LAKI Brigita Joosing & Gregor Kulla • Laki on Islandi kõige ohtlikum ja aktiivsem vulkaan. • Vulkaan paikneb Islandi lõunaosas. • Vulkaani kõrgus on 818 meetrit. PURSKED • 8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. • Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest. Tänan kuulamast!
Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville "20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-fantastiline seiklusromaan, mis ilmus 1869. aastal. Pealkiri ei viita vee sügavusele, vaid veealuse teekonna pikkusele. Ljöö on vana prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,254,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt. Sisukord 1 Sisu 2 Leiutised ja teadus romaanis 3 Tõlked eesti keelde 4 Välislingid Sisu Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpu...
fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying FSK): pinge 400 mVrms põhisagedus 400 Hz sageduse nihe 1000 Hz nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali pinge 1,2 Vpp täitesignaali sagedus 1800 Hz 2 täitesignaali perioodide arv purskes 5 pursete sagedus 120 Hz Mõõtsime: Uamp = 1,172 V Ttäite = 550 s tpurse = 2,360 ms 5. Genereerisime siinuselise kõigusagedussignaali (Sweep): sageduse muutus piirides 1600 Hz...3600 Hz sageduse muutumise periood 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x-tüüpi signaali: signaali sagedus 600 Hz ja pinge 0,75 Vrms Joonis 1. Perioodilise sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis. 7
nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaal pinge ug = 1,2 Vpp ± 0,012 Vpp täitesignaali sagedus f0 = 1800 Hz ± 1,11 µHz täitesignaali perioodide arv purskes n = 5 pursete sagedus fb = 120 Hz Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud: Vpp = 1,187 V ± 0,064 V Täitesignaali periood: T = 600 µs ± 0,060 µs Viie purske kestus: 8,36 ms ± 0,0006 ms Ühe purske kestus: 1,672 ms 5. Genereerisime siinuseline kõigusagedussignaal (Sweep): sageduse muutus piirides fg = 1600 Hz ... 3600 Hz sageduse muutumise periood T = 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x- tüüpi signaal. Selleks valisime Arbitrary menüüst
Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgnes, 26. augustil kell ~ 13:00 hakkas vulkaanist tulema rida järjest tugevnevaid purskeid, millest üks paiskas tuhapilve 27 km kõrgusele. Siis, 27. augustil kell ~ 10:00 saar samahästi kui lendas tõeliselt kohutavas purskes tükkideks tohutu mürinaga.Plahvatuse müra oli kuulda India ookeanis Rodrigueze saareni, mis oli 4653 km Krakatausest eemal. Lööklaine tegi 7 tiiru ümber Maakera.Tohutu 80 km kõrgune tuhasammas jõudis atmosfääri ning plahvatuse lööklaine registreerisid kõik barograafid. Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Üle kogu
Pompei linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajaloo allikaks. Vesuuvi ümbruses on viljakas vulkaaniline muld, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Selle jalamil asub arvukalt viinamarjakasvatusi. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel
· Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Dzomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge. · Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin röövis 140 000 inimest. Viimane ränk maavärin toimus Hiinas 1976. aasta juulis
4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis. klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi
annaabi.ee 
