9.sajandi keskel hakatakse kujutama Kristust kui kannatajat, mitte valitsejat. suure osa maalikunstist moodustavad ikoonimaalid. Kujunevad ka ikonostaasid- ikoone täis sein altariruumi ja koguduseruumi vahel. Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas. alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja pühakute pilte. Kasutati brokaatkangast-riie, kuhu on sisse kootud hõbe-ja kukdniidid. Kõik pidi olema rikkalik, isegi reljeefid olid elevandiluust. bütsants mõjutas väga palju vana vene kunsti. Vana-Vene kunst Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev. 9-17
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaal...
Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides Ühenduslüliks taevase eluga Ülipeen käsitöö Kindlad zestid, rõivastus, sümbolid Ikoone ei signeeritud IKONOSTAAS - ikoonidega kae- tud vahesein, mis isoleerib altari juures olevad vaimulikud muust rahvast; piir meeltemaailma ja vaimumaailma vahel. Ikonostaas TEHNOLOOGIA Pärnapuulaud Liimitud lõuend Valgendamine Temperaga maalimine
Aastal algas ehitus. Kirikul on 9 kuplit, tornid/kuplid grupeeruvad keskel seisva Maarja kaitsepühaku kuppelkiriku ümber. Ehitati Ivan Julma ajal. Ivan oli purustanud sõjaliselt tatarlased. Tatarlaste kindluse viimasel päeval (9.päeval) vallutas ta kogu tatarlaste kindluse ja sellele viimasele päevale pühendab ta selle kiriku. Ehitusmaterjalisk on tellis, tampuuridel erinev kõrgus. 5. Kes olid kuulsamad ikoonimaalijad Venemaal? Theophanes Kreeklasne ( Blagovestsenski ikonostaas ja seinad ), targad, sügavamõttelised. Kuulsaim töö Pantokrator. Andrei Rubljov (,,Kolmainsus"), muutis kaanoneid, värvid õrnad ja mahedad, ümaramad ja pehmemad. ,,Kolmainsus" kolm inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil
Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.) Hõbe, kuld, kalliskivid Brokaatkangad Ümarplastika puudus va. Reljeefid elevandiluust Miniatuurid Suur mõju on Bütsantsil vanavene kunstile Täname tähelepanu eest ! J
Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid
· Term-saunad(Caracalla kuulsaim) · Katakombid-maa alused käigud kuhu mateti inimesi · Vikkel-kolmnurga taoline ehitis mis kannab keskel hiigelkupplit · Tsentaalehitis-ringi, hulknurkse või risti kujuliselt ehitatud ehitis kus on keskel torn(äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) · Sibulkuppel-usupüha leek. Keskine suurem kui teised Paaritu arv · Oreool, mandoria-pühakute pea ümber maalitud aupaiste. Mandoria on aupaiste on kogu keha ümber ovaalsel kujul. · Ikonostaas-ikooni seinkirikus · Book of Kells-kuulus raamat kus rahvakunst seguneb kristliku sisuga(tekstiga) · Pärgamnet-vasikanahast paber · Nelitis-ühenduskoht põikihoone ja pikihoone ühenduskoht, seal tavaliselt nelitustorn · Krüpt -kabel kooriruumi all
võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus.
mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed,
süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
Figuurid olid saledad ja ebaloomulikult pikad. Riided toretsevad ja kehafiguure ei näidatud. Väike nägu ja suured silmad. Mis on enkaustika? Maalikunsti tehnika - Vahamaal. Mis on tahvelmaal? Tahvelmaal on teisaldatavale alusele maalitud teos. Mis on ikonostaas? Piltidega kaetud kirikuseinad. Kuidas iseloomustaksid bütsantsi Kasutati kalleid materjale. Ümarplastika puudus tarbekunsti? va reljeefid elevandiluust. Raamatumaalid . Kaunistati ja nikerdati raamatukaasi. Millist kunsti mõjutas bütsants kõige Vanavene kunsti. Vanavene kunst päris bütsantsil enam ja miks
Iseloomulikud on pruunikad toonid ja valged jooned nägudel. Algselt töötas Novgorodis, hiljem Moskvas. Andrei Rjublov töötas Moskvas, tema tähtsaimaks ikooniks on ,,Kolmainsus" (legend räägib kolmest inglist, kes ilmutasid end Aabramile ja Sarale ning kuulutasid tulevikku. Kolm teekäijat, Isa, Poeg ja Püha Vaim. Tamm ikoonil sümboliseerib meele- ja usukindlust). Hiljem kujunesid kloostrite juures ikoonimaalijate koolkonnad, kus töö omavahel ära jaotati. Ikonostaas on pildisein, mis eraldab kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Ikoonid asusid ka reeglistiku järgi paigutatult valgmikus. ,,Vladimiri Jumalaema" toodi Bütsantsist Uspenski katedraali.
olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia
IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste
Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8.sajandist kasutati TEMPERA värve, mis segati MEE; MUNAVALGE VÕI MÕNE MUU ORGAANILISE SISEAINEGA VANAVENE ARHITEKTUUR 10. Mis on ikonostaas? Kus võiksid sina mõnda ikonostaasi näha? See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistee usklikele jäetud kirikuruumist. Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel(Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli
Kolme ühtekuuluva ingli Figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, Leidis viisi, kuidas kujutamisega viipab ta joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus ühendada ikoonide ristiusu kesksele dogmale rahvalik, lapselik laad kolmainsusest bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega Ikonostaas Ikonostaas eraldab kiriku Ikonostaasis on igale Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavade Maarja kõige pühama, idapoolse teemale ette nähtud kindel ja Johannese vahel, paremal ja vasakul on kujutatud osa tavalistele usklikele koht peaingleid Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi
Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu
toitu neljast lasundikihist, mille veerikkus sõltub omakorda maha sadanud sademete hulgast, mõjutavad suvevihmad seda vähe. Kokkuvõte Klooster tegutseb tänapäevani ja on isemajandav. Seda juhib kloostriülem. Nunnad kannavad seal klassikaliseid nunnavorme. Inimeste jaoks on seal kindlad alad, kus nad viibida tohivad. Nunnad võivad käia kõikjal ja ainut nemad saavad palvetada altaril. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.illuka.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kurem%C3%A4e_klooster#Kloostri.C3.BClemad 3. https://www.puhkaeestis.ee/et/puhtitsa-jumalaema-uinumise-nunnaklooster-kuremae- klooster 4. http://www.virumaa.ee/kuremae-klooster-ehk-puhtitsa-jumalaema-uinumise- stavropigiaalne-naisklooster/
Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tstsid üles 500 sdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhidektuuris unikaalne nii oma mtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI- XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt-Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A.
sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees). Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov. Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas.Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk.
barokkmotiivid segunevad varaklassitistlike sugemetega, 19 Katariina kiriku kellatorni ülaosa. Foto: Sille Sombri 2010 11 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Visitparnu) 12 (Vikipeedia, 2017) (Eestimaa õigeusu pühakojad) 10 domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas. Katariina kirikus on Suurmärter Katariina pühakojaikoon, Neeva vaga oigeusulise suurvürst Aleksandri ja Vladimiri Jumalaema ikoonid.13 Kuna kirik on ehitatud sajand varem kui enamik õigeusu kirikuid, on see mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri arengut kogu Baltikumis. Katariina kirik kujunes Pärnumaa kirikuvahetusliikumise salvimiskeskuseks 1845, mil Pärnumaale rajati kümned uued kogudused.14
(Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli jäädvustada üksikisiku või perekonna mälestust. Vappepitaafe on kõige rohkem säilinud Toomkirikus. Parim barokse puunikerduse näide ajast peale Põhjasõda on Tallinna Issandamuutmise kiriku ikonostaas (=pildisein, autor Ivan Zarudnõi). IV Maalikunst Barokiaegse tahvelmaali meistrid Eestis on Johann Aken (tuli Lübeckist, suri 1689, tähtsaim töö 8 piibliteemalist maali Tallinna Raekoja raesaali seintel) ja soti päritolu, Tallinnas sündinud portreemaalija Ernst Wilhelm Londicer /londitser/ (1655-1697). V Tarbekunst Barokiaeg oli õitseng kullassepakunstis. Loodi hõbedast veini- ja õllekanne, tsunftipokaale, vaagnaid, serviise, küünlajalgu, ehteid jne
teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser. - Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod. - Ikoonimaal mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range.
saj kasutati tempera värve- sideaineks muna, mesi maaliti liimitud puittahvlitele-tahvelmaal kujutamisvõtted: · pöördperspektiiv (tagant suurem, eespool väiksem ikoonil vastupidi) · foon e taust kuldne · rikkalikult volditud riietus · ümar nägu, pehmejoonelised käed paigutus kirikus: kooriruumi ja kogudust eraldavale seinale moodustus ikonostaas e pildisein Tarbekunst: väga rikkalik eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivi) keerulised tehnikad (brokaatkangad) puudus ümarplastika elevandiluust nikerdatud reljeefid Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile VANAVENE KUNST Taust: tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis arenas iseseisvalt 17. sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele
väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest. -Ikonoklasm ikoonikultuse vastu suunatud sotsiaalpoliitiline ja religioosne liikumine -Bütsantsis. Toimus massiline pühapiltide ja kujude hävitamine. Vanavene -Ikoon pühapilt kreekakatoliku ja vene õigeusu maades. Jeesus Kristuse, Jumalaema, pühakute ja pühaks peetavate piiblitegelaste kultuseotstarbeline kujutis. -Ikonostaas ikoonidest koosnev sein. Vene ikoonimaal on heledamates toonides kui Bütsantsi oma. -Kreml keskaegse vene linna kindlustatud südamik; algselt mullast ja palkidest, 16-17 sajandist alates kivimüüride ja tornidega. Harilikult oli ümbritsetud ka vallikraaviga. Kremlis elasid nii ilmalikud kui vaimulikud Islam -Mosee islami sakraalehitis. Igas mosees on koht, kus moslemid saavad end enne palvust pesta, enne sisenemist võtavad nad kingad jalast
eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva) Moskvas 14 15 saj vahetusel. võitluses mongoli vastu oli juhtiv osa Moskva vürstiriigil. Suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitamine. 1367. a alustati müüride ja tornide ehitamisega. Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega. elamuid ehitati endiselt puidust. ehitis altari ees- ikonostaas. algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kirikust. aegade jooksul lisati rohkem pühapilte ja ikonostaas kerkib kõrgemale. Rublkov- tema kunst on lüüriline ja tundeküllane. Uspenski katedraal- moskvas. 17.saj kaetakse telkmüüridega Vassili Blazennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid. Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal
illumineeritud käsikirjades ikonoklasm - pühapiltide keeld Bütsantsis 726(9)-843.a.-l, pildirüüste ikonoklast - pildirüüstaja ikonoklasmi ajal ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega ikonostaas - kreekakatoliku kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud piltidega (ikoonidega) kaetud puu- või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud
langus aegadega. kirkus Ravennas. 6.saj. Paemise tehnikad: mosaiik ja ikoonmaal Ikoon.-püha, imettegev pilt. Maaliti enkaustika tehnikas. Hiljem temperavärvidega kokku liimitud laudadest tahvlile Levimuim teema: Maarja Jeesus lapsega Ikoonidest mooduststi pildisein ehk ikonostaas. Ikonostaas eraldas kooriruumi (altarit) ülejäänud kirikust. Mosaiigid Keisrinna oma saatjaskonnaga. Mosaiigid 6.saj : Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline San Vitale kirikus Ravennas. 6.saj. ja poliitiline. Kultusobjektiks kõikvõimas keiser, kes juhib nii riiki
Ristharude kohal. 21. Ikoon usulise sisuga väikepilt Ikoonmaak tahvelmaal, tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alusele temperavärvidega ilu allikaks oli alusmaal kullavärviga. Vaeste piibel vitraazidel kujutatud piibli lugu. 22.sibulkuppel sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga teleleegi sümbol. 23, kreml tugevate müüride ja tornidega südakindlus nt- Moskva Kreml 24. ikonostaas kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist. 25. loomastiil lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist 26. paelornament katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud joone sees. 27. ruunikivi enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28
Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7. Millal lõhenes ristiusu kirik katoliiklikuks ja õigeusklikuks ning mille poolest need sarnanesid ja erinesid? Ristiusu kirik lõhenes katoliiklikus ja õigeusklikuks 1054 aastal kirikulõhe ajal. Õigeusk Juhtis Konstantinoopoli patriarh, kes toetus Bütsantsi keisrile.Piibel ja jumalateenistus kreeka + slaavi keeltes. Peakirik Hagia Sophia katedraalKonstantinoopolis.Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13
Kihnu kirik Kiriku sisemusKihnu Püha Nikolai kirik on Kihnu saarel Lemsi külas paiknev kivikirik, mis ehitati 1786. aastal. Seal tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kihnu Nikolaose kogudus. Kirik on ehitusstiililt historitsistlik ning olemuselt lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on pealt telkkiivriga ning sellel on kõrgust 20 meetrit. Kirikul on pikkust 23 ja laiust 11 meetrit. Ikonostaas on lihtne. Kihnu tuletorn Kihnu tuletorn, 2010Kihnu tuletorn on 28 meetri kõrgune valget värvi kooniline tuletorn, mis pärineb aastast 1865. Malmist tuletorn on valge laternaruumi ja rõduga ning punase kuppelkatusega. Tuli paikneb merepinnast 29 meetri kõrgusel ning plingib pimedal ajal aastaringselt. 11 Marek Kokkuvõte. Ma tegin töö Kihnust ja selle ajaloost
Samas Lõunas ei pruugi ka väga madal olla, kuna pealinn asub just seal ning lennujaam ja sadam on ka seal. 1 . Ülestõusmise katedraal, Helsinki Uspenskin katedraali asub mäe peal Helsingi linnas. 1868. aastal ehitatud Vene õigeusu kirik on pühendatud Neitsi Maarjale. Punastest tellistest ehitatud suur katedraal on silmatorkav kontrastiks ülejäänud Soome pealinna arhitektuurilisele stiilile. Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel. 2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852.
Koloriit kuld, rohekad toonid. ''madonna'' motiiv. * ''Maarja Jeesus lapsega'' Enkaustika tehnikas algselt, alates 8. sajandist temperavärvidega värvimullad segati munavalge, mee või muu orgaanilise sideainega. Maaliti kokkupandud puutahvlite peale. Kanoonilinekunst. Ikoonide ruumikujutus erineb suuresti antiikkunstist. Ikoonide taustad on kuldsed. Läbi näo anti edasi suursugust ja hingeelu. Ikonostaas ikoonidega sein. 17.Vana-Vene arhitektuur Sai alguse 9. saj. Tegeleti kauba- ja kultuuri vahetusega Vene-Bütsantsi vahelt. Bütsantsist võeti üle õigeusk. Kiievi vürstid kutsusid kunstnikke Bütsantsist. *Sofia peakirik Kiievis/Novgorodis *Georgi peakirik Esimesed kiviehitised on Venemaal loodud. Erilised olid kuplid Vene kirikutel. Rikkalikult kaunistatud. Kullatud kuppel jumalaemale Roheline kuppel pühakutele
Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhitektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI-XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt- Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A.
Hoone fassaadl vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, see on tunduvalt plastilisem, kui teistel samal ajal Eestis ehitatud hoonetel. Kiriku inetrjööri seina-ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. 18.sajandil kogu euroopas levinud baroksed motiivid segunevad siin juba klassitsismi mõjutusega. Kiriku ehitamise aegne, meisterlikult vormistatud kolmekorruseline ikonostaas seondub orgaaniliselt siseruumiga. Selle monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar. Võrreldes muja vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega, on pärnud püha jekaterina kirik pks stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri
tuduvalt plastilisem, kui teistel samal ajala Eestis ehitatud hoonetel. Välisviimistlusest võib välja tuua ka laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nugaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamistuses mezzaninoavad.7 Interjööris, kus barokkmotiivid segunevad varaklassitsitlike sugemetega, domineerib vormirikas kolmekorruseline ikonostaas, mille monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes
võidutses kergus, graatsia ja tung kõrgusesse. Kunstnikud hakkasid kajastama inimtundeid. Gootika oli keskaegse kunsti lõppetapiks. Järgmised sajandid oma uute ideaalidega unustasid selle. Hakati uuesti hindama alles 19.saj. Bernt Notke 15.saj. ,,Surmatants", õlimaal. 14.-15.sajandil on Itaalias uus kunstistiil- renessanss. TÖÖ Bütsants Hagia Sophia, topeltkuppel, kreeka rist. Kunstiliigid olid mosaiik, fresko, ikoonid. Theophanes Kreeklane!! Töötas venemaal üle 40 aasta. Ikonostaas..mis kuskil võis olla? Kuplil oli Jeesus Kristus. Piltidel Jumalaema, Gabriel ja Miikael, seintel Kristuse elu(12 pilt). Lääneseinas oli viimne kohtupäev. Gootis elamu fassaadiks on maja otsaviil. _______________________________________________________________________ _ Sakraalarhitektuur profaanarhitektuur kindlustusarhitektuur (usuga seoses) (ilmalik) (lossid, kindlused)
Maarja süles. Ikoonimaal Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima.
*maalialuseks kokkuliimitud laudadest tahvel (siit mõiste tahvelmaal) *kõige levinum aine maarja jeesus-lapsega *iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega *ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn ümberpööratud perspektiiv) *näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti *kujutati hingelisust *ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast ikonostaas. * Bütsantsi tarbekunst väga rikkalik, eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid (brotaankangad) . ümarplastika puudus, kuid säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. * Bütsantsi kunstil suur mõju vanavene kunstile. 18. Vana vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene
kjdföakljkfjsöklf taga on mingid tema asjad. (3 ainsust) juttu on 19. sajandist pärinevast vladimiri jumalaemast. ta on venemaa kaitseikoon. pole tehtud venelase poolt. Narõskinite stiil 17. sajandil vene barokk. Troitse-Sergi kloostri söögimaja. Sargejev Possad - õigeusu kõrgem vaimulik akadeemia Dionissi, polnud munk vaid eraiikust ikoonimaali meister. Ta meistriteos oli Moskva Kremli Usbenski kiriku ikonostaas. Ka tema pojad olid ikoonimaalijad. Tegid koos ka mingi töö. Feraponti kloostri seinamaalid. Stiil on sarnane Theophanes Kreeklasega. 16-17 sajandi ikoonimaali ei hinnata enam nii kõrgelt, põhjuseks on see, et ikoonimaalimeistrid võetakse riigi palgale. ikoone on vamistatud ka sõjaotstarbel (ime). ikoonide tegemiseks anti reeglid. range tsensuur. loomingut on pärsitud, hakati kopeerima vanadelt ikoonimaalidelt. (bits and pieces). Ka Peipsi juures on ikoonimaalikoolkond
Siseruumis aga andis raskepäraste püloonide asendamine märksa kergemate ümarsammastega ja lääneseina koorist loobumine avara ja õhuküllase interjööri. Ka Arhangelski peakiriku (arh. Alevizio Nuovo, 15.saj. lõpp) eksterjööris on tunda itaalia renessanssarhitektuuri võtteid. Seevastu samasse naabrusse ehitud Blagovestsenski kirik (15.saj. lõpp) on selgelt vene meistrite töö. Kõikide kirikute siseruumid on kaetud freskomaalingutega, altari ees aga kõrgub pildisein e. ikonostaas, mis alates 15.sajandist sai vene kirikuinterjööri lahutamatuks osaks. Kremli sakraalehituste pidulikku ansamblit kroonib 39 16. saj ehitatud 80 meetri kõrgune Ivan Suure kellatorn (arh. Bon Frjazin). Pidevalt kindlustati uute müüridega kogu Kremlit, telkkatustega kaeti Kremli tornid 17.sajandil. Aastasada varem, kui Venemaa oli juba toibunud tatari-mongoli ikkest ning ise
annaabi.ee 
