Facebook Like

Kunstiajalugu 10. klass (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kunstiajalugu
Kunsti liigid:
  • Arhitektuur
  • Sakraalarhitektuur – kirikud, kabelid , kloostrid, mošeed, templid
  • Profaanakhitektuur – lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud
  • Skulptuur
  • Reljeefid – kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef
  • Ümarplastika
  • Vabaplastika
  • Monumentaalplastika
  • Ehitusplastika
  • Maalikunst
  • Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas
  • Tahvelmaal
  • Raamatu- e miniatuurmaal
  • Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil
  • Klaasimaal e vitraažikunst
  • Graafika
  • Kõrgtrükk
  • Sügavtrükk
  • Lametrükk
  • Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi)
  • Keraamikasavist esemed
  • Metallehistöö
  • Klaasikunst
  • Nahkehistöö
  • Tekstiil
  • Puitehistöö
    Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, mošeedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti ka linnade planeerimisel.
    Skulptuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe. Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest. Reljeefe on mitu: kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuur esineb otstarbe järgi, ta võib olla pargikujund, monument , ansambel või hoopis asukohast sõltumatu (vabaplastika).
    Maalikunst on unikaalne tasapinnal asetsev värviline kujund. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks. Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko - ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 – 50 aastat.
    Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk.
    Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab , et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist , puust, nahast jm materjalidest.
    Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud „kauniteks kunstideks“, sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika , mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend „kujutav kunst“.
    Vana- Mesopotaamia kunsti 4 ajastut
    Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks :
  • Sumeri-akadi ajastu – kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr)
  • Vana Babüloonia ajastu – Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr)
  • Assüüria ajastu (13-7 saj eKr)
  • Uus-Babüloonia ajastu – fantaasialoom (625 – 539 eKr)
    Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed.
    Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel . Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat , kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kirsas tempel jumalakujuga. Kõige paremini säilinud tsikuraat on sumerite linnas Uris.
    Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur – reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Usundis austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude: päikest, kuud, maad, vett, viljakust jne. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena.
    Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus . Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur ) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal).
    Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega.
    Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile.
    Paabeli torn oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja mis olevat tõusnud seistme astanguga 90 m kõrgusele.
    Vana-Egiptuse arhitektuur
    Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus.
    Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr).
    Egiptuse staadiumid:
  • Varajane
  • Vana – püramiidid (27-23 saj eKr)
  • Keskmine (21-18 saj eKr)
  • Uus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstiajalugu 10-klass #1 Kunstiajalugu 10-klass #2 Kunstiajalugu 10-klass #3 Kunstiajalugu 10-klass #4 Kunstiajalugu 10-klass #5 Kunstiajalugu 10-klass #6 Kunstiajalugu 10-klass #7 Kunstiajalugu 10-klass #8 Kunstiajalugu 10-klass #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kasparkivi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eesolev konspekt annab informatsiooni 10. klassi kunstiajaloo kohta.
    kunst , skulptuur , rooma , arhitektuur , samba , sammast , kreeta , sammaste , püramiidid , põhiplaan , püstitati , friis , dooria , skulptuurid , mesopotaamia , ateena , roomlased

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    18
    doc
    Kunstiajalugu 10 kl
    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
    23
    doc
    Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    22
    doc
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    22
    doc
    Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun