egiptlastel, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Osa kouros’tenägudel nähtavat veidrat , kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust.
Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale , teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha.
Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose „ Odakandja “, kus kontrapost on täiuslikult lahendatud . Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime.
Kuulsad on ka Ateena skulptori Myroni teosed, eriti „ Kettaheitja “. Myron suutis kujutada liikumist.
Klassikalise ajastu algusst on pärit Olümpia Zeusi templi viilufiguurid. Kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis korra ja selguse jumal Apollon, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele.
Parimad skupltuurid loodi Ateena Parthenoni templi jaoks. Partheoni metoopidel kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raske, kuid metsikud tseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Akropoli skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidas.
Nike templilt on pärit reljeef, mis imetlusväärse meiterlikkusega kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme. Jumalanna on esitatud maise kaunitarina ja tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. Hoopis teine, rahulikult suursugune, aga liigutav leinameeleolu valitseb Hegeso hauakivil.
Neljandal sajandil eKr taantub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks, hakati rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat maaililisemat vormi.
Hellenistlik kunst
Hellenistlik kunst on seginenud kultuuride tõttu väga mitmekesine . Väike- Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli joonia stiilis templi sarnane, põhiplaanilt mõõtudega 66x77 m ja kõrgusega 46 m. See loeti üheks maailmaimeks.
Efesoses taastati Artemise tempel. Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion.
Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ehitised – turuhooned, teatrid, saunad , raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu.
Aleksander Suur olevat kavandanud Alexandria linna esialgse plaani ise. Kolmandal sajandil eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Väike-Aasias asunud Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk.
Maailmaimeks peeti Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju, mille autoriks oli Chares. „Samothrake Nike“ on ligi 3 m kõrgune võidujumalanna Nike marmorkuju, mis nimetati oma leiukoha järgi, Samothrakest. Vigastatunagi on see üks kaunimaid skulptuure üldse.
Pergamonis püstitati 2. saj eKr alguses Pergamoni altar , mis on külgedelt 130 m pikkune ja 2.3 m kõrguse friisiga. Figuuurid on haratud võitlusesse ja see väljendub ka nende nägudelt.
Lakooni grupp on kuju, mis väljendab samanimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. „Laokoon“ leiti 16. saj alguses.
„Milose Venus “ on Aphtodite kuju, mis väljendas täielikku inimest.
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma maali- ja tarbekunst
Kreeka kunstis on näha huumorit, kujutatud on lapsi, vanured, loomi jt.
Tanagra kujukesed
Kreeka ehete puhul on enamasti kasutatud sandoonüksit.
Gemmid – 5-6 cm läbimõõduga ümmargused ehted
Gemmid jagunevad kameedeks ja intaljodeks
Livia + Augustus = lessthanthree, muud abielud olid Augustusel poliitililstel eesmärkidel. Livia otsustas ka riigiasju, nad seadsid palju abielukaitseseadusi. Nende tütar Julial oli afäär abielumehega. Ta pagendati Roomast terveks eluks
Rooma arhitektuuri süsteem
Rooma kunstis oli omapära, mis eriti väljendus arhitektuuris. Tehti ehitustehnilisi uuendusi, võeti kasutusele kaari, võlve ja kupleid. Kõiki neid võis kohata vanada Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid . Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav.
Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele.
Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks.
Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Esimesel sajandil ehitati neist võimsaim: Colosseum . Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri teistsuguseks kui egiptuse ja kreeka arhitektuuri.
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad , millel polnud konstruktiivset, vaid hoopis kaunistav osa.
Omapärane ehitis oli triumfikaar . See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika .
Keisriaegses Roomas jäi üheperekonnaelamu ainult äärelinnas või väikelinnades elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevtud Pompejis ja Herculaneumis, mis jäid 79. aastal Vesuuvi tuha alla. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades.
Rooma tuntumad ehitised
Trajanuse foorum, mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutusel olnud Basilica Ulpia .
Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid mitmesuguste avalike ehituste juures. Basiilikates peeti kohut , tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid.
Trajanuse foorumiga oli seotud Trajanuse auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19 silinderjast marmoriplokist ning on ligi 30 m kõrge. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur, kuid seda enam pole.
Rahu altaril on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi.
Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Neist kõige paremini on säilinud keiser Marcus Aureliuse ratsamonument.
Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinsele ja sel on näha juba rooma reljeefkunsti allakäigu märke.
Erandina on säilinud väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel, milles on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt.
Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon , mis on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. Paneton oli kõigi planeedinimega jumalate tempel.
Circus Maximus – Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude paik. Hipodroom .
Vana-Rooma skulptuur
Mõjutatud tugevasti Kreeka skulptuurist. Tehtud hulganisti Kreeka skulptuuridest koopiaid . Roomlased armastasid teha portreesid kaasaegsest tuntud inimesest.
Imago – kipsist või vahast surimask
Väga realistlikud portreed!! Idealiseerimine tekkis kuningriigi ajal nt Lucuis Brutus.
Julius Caesar – üks kuulsamaid väejuhte, vallutas Gallia
Tiberius – sai võimule 55-aastasena
Caracalla lasi end kujutada vihase näoga ja sai võimule ebaseaduslikult, kuid ta tegelikult ei olnud nii kuri. Ta andis igale Rooma elanikule kodakondsuse (meestele!!).
Filosoof stoik – kohusetäitmine
Naunik, riigiametites töötamine segab elu nautimist
Stoiline rahu!!
Ratsakuju hävitati usulistel põhjustel (milline??). Nero kannatas suurushullustuse all. Kolossid on hävinenud. Nero koloss oli 40 m kõrge. Roomlased ei kandnud üldjuhul habet.
Varakristlik kunst
1-5 saj (476 pKr).
Kristlasi kiusati kaua taga. Kolmainsus. Kristlastel oli vaid üks jumal. Neile ei tehtud Roomas mingeid järelandmisi. Niisiis muutus kristlus salausundiks. Kirikuid juhtisid piiskopid. Jeesus Kristuse kannatusmärk oli rist . Kristlased lubasid igavest elu.
Rist – usk
Ankur – lootus
Roos – armastus
Piibel oli köidetud raamat. Laiba lahkamine oli keelatud!! Ümarskulptuur keelustati 4. saj ajal. Keelati ka akt (va Aadam ja Eeva).
313 pKr Constantinus Milano edikt
Katakombides oli enamus kunstist. Katakombid olid Rooma all umbes 900 km pikad.
Esiaja kunst
Esiaeg – polnud riike ega linnu, algab kahel jalal kõndijate tekkega ~7 milj aastat tagasi, 200 000 aastat tagasi tekkisid esimesed inimesed
Teooriad usu tekkest :

Usurituaalid (jahimaadia – loomi, viljakusmaagia – naisi)
Toteism (pärinevus loomadest – mittekütitavaid loomi)
Praktilised harjutused (märgiviskamine)
Mänguteooria (eesmärk puudus, tekkis igavusest)

Koopamaalide tehnika:

Kivisse kraabitud piirjooned
Kivisse kraabitud värviga täidetud piirjooned (petroglüüfid; Skandinaavias ja Vahemere ääres)
Pehmele seinale sõrme või puupulgaga joonistamine
Pintsli või käsnaga tehtud mineraalveest (värvimullad: kollane, punane, must, valge) või temperavärvid (must – süsi, punane – veri)

Paleoliitikum (2,5 milj a tagasi; algus esimeste tööriistade tekkega):

Esimesed kunstilised kujutised ~40 000 aastat tagasi
Inimesi ei kujutatud (nt viljakusks Willendorfi Veenus – nägu puudub, kuid lopsakas figuur)
Loomadel anti edasi liiki ja liikumist, kuid suurussuhted ja asetus on juhuslikud
Altamire koobas Põhja-Hispaanias 15 000 a tagasi – esimene koopamaalileid
LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi

Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu)

Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes
Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr ( majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav)
Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür)
Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr – Euroopa vanimad kiviehitised

Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt)

Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut
Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud)
Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias
Stonehedge – ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal, hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m
Menhir – kõrged püstised kivirahnud rühmiti megaliitehitiste juures (mitme km pikkune Carnac Prantsusmaal aga ka Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja väljaspool Euroopat)
Dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, pealt katab ka kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (Põhja-Aafrika, Aasia, Euroopa)
Koopamaalinguid polnud palju va Tassili koopamaalingud Põhja-Aafrikas, realistlikud ja värvilised

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kasparkivi Õppematerjali autor

Eesolev konspekt annab informatsiooni 10. klassi kunstiajaloo kohta.

kunst skulptuur rooma arhitektuur samba sammast kreeta sammaste püramiidid põhiplaan püstitati friis dooria skulptuurid mesopotaamia ateena roomlased

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu

odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid

millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid