Konspekt (4)

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus . Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim . Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded . Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike). Vegetatsiooniperioodil saavad 10º kaldega lõunanõlvad 106,9 MJ/m2 kiirgust enam ja põhjanõlvad 191,5 MJ/m2 kiirgust vähem kui tasandikud. 5º kaldenurgaga lõunanõlvade Liikudes mägedes üles iga 100 m tõusu vähendab aastast temperatuuri 0,6ºC. enamsaadav kiirgus kõigub 75,4 kuni 92,2 MJ/m2, põhjanõlvadel on kiirguse vähenemine 150,8­176,0 MJ/m2. Eesti kliima Öökülmaohtlikkus Öökülm ­ nähtus mil positiivsete ööpäevaste õhutemperatuuride juures langeb temp. öösel Süstemaatilise ilmavaatlusega alustati meil ja lähematel naabermaadel alles 18. saj. alla 0º. Paljuaastaste keskmiste tulemusel lõpevad öökülmad 2 m kõrgusel maapinnast mais teisel poolel. ja algavad taas septembris. Taimede kasvukõrgusel (u. 50 cm maapinnast) saabuvad Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii kestnud usaldusväärsed ilmavaatlused pärinevad Tallinna Toomkooli professorilt C. L. tekivad lohkudesse külma õhu järved. Carpovilt 1785 ­1800. 19. saj. I poolel olid nii termomeeter kui baromeeter levinud Kõige pikem on öökülmadeta periood mererannal , sisemaa poole liikudes see võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi . Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul ­ tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel. Künklikus maastikus tuule kiirus kasvab küngaste lagedel kuni 1,3­ Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,2­1,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,7­0,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 3­5 m/s). Euraasia manner . Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all. liigniiskete mineraalmuldade ning soomuldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis ümber keskme vastupäeva ja antitsüklonis 1600ºC. Mõõdukalt soojade ja sageli mitteküllaldase niiskusega õhukese ja keskmise päripäeva. Maapinna lähedal võib tuule suund muutuda 45º võrra võrreldes vabas sügavusega liivsavi- ja erodeeritud muldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni 1900­ atmosfääris toimuva tsirkulatsiooniga. Tsüklonite ja antitsüklonite läbimõõt on tuhandest 2000ºC. Soojade ja enamasti parasniiskete saviliiv- ja liivmuldade piirkonnas on mullatemp. mitmetuhande km.ni. summa kuni 2100­2300ºC. Põhilised kliima erinevused on tingitud päikesekiirguse juurdevoolust. Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest km-st maksimaalselt mõnesaja km-ni. Lumi Kohapealsetest protsessidest mõjutab Eesti kliimat kõige rohkem Läänemeri, mille Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest (lumekristallidest) või tulemusena on meil juuni keskmine õhutemperatuur 12,0...15,0 ja detsembri keskmine nende kogumeist. Lumi tekib puilvedes, mis koosnevad kuni -40ºC-ni allajahtunud õhutemp. 0,0...-5,0ºC. udupiiskade ja jääkristallide (jäänõelte segust . Sellised pilved tekivad hõlpsasti sooja ja Paljude oluliste kliimakarakteristikute samajooned järgivad rannajoont . Sademete külma õhumassi kokkupuutealal, kus külm kuiv õhk suudab maha jahutada sooja niiske õhu keskmine aastasumma (mm) perioodil 1966­1985 oli 600­700 mm. nii, et lumi teel pilvedest maapinnani ei jõua ära sulada. Suvel seda ei juhtu ja sademed Merega sarnaselt mõjutab oma ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti jõuavad maapinnale vihmana. järved mõjutavad vähem. Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed ­ 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu. Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on Endla Reintam , 2009 1 kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed ­ kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis . Eestis ei kokkuhaakunud lumetähed; lumeräitsakas ­ 0ºC juures äärtelt sulama hakanud ning kokku paljandu aluskord kusagil, lähimad aluskorra paljandid on Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel. liitunud helbed (suurim Berliinis 5 cm lai, 6 cm pikk ja 1 cm paks); lumelörts ­ koos Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130 m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja vihmaga sadav lumi või lumi, mis maapinnale jõudes kohe sulab; lobjakas ­ veega segatud küünib Võrus 600 meetrini. lumi maapinnal (ummistab veejuhtmeid); teralumi ­ läbim. kuni 1 mm, kui veeaur külmub kiiremini kui pärislume helbed jõuavad moodustuda; rahe ­ tekib, kui jäistele PEALISKORD pilveosakestele satub ümbritsevast õhust allajahtunud veepiisku korduvalt ja kiiresti; hall ­ tekib kui kastepunkti temp. on miinustes; härmatis ­ kristalse ehitusega, tekib talvekuudel Kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefigauskorrakivimitel lasub põiksalt kihilistest just uduse ilmaga, kui pärast pakast õhk muutub järsult soojemaks. setenditest pealiskord. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete Lumikate püsib meil olenevalt aastast ja asupaigast 30­140 päeva, pikaajalise settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite keskmisena 90 päeva rannikul, 100 päeva lauskmaal ja 110 päeva kõrgustikel. Keskmine iseloomu ja koostise poolest. lumikatte paksus on 30­40 cm, kusjuures rannikul on lund vähem ja kõrgustikel rohkem. Pealiskorraks loetakse settekivimite kompleksi, mis katab aluskorra tugevasti Kõrgustikel koguneb iga 10 m kõrguskasvu kohta 1% lisasademeid ja õhutemperatuur on moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestatud kivimeid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt madalam kui lauskmaal ­ seega ka sulapäevi vähem ja lumikate tüsedam. Kõige paksem on kallutatud monoklinaalse või peaaegu rõhtlasuvusega. Nad on kuhjunud maakoore lumikate veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil ühtlane lumikate on Eestis küündinud 90 cm- platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud ni. tardkivimite intrusiividega. Küll võib leida pealiskorra kivimites mitmesuguseid settelünki Alates 1866. a. katkematult töötanud Tartu ilmajaama andmeil vabanes ja nendega seonduvaid põiksusi, samuti lõhesid ja muid tektoonilisi struktuure. sajandivahetusel Tartu ilmajaama andmeil vabanes sajandivahetusel Tartu ümbruskonna maapind lumikattest tavaliselt aprilli keskkpaigaks, siis järk-järgult on see nihkunud ligi 2 Vendi ladestu nädala võrra varasemale ajale ja viimase kümnendi pehmetel talvedel on kogu Eesti ala Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu, mis kujunes Põhja- ja jäänud lumeta juba märtsis. Tartu ümbruses oli pikim talv 1941. a., mil lumikate püsis 149 Kirde-Eestit haaranud ulatuslikus magedaveelises veekogus umbes 600 kuni 570 miljonit päeva ja lühim 1921. a. ­ vaid 11 päeva. Saja aasta jooksul on lumikatte kestus vähenenud aastat tagasi. Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad. Tallinna meridiaanist lääne viie päeva võrra. ( Frey , T. 1998. Lumikeskkond). pool leiame vendis vaid liivakive ja savi vahekihtidega aleuroliite. Alates Rakvere meridiaanist itta ilmub läbilõikesse Kotlini kihistu savikiht, mis ida suunas üha pakseneb. Kivimiliselt iseloomult jaotatakse kompleks kolme kihistusse, mis koos EESTI TERRITOORIUMI GEOLOOGILINE EHITUS moodustavad suure settetsükli - Kotlini lademe.
Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi Kihistu Kivimiline koostis Maksimaalne lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Erinevalt Fennoskandia kilbist, mis oli alates paksus hilisaguaegkonnast enamasti maismaaline kulutusala. valdas Eesti territooriumil kuni Voronka Hele eriteraline kvartsliivakivi, 35 m vanaaegkonna teise pooleni setendite kuhjumine . Seetõttu katavad meie ala geoloogilises heledavärviline aleuroliit ja savi läbilõikes aluskorra kivimeid settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Kotlini Kotlini Hall peenekihiline savi, alumises osas 35 m lade aleuroliidi vahekihikesed Aluskorra sügavuse, samuti seda katvate setendite kogupaksuse suurenemine Põhja-Eestist v2Kt Gdovi Kirjuvärviline aleuroliit ja savi, alumisel 60 m lõuna ja kagu suunas ning aluspõhjakivimite ida-lääne - suunalised avamusjooned annavad piiril eriteraline polümiktne liivakivi tunnistust maakoore hilisematest, settimisele järgnenud tektoonilistest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotsessidest. Aluskorrakivimite pealispinna madaldumine Vendi setendid Eestisa ei paljandu. põhjast lõuna suunas ning vanaaegkonna kihtide vastav kallakus on iseloomulik peaaegu Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes, seni veel kogu Eesti territooriumile. reostumata põhjaveevarudes. Nagu teistelgi platvormidel võib ka Eestis esile tõsta kahte struktuurikorrust - aluskorda ja pealiskorda. Kambriumi ladestu Endla Reintam, 2009 2 Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood, mille vältel osa vendi Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitsiumi argilliitkilt, kompleksi setteid kanti minema. Kambriumi ajastu (570-480 milj.a. tagasi) esimesel poolel savid ja glaukoniitliivakivid. Veekompleks , milles eristatakse 2-4 põhjaveeladet, rahuldab ujutati suur osa Ida-Euroopa platvormist, sealhulgas ka Eesti põhja- ja kirdeosa, üle suure osa Eesti põhjaveevajadusest. normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri. liivakas -aleuroliitsetes kihistutes, eriti nende lasumis püriidikonkretsioonid. Setendite Silurijärgse kulutuse tõttu ei ole lademete paksus avamustel täielik. Ometigi küünib siluri aineline koostis kõneleb humiidsest kliimast , püriidi-, fosforiidi- ja glaukoniidisisaldus aga karbonaatkivimite kogupaksus meie alal kohati isegi üle 400 m (Ohesaares 436 m). normaalmerelisest soolsusest. Viimast kinnitavad ka mereliste organismide jäänused Kivimiliselt on lubjakivide kõrval ulatusliku levikuga dolomiidid ja domeriidid. savikihtides. Üks suuremaid dolomiidistunud kivimikehi asub Paidest ida pool Raikküla ja Adavere Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu , Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Kolgaküla, Viimsi ), Lükati aleuroliidi ja savi nii Saaremaal kui ka Lääne-Eestis. vahelduvkihiline kompleks ( Pirita org, Kopli savikarjäär jt.) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid . Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste , Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor , Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa peaasjalikult drenaazitorude valmistamiseks. Savi kasutatakse ka Kunda tsemendi dolomiit). Lubjaks sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. toorainena. Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel Devoni ladestu lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Siluri lõpu mere regressioonile järgnenud devoni ajastul (405-350 milj.a. tagasi) Värskas mineraalvett. valitses Eesti alal terrigeenne settimine . Varadevonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m. Ordoviitsiumi ladestu Varadevoni terrigeensed setted - liivad , aleuriidid ja savid - kuhjusid Lõuna- Ordoviitsiumi ajastu (480-435 milj.a. tagasi) alguses Eesti alal levinud meri oli Eestisse tunginud mere rannalähedastes tingimustes põikselt siluri kulutatud hiliskambriumi mere vahetu järglane: jätkus lukuta brahhiopoodide fosfaatseid karpe karbonaatkivimite pinnale. Nad ei paljandu meil kusagil. Keskdevonis ulatus merebassein sisaldavate liivade kuhjumine. Suuremal osal Eesti territooriumist valitsesid kambriumi ja vähemalt Pärnu linna - Peipsi põhjaranna jooneni. Narva eal oli Eesti alal suhteliselt ordoviitsiumi piiri intervallis maismaalised tingimused, põhjustades erineva kestusega sügavam meri, kus settisid dolomiitmudad. Narva ea lõpul taandus meri lõuna või kagu settelünki piirkihtide läbilõigetes. suunas. Järgnevate kesk- ja ülemdevoni avamused moodustavadki kagu suunas taanduvaid Varaordoviitsiumis kuhjusid algul põhiliselt terrigeensed setted - liivad ja vöötmeid. aleuriidid, kohati ka nendega vahelduvad sapropeelmudad. Meie ordoviitsiumi ladestu 70- Aruküla ja Burtnieki lademe terrigeenseid setendeid iseloomustab põimkihiline 180 m paksusega kivimikompleksi üldiseloomu määravad karbonaatsed kivimid. tekstuur , kihtide läätseline iseloom ja punasevärvilisus. Põhjavööndis (Põhja-Eesti) on ordoviitsiumi karbonaatkivimid valdavalt halli Devoni purdsetendite kuhjumine lõppes Eestis Amata eal, kus üha suuremat osa värvusega ning sisaldavad paiguti ooiide, glaukoniiti ning kvartsiterakesi. Telgvööndis etendasid rannikulähedased merelised olustikud. Devoni läbilõiget, nagu ka kogu Eesti (Lõuna-Eesti) asendavad neid aga süvaveelisemad savikad lubjakivid ja merglid, mis ladestu aluspõhja iseloomustab purdsetendite alt üles suurenev mineraloogiline küpsus, mis avaldub alumises ja ülemises osas on sageli punase- või kirjuvärvilised. Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide ( kvartsi , tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi . Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad - kukersiit ja säilinud. oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit. Maavarana leiavad laialdast Ladestu maavaradest väärib märkimist Gauja lademesse kuuluv klaasiliiv (Piusa kasutamist ka lubjakivid nii ehituskivina (Lasnamäe, Jõhvi, Keila lade), killustiku maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla). Telliste valmistamiseks valmistamiseks (Aseri, Lasnamäe, Uhaku, Keila, Oandu , Nabala lade), tsemendi (Aseri, sobivat savi on leitud veel Sännal, Küllatovas. Lasnamäe, Kunda, Jõhvi, Uhaku lade) ja lubja (Keila, Oandu, Rakvere, Porkuni lade) Devoni ladestul on täita oluline osa kogu Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega. valmistamiseks. Kihilisi dolomiite võib leida vaheldumas lubjakividega Volhovi, Kunda, Vesi on siin enamasti reostamata ja surveline. Lasnamäe ja Porkuni lademes. Endla Reintam, 2009 3 PINNAKATE RELJEEF Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist (eluuvium) või geoloogiliste Maapinna keskmine kõrgus merepinnast on umbes 50 m. Rohkem kui poolel Eesti välisjõududega mujalt kohale kantud . Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega territooriumist on maapinna absoluutne kõrgus alla 50 m, 2/5 territooriumist on see ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50... 100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist ( turvas ) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso - ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned . selle sulamisvete tegevuse tagajärjel. Selle kõrval tuleb nimetada tektoonilisi protsesse Eestis katavad aluspõhjakivimeid mitmesugused kvaternaari e. antropogeeni (maapinna pidev tõus Loode-Eestis), mere tegevust (Lääne- ja Põhja-Eestis) ning (1,5...2 milj.a. tagasi) setted. Kvaternaari jooksul esines Eesti piires mitu jääaega ja kiirendatud erosiooni (Kagu-Eestis). jäävaheaega. K. Orviku (1960) eeldab, et Eesti alad olid juba alampleistotseenis kaks korda Põhja- ja Lääne-Eestile (Madal-Eesti) on iseloomulik nõrgalt lainjas moreenreljeef, kaetud mandrijääga. mis vaheldub väiksemate või suuremate jääpaisjärvede või meresetteliste tasandikega. Jäävaheajad kordusid kesk- ja ülempleistotseenis. Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik . Suuremad soomassiivid on kas tasased või jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased ( rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas. kõikjal Eestis, hilisema jäätumise, valdai ajajärgu setted, mis on põhilisel osal Eesti Kõrg-eesti põhjaosas esineb ulatuslik aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas Liustikusetetes (moreenis) kohati suure osatähtsusega kristalsete kivimite materjali orienteeritud pikad kitsad, ovaalse põhikujuga kõrgustikud e. voored. (rändrahnud, munakad ja nende murendproduktid) on jää kaasa toonud Lõuna-Soomest ja Lõuna-Eestile on iseloomulik lainjas põhimoreenne reljeef. Siin on ulatuslikult Soome lahe põhjast. Selle materjali osatähtsus jääsetetes on suurem Põhja-Eestis, väiksem ürgorge, mille veergudel esineb kohati jäärakuid. Üldfoonist erinevad väga tugevasti Otepää Lõuna-Eestis. Samas suunas väheneb rändrahnude läbimõõt. Põhja-Eesti aluspõhja ja Haanja kõrgustik, mis on üheaegselt nii aluspõhjalised kui ka pinnakattelised. Pinnakatte karbonaatkivimite materjali on jää edasi kandnud Lõuna-Eestisse ja ka kaugemale. Nende paksus ulatub seal kohati 100 m-ni. Maapinna reljeef on tugevasti künklik, kõrgendike osatähtsus liustikusetetes väheneb samuti lõuna suunas. suhtelised kõrgused ulatuvad kuni 70 m-ni. Nende nõlvad on järsud, valdavalt 5...20o, Mandrijää viimase taandumisega algas kvaternaari ajastu uus ajastik - holotseen e. üksikutel juhtudel kuni 30o. Põllumaana kasutatavatel maadel toimub seal intensiivne nüüdisajastik, mis on Eesti territooriumil väldanud 11 000 ... 13 000 aastat. Arengut sellel mullaerosioon. Võrreldes naaberriikidega on Eesti reljeef mõnevõrra enam liigestunud ja ajastikul iseloomustab Balti mere arengu erinevate staadiumide ja kliima vaheldumine ning mitmekesisem. Künkliku reljeefiga piirkondade osakaal on aga näiteks Lätis suurem kui vastavalt nendele erinevused taimestikus. Praegusest Eesti territooriumist oli juba neemeni Eestis. ajajärgu lõpul suur osa (Madal-Eesti) Balti jääpaisjärve all. Balti ajajärgul kujunes sellest Joldiameri, edasi Antsülusjärv, Litoriina- ja Limneameri. Viimane staadium kestab veel praegugi. Nende veekogude tegevuse tulemusena on Madal-Eestis kujunenud mitmesugused rannamoodustised (rannasetted) ning mere- ja järvesetted. Nende tüüpilisemad levikualad on Kasari ja Pärnu jõe madalik, kus esinevad tüsedad viirsavisetted, mis pinnalt on valdavalt kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.) Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka tänapäeval (kuni 3mm aastas). Maismaal arenevatest geoloogilistest protsessidest on olulisemad järvede kinnikasvamine, turbasetete kujunemine, erosioon jm. Endla Reintam, 2009 4 Pinnavormide morfoloogiline liigitus K. Kildema järgi 2. kollakaspruun moreen ­ Kesk-Eesti 3. punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti Kõrgendikud Nõod 4. sinakashall moreen ­ klindiesisel alal Põhijoonis Ristprofiil Põhijoonis RistprofiiSaaremaal l 76,2%, Lääne-Virumaal 70,4%, Jõgevamaal 67,2%, Viljandimaal 61,8%, Künkad Kühm Lohk Taldrik (lohk)Hiiumaal 19,8%, Pärnumaal 31,5% 10º Vaarad Künnis Vann Pali Erinevad kivimiliselt ja granulomeetriliselt, sõltuvalt kohalike aluspõhjakivimite loomusest. 10º Harjumaal 4,5% Põlvamaal 3,4% Vallid Lamevall Org Sälkorg Lääne- ja Saaremaal 3,2% Ida-Virumaal 3,1% Pärnumaal 2,8% 10º Orund · rannasetted ­ väike savisisaldus, kohati koreserikkad: ­ setted tänapäeva rannavööndis ­ vanad rannasetted
Mulla lähtekivim Suuremate või väiksemate aladena kogu Madal-Eesti alal. Kõrg-Eestist mere, ka Peipsi ja Võrtsjärve suunas järgnevad Balti paisjärve, Joldiamere, · Aluspõhja kivimid 3% Eesti territooriumist Antsülusjärve ja Litoriina- ning Limneamere setted · Ülejäänud Eestis on mulla lähtekivimiteks pinnakattelised kivimid: ­ liustikusetted Tuulesetted : ­ veesetted Tuulega kantud liivad ­ rannaluited (peenliiv) ­ tuulesetted ­ orgaanilised setted Deluviaalsetted: Liustikusetted: Levivad liigestatud reljeefiga aladel nõgudes, peamiselt Lõuna-Eestis · lokaalmoreen ­ kohalike aluspõhjakivimite murendmaterjal Alluviaalsetted: · transiitmoreen ­ jääga kohale toodud materjal Lähtekivimina peamiselt jääajajärgsed setted ­ tulvavete poolt selektiivselt ümberpaigutatud · koostiselt vahepealne ­ sisaldab nii kohale toodud kui ka kohalikku materjali muld 1. valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne moreen ­ Põhja-Eesti Endla Reintam, 2009 5 Orgaanilised setted: Tähistatakse - A Jääajajärgsed orgaanilised soosetted ja turbad Eestis eristatakse 55 turba liiki, mis jagunevad 3 tüüpi: Aa ­ üleujutustest mõjutatud · madalsooturvas Ad ­ deluviaalsest tegevusest mõjutatud · siirdesooturvas Ap ­ (plowed) kündmisest mõjutatud · rabaturvas Erijuhul Hu-akumulatiivne protsess on seotud Hu ainete ümberpaigutamisega, kaasneb Hu- Nende raames eristatakse 3 alltüüpi: illuviaalsus metsaturvas Bh metsa-märeturvas märeturvas Kamardumise intensiivsust iseloomustatakse: Mitmekihilised lähtekivimid: ­ kihi tüseduse järgi Pinnakattesetted aluspõhjakivimitel: ­ huumuse hulk ­ nähtav silmaga tumeduse järgi ­ merepõhjasetted liivakivil ­ Huumuse kvaliteet ­ humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete ­ rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik ­ merepõhjasetted karbonaatkivimil ­ rannasetted karbonaatkivimil Mullatekkeprotsessid : Moreenid karbonaatikivimil: 1. tavalised lihtsad keemilised reaktsioonid: ­ punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil ­ Samad mis esinevad ka mujal looduses ­ sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil lahustumine ­ sadestumine Erinevatüübilised pinnakattesetted: hapendumine ­ taandumine ­ liustikujärvesetted moreenil hüdratatsioon ­ dehüdratatsioon ­ merepõhjasetted liustikujärvesetetel ja moreenil hüdrolüüs ­ süntees ­ rannasetted moreenil ja merepõhjasetetel ­ deluviaalsetted moreenil Reagentideks Hu-ained ja mineraalid ­ olemus ja hulk sõltuvad kliimast, lähtekivimist, ­ tuulesetted rannasetetel veereziimist ­ orgaanilised setted merepõhjasetetel, moreenil, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil 2. nende lihtsate reaktsioonide mitmesugused kombinatsioonid ­ mikroprotsessid, mida silmaga ei näe: Mullatekkeprotsessid 1) vahetusprotsessid ­ mullakomponentide ja ümbritseva keskkonna vahel (taimede toitumine) Mullatekkeprotsess e. pedogenees ­ maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja 2) mulla enese komponentide muundumine (miner. murenemine , org. jäänuste humifits., ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede poolt, ning nende pealmiste kihtide mineraliseerumine, liikuvate, liikumatute komponentide teke) ümberkujundamine ja muutmine taimsete , loomsete, mikroorganismide orgaaniliste ainete ning nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. 3. mitmesuguste reaktsioonide kombinatsioonid - makroprotsessid Liikuvapanevaks jõuks orgaanilised ained ja pinnaks kivimid. Mullatekke makroprotsessid A. Rode järgi O O O
Primaarne mullatekkeprotsess on kiirem settekivimitel kui tardkivimitel 0 n n n A A A
E
Huumusakumulatiivne protsess e. kamardumine muld
Bw Ea Bwt
Seisneb huumuainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet ei ole B lähtekivim
Hu-akumulatiivne protsess areneb valdavalt mullatüsendi pealmises osas C C C C
Endla Reintam, 2009 1) akumulatiivne 2) eluvio- akumulatiivne 3) eluviaalne 6 Akumulatiivsus WRB ­ Cambisol, ST ­ Inseptisol
Absoluutne akumulatiivsus: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb ­ veest, taimedest , Ferraliidistumine loomadest, kosmosest Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub Al ja Fe-hapendi poolest. Suhteline akumulatiivsus ­ ilmneb mingi "n" aine suhtes: On iseloomulik alliidsele murenemiskoorikule ­ kiire murenemine troopikas ja ­ jämedate osade peenenemine; lähistroopikas ­ lehtede okaste mineralisat. Uute mineraalide teke Na+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+ - suurelt osalt eemalduvad Eluvio-akumulatiivsus Si ­ muutub lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutamine toimub mulla enese piires Fe ja Al akumuleeruvad mullamassi See, mis kuskilt on eemaldunud koguneb teisele Ferraliidistumine areneb kõrge to ja periooditi kõrge niiskuse juures Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon Parasvöötmes toimub savistumisel pruuni v. kollaka värvuse moodustumiseni: Fe2O3 ja Eluviaalsus Al2O3 kelmetena mineraalide peal Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine Eelduseks Fe ja Al sisaldavate savimineraalide olemasolu mullas, rikkaliku lehevarisega Midagi mullast läheb ära mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi taimkate , kõrge to ja suur niiskus Savistumine e. siallitisatsioon Ferraliidistumise tagajärjed: Mulla või mõne selle horisondi saviosakestega rikastumine võrrelduna lähtekivimiga: Keemilised muutused, aga savistumine ei säili: karbonaatidest ja alustest vaesunud , Fe ja Al 1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes ­ Bf, parasvöötmes ­ Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav karbonaadid (Kvartsi puhul savistumist ei esine) kompleks sageli Na-ga. 2. Orgaanilise aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire ­ rikka taimestikuga kooslused rikastel lähtekivimitel Eestis ainult kitsad ribad mererannal Klimaatilised tingimused pikk pos. temp. (mitte väga kõrge), et bioloogiline tegevus oleks Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine pikaajaline ­ niiskete ja kuivade perioodide vaheldumine Eestis esineb küllastumine CaCO3 CaHCO3 CaCO3 Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane ­ võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks ­ muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra: ­ ls1 ­ ls2 erinevus võib olla ka sama astme piires Lessiveerumine e. lessivaaz ­ ls3 ls1 savi 20- 30% ­ s 21 28% On eluvioakumulatiivne pullatekkeprotsess, kus ibe, peen- ning keskmine tolm e. savi 2. Keemilised muutused: väheneb karbonaatide ja aluste sisaldus, kogunevad Fe ja Al paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse igasuguste keemiliste muutusteta 3. Füüsikalised muutused: silmnähtavalt vastupidava struktuuri moodustumine, poorsuse Eeltingimused: suurenemine Peab olema savi, mida ümber paigutada (samad eeldused kui savistumiseks) Peab olema laskuv vee liikumine Tekib saviakumulatiivne profiil : A ­ Bm ­ C Lähtekivimis või mullamassis peab olema võimalik filtratsioon Eestis keskmise sügavusega rähkmuldadel (K´´´) ja leostunud muldadel (K0) Leiab aset: Endla Reintam, 2009 7 · Kui muld toimib nagu sõel, et mingist kihist ühtlaselt vaesub ja teine kiht ühtlaselt ­ Põhjavees olevate elektrolüütide mõjul sadenevad kelaadid tõusva rikastub põhjavee kapil. vöötme piiril · Mullast läbi liikuv vesi liigub kindlaid teid pidi (juurekäigud, praod ), tekib lokaalne Liivasel C-l Bh või Bf horisondi olemasolu on enamasti lähedal oleva põhjavee tunnuseks e. kohalik lessiveerumine. ­ Kolloidkeemiline kelaatide väljasadenemine e. Wiegneri efekt. Tekib kui ­ Tekivad voolusvormid e. kutaanid liivas pole piisavalt Al ja Fe. Tekib ebapüsiv huumuslahus, mis Hu juurdetulekul sadeneb välja Lessiveerumine saab toimuda suurimal määral mulla pindmistes kihtides Tekib õhukese triibuna Ea alla Bh horisont Esmalt võib vaesuda huumushorisont ning märkame siis kui selle savirikas horisont: A ­ Bmt ­ C ­ Kelaadid sadenevad väikeste portsudena paksus kihis välja nõrkade aluste A-horisondi alla tekkib heledam savist vaesunud horisont: mõjul: Fe ja Al kelaat kohtab C-s Fe ja Al ühendeid. Väliseid erinevusi ei A ­ E ­ Bt ­ C ole. Lessiveerumine saab toimuda neutraalsetes tingimustes, kus Al ja Fe jäävad paigale Tähistatakse B, Bs (spodic) või Bw (weathered) (annavad E-hor. Kollaka värvuse) · A ­ Ea ­ Bhf ­ C Leetumine · A ­ Ea ­ B ­ C
Eluviaalne mtp., kus primaarsed ja sekundaarsed mineraalid happeliste huumusainete mõjul Gleistumine lagundatake lihtaineteks ja selle tulemusena moodustuvad vees lahustuvad ühendid eemalduvad mullast üldse Hüdromorfses e. liigniiskes keskkonnas toimuv mtp., kus org. Aine hapendamiseks vajalik Eeltingimused: O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt Fe3+ Fe2+ 1. Agressiivne ja ägeda reaktiivina toimiv org. Aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida Moodustunud alahapendilised ühendid reageerides mulla mineraalosaga tekitab uusi on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida (okaspuuvaris, sambla jäänused, pohl , mustikas ) taandunud ühendeid sisaldavaid mineraale ­ ferrosilikaate (annavad sinaka värvi) 2. vaesed lähtekivimid (aluste vähesus) Liigniiskus > 70% Wmax 3. Läbiuhtumine ja allalaskuv vee liikumine ( liivadel ) Fe3+ on tavalises mullas pruun, kollane 4. Filtratsioon Fe2+ on gleistumise tagajärjel sinine, hall, rohekas Fe3+ sisaldavad mineraalid muunduvad, lagunevad. Ühendid ei püsi enam koos Leetumine areneb järk-järgult: Mulla mass kaotab oma poorsuse, suureneb tihedus, halveneb vee läbilaskvus 1. neeldunud aluste asendamine kolloididel ­ mulda tekkib asendushappesus (pH 1% (tavaline 0,1...0,3%), sest taimkattes palju liblikõielisi C:N metsam. üle 17, põllum. 10­11 Lokaalsed e. kohalikud süsteemid on kasutusel väikestel maa-aladel või eraldi riikides. Valdavalt ls lõimisega, muud kui esinevad, hiljem peale kantud Nimetused muldadele on antud rahvuskeeltes kasutatavate nimede järgi, mis on välja A ­ tüüp kuiv või värske kaltsimull kujunenud pika perioodi jooksul. Pae murendmaterjali iseloom määrab paepealsete muldade koostise ja värvuse: · Dolomiitidel ­ Al ja Fe, pruunid , kergelt violetsed Erinevad klassifikatsioonisüsteemid ei ole üks-ühele ühildatavad. Üleviimiseks ühest · Puhtad lubjakivid ­ Ca, mustad rendsiinad süsteemist teise peab tundma mulla omadusi ja mõlemaid klassifikatsioonisüsteeme. · Eesti rendsiinad ­ pruunika tooniga
Omastatava vee varu 300 t/ha, õhukese mullakihi tõttu, perioodiliselt läbi kuivavad Automorfsed mullad Tahke faasi tihedus 2,3 ­ 2,5 Mg m-3, Dm 0,7 ­ 1,1 Mg m-3 pHKCl 5­7, vertikaalselt diferentseeritud, rähavabad ei kihise A-hor.-s, kuid pH > 5,5 Rendsiinad ­ K Haritavate ls muldade pH 6­8 H8,290% 2. Suur kivisus , korese sisaldus üle 50%, ka üle 75% T 20 ­ 25 cmol+ kg-1 3. Lühike ja lihtne profiil: A ­ D; A ­ C; A ­ Bm ­ C Üldfosforit (P2O5-na) >3%, liikuvat P >400 mg kg-1, sisemaa pool 80­140 mg kg-1 4. Kaltsifiilne taimkate - eeldab CaCO3 olemasolu ja rohkust Mikroelementide rikkad: Cu kuni 8,4, Co 6,8, B 28,5 ja Mn 2,4 mg kg-1
Põhileviala: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti Vastupidav teralis-tompjas struktuur
Lähtekivimi järgi jaotatakse 2 alltüüpi: Mullakihi tüseduse järgi: 1. Paepealsed rendsiinad ­ Kh: mullad massiivsel pael või niisugusel paasi katval Väga õhukesed Kh´ A 90%, suureneb sügavuse suunas · Kristalse murendmaterjali tõttu moreenis areneb ka savistumine Püld 0,1 ­ 1,5%, enamasti alla 0,2% Profiil: A ­ C Pomastatav 30 cm tüsedamatel 25 ­ 27 ts ha-1 Kartulisaak: Mida õhem rendsiina , seda huumuslikum ja domineerimas humiinained õhematel 75 ­ 80 ts ha-1 Endla Reintam, 2009 11 tüsedamatel 160 ­ 170 ts ha-1 B on A-st ibe- ja savirikkam (keskm. 10%) Põldheintel: A tompjas-teralise struktuuriga õhematel 21 ts-sü ha-1 B ka struktuurne tüsedamatel 30 ts-sü ha-1 Hea veeläbilaskvusega Looduslikud rohumaad: Dm põllumuldades 1,4 ­ 1,5 Mg m-3, metsamuldades 1,1 ­ 1,2 Mg m-3 õhematel 5 ts ha-1 Aktiivveemahutavus sl 140 mm, ls üle 160 mm tüsedamatel 11 ­ 12 ts ha-1 pH 6,5 ­ 7 põldudel, metsas 6,0 ­ 6,5 Kaasnevad mullad: Kh, K0, Kg, K0g, G(0), G0 pH sügavuse suunas suureneb, C-s üle 7 Erimite kiire vaheldumine maastikus H5,6 15 cm, Puudused põlluna kasutamisel : EaB>30 cm, A20 cm, B tihenenud 1. ajuti tekkiv ülavesi ­ piirab agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, kevadel (O) ­ A ­ Ea (EaB) ­ Bhf - C sügisel märg, suvel põuane 2. madal Hu- ja Ca-sisaldus ­ nõrk struktuursus, madal T, probleemid väetamisega Moreenil Lk üliharva soosaartel, soostunud alade kühmudel künnistel 3. tihese teke künni- või Egl horisondi alla ­ kõrvaldamiseks vaja sügavkobestamist, Suurem osa haritud ja seejärel uuesti metsa alla ­ Ea ja A vahekord muutunud kuivendamine ei aita Rohkem liivadel, kus võib esineda Ea-ta: Metsas nimetatud asjad puuduseks ei ole A ­ Bf ­ C Fulvaatsuse vähendamiseks lehtpuude osakaalu suurendamine puistus eristatakse LkI-na või küllastusastme järgi: pH > 5,6 küllastunud muld K(0) Kaasnevad mullad: KI, Lk, , LPg,KIg, Lkg, LPG, GI pH Püsivalt Eesti muldade tüpoloogiasse sisse viidud ei ole Leetunud mullad - Lk Huumuskatte tüüp ­ moder Podzoluvisols (WRB), Haplohuods, Fragiorthods (ST) Varisekihile järgneb detriitne O2,O3 siis 14­18 cm-ne A, kus Hu sis väheneb sügavuse suunas Karbonaadivabal vaesel lähtekivimil tekkinud mullad, Hu fulvaatne, humifits. aste alla 90% kus ülemised hor.-d vaesunud miner. osa lagusaaduste eemaldumisega laskuva veega Põllumuldadena Hu 2,0­2,2%, On olemas A-hor. üle 5 cm Hu varu Kartulit liivadel 130 ts ha-1 Keskmisel lõimisel saak 25­40% kõrgem Mullaelustik väheaktiivne Looduslik rohumaa 5­8 ts ha-1 (liivadel), söödaväärtus madal, 15­18 ts ha-1 (keskm. lõimis)
Üksikud vähevastupidavad struktuuriagregaadid Põhilised puudused: Eripind happesus , mille tulemusena liikuva Al ja Mn toksilisus Dm 1,40­1,45 Mg m-3 2. Mulla vähene produktiivveevaru (300 t ha-1) Pü 40­45% 3. Vähene bioloogiline aktiivsus (pärsitud bakteriaalne lagunemine ) De 2,65­2,70 Mg m-3 Põllumaana: Kergelt haritavad, kuid harimisõrnad · Vajavad lupjamist · Suur väetistarve Kõdukihi: pH 4 · Varakult harimisküpsed H5,6 > 2,5 cmol+ kg-1 H8,2 > 40 cmol+ kg-1 Kaasnevad mullad: LP, Lkg, L, Ls, Lg, LkG, LG, GI1 Al > 180 mg kg-1 V Leedemullad - L S ca 28 cmol+ kg-1 C:N > 30 Podzols (WRB) Spodosol (ST) Metsamulla A: pH 4 ­ 4,5 H5,6 1,2 cmol+ kg-1 Tekkinud liivadel okasmetsade all, kus puudub rohttaimkate ja A-hor. traditsioonilisel kujul H8,2 6 cmol+ kg-1 Al Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Väike-Emajõe V Põllumullas: Metsad ­ nõmmemännikud pH 5­5,5 Rohumaad ­ kuivad nõmmerohumaad H5,6 > 1,5cmol+ kg-1 H8,2 3­5 cmol+ kg-1 Kujunenud erinevat päritolu liivadel Al 20­40 mg kg-1 Kamardumine puudub või on nõrk: A eristatav ja kihistunud: O1 ­ O2 ­ O3 moor tüübiline Esineb tugev leetumine: Ea ja Bhf Sügavuse suunas happesus väheneb V tõuseb 70­80% Jaotatakse 3-ks alltüübiks: 1. Tüüpilised leedemullad L: O ­ Ea ­ B ­ C Liikuvate toiteelementide sisaldus väike Põlised metsamullad, kus kogu aeg on olnud männimets
Aastafütoproduktiivsus 9­11 Mg ha-1 2. Huumuslikud leedemullad L(k): O all 2­5 cm A : O ­ A ­ Ea (EaB) ­ B ­ C Metsa boniteet I­II Tüüpiliste kõrval, kus niiskusolud paremad Põllum. Boniteet VI­VII, 35­45 hp. Madal sobivus kultuuridele, paremini lupiin ja tatar 3. Sekundaarsed leedemullad Ls (Lo): O ­ Ea´´ ­ A ­ Ea´ ­ B ­ C Endla Reintam, 2009 15 Kunagi metsa all tüüpiliste L, siis metsaraide tagajärjel asustatud rohttaimedega, T 4­5 cmol+ kg-1 (Bh ja A 6­8) tekkinud A, siis jälle metsa alla ja leetumine C:N suhe aheneb pinnalt (12­13) sügavuse suunas (8­9) Liivaste L massiivides, kus esivanem alet teinud: Peipsi, Kagu-Eesti orgude veekogude läheduses Kobedad ja hästi õhustatud Valdavalt põuakartlikud Kõik 3 alltüüpi jaotatakse liikideks Ea ja B väljakujunemise järgi: Soojenevad kevadel kiiresti 1. LI, L(k)I, LsI ­ nõrgalt e. väga õhuleselt leetunud: Ea mineral . rikkamatel liivadel) tihenenud, Bhf, Sobivad lupiin, tatar ja rukis kui B hästi välja kujunenud, siis ka need kus E 5 ­7 cm ( pohla kkt) Teraviljade saagikus 14­16 ts ha-1 Põldheinad 15­ 20 ts-sü ha-1 3. LIII, L(k)III, LsIII ­ tugevasti e. tüsedalt leetunud: Ea > 15 cm, tihenenud Bh (mustika kkt) Põlluna vajavad lupjamist, org. ja min. väetisi Metsas lehtpuud , kõdu segamine min. osaga Huumuskate eksogeenne ­ org. aine akumuleerub valdavalt mulla pinnale, fermentatiivne Huumuskate: Kaasnevad mullad: Lg, LG, LG1, Lk, Lkg, vähem KIg, GI L ­ moor O1­O2­O3 järgneb ­ Ea L(k) moder-moor (värske, kohati kuiv) O1­O2­(O3)­(A) Poolhüdromorfsed e. gleistunud mullad Orgaaniline aine selgelt fulvaatse iseloomuga Esineb ajutist liigniiskust Metsakõduvaru 27­33 Mg ha-1 Nüld huumuskattes 0,3­0,8 Mg ha-1 Gleistunud karbonaatmullad: Org. aine kuhjumine mapeal oleva kasuks üle 6­6, Ls 2­3 korda Vahelduv veereziim , kevadel lühiaegselt liigniisked, suvel kannatavad põua all. Kui harida, siis Hu% 2­2,3, Hu varu 70, Nüld varu 3­4 Mg ha-1 Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IV­Va, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub ( kadakas , lodjapuu , kuslapuu , mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik : lubikas, vesihaljas tarn , hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal , tähtsammal De 2,65­2,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,45­1,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad , kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka Kõdu Dm alla 0,08 Mg m-3 laialehelisi puuliike . Puistuboniteet Ia ­ I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 38­42% alustaimestik liigirikas ja lopsakas ( naat , kopsurohi, metspipar , saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 5­10 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal , tähtsamblad, laanik jt.)
Kõdu: Kõduhorisont õhuke ja kihistumata, valdav osa orgaanilisest ainest A-hor-s. pH 3­3,3 H5,6 5­6 cmol+ kg-1 Gleistunud paepealsed mullad ­ Khg H8,2 70­80 cmol+ kg-1 Gleyic Rendzic Leptosols (WRB) Al > 300­400 mg kg-1 Aquic Lithic Rendolls või Aquic Lithic Udorthents (ST) S 10­22 cmol+ kg-1 V 15­20% Alla 0,5% maafondist , koos teiste loopealsete muldadega Põhja-Eesti paekalda läheduses, C:N 36­46 Loode-Eestis ja saartel, Rohkem Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Mineraalsetes kihtides pH sügavuse suunas suureneb: Ea 3,5­3,7, Bhf 4,5­4,7, C üle 5 Kaasnevad mullad: Kg, Kh ja Gh Endla Reintam, 2009 16 poorsus A-s ca 50%, Mm põllum. 1,35 ja metsam 0,95 Mg m-3; eripins ls 40­90 m2 g-1, sl Põhiomadused sarnased parasniisketele. Paas kõrgemal kui 30 cm. 25­65 m2 g-1 AT ­ D; A ­ Cg ­ D Gleistumise tõttu pae pind kollakas (sideriidistumine) ja A võib olla kergelt toorhuumuslik pHKCl 6,5­7,5, haritaval maal ca 7, harva rähavaba lähtekivimi või liivade korral pH 5 Khg´ - gleistunud väga õhukesed paepealsed mullad (A 90% Khg´´ - gleistunud õhukesed paepealsed mullad (A 10 ­ 30 cm); niiske kaltsimull T 25­30 cmol+ kg-1, võib sügavuse suunas väheneda P-sisaldus sõltub lähtekivimist ja ka mikroelementide sisaldus. Gleistunud rähkmullad ­ Kg Väike liikuva K sis. Cambi-Gleic Leptosols või Calcari-Gleyic Cambisols (WRB) Aquic Eutrochrepts või Aquic Rendolls jt (ST) Tingituna ajutisest liigniiskusest saavad harimisküpseks nädal hiljem kui parasniisked, hea õhustatus suveperioodil, hea loodusliku drenaaziga. Hõlmavad 1,6% kogu maafondist ja 2,1% põllumaast. Põhja- ja Loode-Eesti, saared. Kõige rohkem Läänemaal, Harjumaal ja Saaremaal. Väike mulla aktiivveemahutavus veeris -)mullad (A30 cm); niiske metsamull rohumaade saagikus 18­24 ts ha-1.
Gleistunud karbonaatmuldade omadused: Suure org. aine ja Ca sisalduse tõttu vastupidava struktuuriga ning harimiskindlad. Hu% Khg 14­16% ja Kr 8­10%, see on 0,5­1% võrra suurem kui parasniisketel muldadel. Põllukultuuride kasvatamiseks tuleb kuivendada, kuivendamata sobivad heintaimede Kõrge neutraalse Hu sisaldus. Harimisel Hu 5­7% kasvatamiseks. Hu% Kg´´´ 5­7%, harimisel 3,8­4,4 % C:N metsamuldades üle 16, haritud m. 10­11 Gleistunud pruunmullad Nüld Kr põllum. 0,32% ja metsam. 0,49%, K koresevaesemates põllum. 0,22%, metsam. 0,23%. Hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12,0% põllumaast, suurem osakaal on KIg. Kog Kesk-Eesti. Rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal Mullaelustik aktiivne, domineerib bakteriaalne lagunemine, elustik pärsitud ajuti sügisel ja KIg Pandivere kõrgustik, Viljandimaa ja Tartumaa. kevadel liigniiskuse tõttu. Kaasnevad mullad: Ko, KI, Go, G(o), GI, Kg, LPg
Khg ­ ülekaalus sl ja ls mullad, mis on struktuursed; vähe l ja s. Peeneseline osa Gleistunud leostunud mullad ­ Kog: struktuursetel m. suure poorsuse ja väliveemahutavusega (kuni 60%); Eripind 130­150 m2 Gleic Cambisols (WRB) g-1. Aguic Calciborolls jt. (ST)
Kg ­ rls1 ja rsl põhilised korest mahu järgi 50­80%, A tompja või teralistompja Gleistunud leetjad mullad - KIg struktuuriga, B tompja või peenpähkelja struktuuriga; De 2,5­2,6 Mg m-3, B-s suurem, Gleyi -Cambic Luvisols (WRB) Endla Reintam, 2009 17 Aquic Haplumbrepts jt. (ST) KIg struktuursus nõrgem kui Kog-l, valdavalt ls, kuid ka sl ls-il Dm gleistunud pruunmuldades põllum, 1,4 ja metsam. 1,0 Mg m-3 Liigniiskuse tõttu savistunud horisondis (Bm või Bt) sinakad ja hallikad gleilaigud, Aktiivveemahutavus sl ja ls 140­160 mm lähtekivimis veeris ja rähk pudedad ja kollaka värvusega. K0g ­ keemine sügavamal kui 30 cm, esineb A all Bm horisont: A ­ Bmg ­ Cg pHKCl 5,5 ­ 6,0 looduslikel 0,5 ühiku võrra väiksem, pH suureneb alumistes horisontides K(0) ­ gleistunud küllastunud muld, profiil: A ­ Cg, kihisemine puudub, kuid pHKCl > 5,6 H5,6 profiilis E, profiil: A ­ Eg ­ Btg ­ Cg, A ­ Ebtg ­ Cg H8,2 põllum. 2­3, metsam. 4­6 cmol+ kg-1 K(I)g ­ gleistunud küllastumata muld, puudub kores , keemist ei esine, profiil: A ­ Cg , pHKCl T 18­23 metsam. ja 17­21 cmol+ kg-1 põllum. (enamus neeldunud alused) lehtpuu segametsad . Alusmets liigirikas ( pihlakas , sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, toomingas, lodjapuu, vaarikas jt) kuid Fütoproduktiivsus 13 ­ 15 Mg ha-1 a-1, puistuboniteet I ­ Ia , kuivendatult haritava maa hõre või kuni keskmiselt tihe. Liigirikas alustaimestik, puhmarinne puudub. Rohttaimedest boniteet 50 ­ 55 hp (keskm. Lõimised), kergemal lõimisel 38 ­ 43 hp. nn. salutaimed (naat, kopsurohi, metspipar, seljarohi, koldnõges, sinilill, võsaülane, ussilakk jt), samblarinne hõre kuid liigirikas (metsakäharik, roossammal, laanik, raunik , tähtsammal Kuivendatult head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Sobivad kõikidele jt) kultuuridele. Harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Rohumaad: pärisaurohumaad (madal mustjuur, harilik härghein; tulikas , luht- kastevars ; Teravilja 24­26 ts ha-1, kartulit 140­150 ts ha-1, põldheina üle 25 ts-sü ha-1, lubikas, hirsstarn jt). Rohumaad keskmise söödaväärtusega nii karjatamiseks kui niitmiseks, saagikus 18­24 ts kuiva heina ha. Kog ­ niiske mull huumusprofiil KIg ­ moder-mull huumusprofiil Gleistunud kahkjad mullad ­ LPg Metsakõdu kihistunud, keskmise sügavusega peal õhuke varisekiht, all detriidne O2, tüse A- hor. Gleyi- Stagnic Luvisols, Gleyic Planosols (WRB) Aquic Glossoboralfs, Glossic Eutroboralfs, Oxyaquic Eutroboralfs (ST) Hu% 4,3 ­ 5,8% metsam., millest Kog Hu rikkamad ; põllum. 3,6 ­ 4,0% Kog ja 3,2 ­ 3,6% KIg Ülemine 30­80 cm tüsedune kiht on kergema ja alumine ühe-kahe astme võrra raskem. Lõimiste üleminekukohale on tekkinud sopiline hele horisont (Egl) periooditi esineba ülavee Nüld 0,17­0,21% tõttu. Egl all asuv Bt horisont on tihenenud, rohkest rauakonkretsioone ja gleilaike. C:N metsam. 15­15,5 ja põllum. 10­11 Sügavamal C-s gleistumistunnuseid vähem või puuduvad.
Hu varu sõltuvalt lõimisest 120­150 Mg ha-1 Tüüpprofiil: A­(Bafg)­Egl­Btg­C
Mullaelustik aktiivne, piirab bioloogilist aktiivsust kevadeti ja sügiseti ajutine liigniiskus, LPg moodustavad Eesti muldkattest 3,6%, põllumaadest 6,2%. Leidub rohkem Kagu-Eesti mistõttu on pärsitud bakteriaalne lagunemine (ka kohatise happelise reakt. tõttu). A lavamaal (Kallaste, Tartu, Põlva, Vastseliina ) ja Sakala kõrgustikul (Viljandi, Abja , Tõrva). toorhuumuslikkus teatud perioodidel . Kaasnevad mullad: LP, LPG, KI, GI, G(I), Lk, LkG Gleistunud pruunmuldade omadused: Metsad: kõrge produktiivsusega (I­II) laanemetsad: kuusikud, männikud, kuuse-männi Kog looduslikus olekus struktuursed, põllul struktuursus halvenenud, hea veeläbilaskvusega segametsad, vähem kaasikuid ja haavikuid. Alustaimestik iseloomulik jänesekapsa-mustika (C on koreseline), liigniiskus ajuti kõrgest põhjaveest. kkt.-le. Alusmets hõre (pihlakas, paakspuu ). Puhmarindes mustikat, pohla. Rohurinne Endla Reintam, 2009 18 liigirikas kuid madal, samblarinne hea katvusega ( palusammal , laanik, karusammal jt.) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid.
Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn, harilik tarn; tedremaran, luhtkastevars), kus ka samblarinne (tüviksammal, teravtipp jt.). Gleistunud leetunud mullad ­ Lkg
Põllumaana kasutamisel: kuivendus , sügavkobestamine, lupjamine . Gleyic Podzoluvisols (WRB) Kultuurrohumaana kasutamisel ka kuivendamata, kuid tuleb valida sobivad liigid. Aquic Eutroboralfs jt. (ST)
Huumuskate: niiske moder: kolme-neljakihiline 2­5 cm tüsedune kõdu + huumushorisont. 2,0% Eesti muldkattest, 1,9% haritavatel maadel. Peamisel Kagu-Eestis ning Põhja-Eestis O: O1 ­ O2 ­ O3 Kaasnevad mullad: Lk, LkG, Lg, Lsg, LG, G(I) A fulvaatse iseloomuga, Hu sisaldus väheneb sügavuse suunas. Lkg ­ ajutiselt liigniisked, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, A üle 5 cm, kujunenud Bh, Bf Metsakõdu varu 20­30 Mg ha-1, A-s 60­70 Mg ha-1. ja Ea. Happelised , keemine puudub. Gleistumine C-s (Cg), selgesti näha Ekso - ja endogeense org. aine suhe huumuskattes 2­3, kogu profiilis 3­4. gleistumistunnused, B- tsementeerunud pesadega. Põllum. Hu 2,2­2,6%, N varu 5­6 Mg ha-1, Nüld 0,13% põllum ja 0,15% metsam. Profiil: O ­ A ­ Ea ­ Bg ­ Cg või O­A­EaB­Bh­Cg C:N metsam. 16, põllum. 11 Leetumisastme järgi nagu parasniisked (vt. eespoolt ): Mullaelustiku tegevus looduslikes LPg pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline LkIg ­ gleistunud nõrgalt leetunud muld keskkond ja ajutine ülavesi. LkIIg ­ gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIIg ­ gleistunud tugevasti leetunud muld LPg omadused Põldudena 1­1,5 nädalat hiljem harimisküpseks kui parasniisked Struktuuriagregaadid vähevastupidavad, Põllum. Haritud kihi Dm 1,4­1,5 Mg m-3, metsas vähem, kõdu Dm alla 0,1 Mg m-3. Mets: palu või laanemets, mustika või jänesekapsa-mustika kkt. (II­III kl.). Domineerivad Dm suureneb sügavuse suunas männikud, kuid ka kuusikuid, okaspuu -lehtpuu segapuistuid ja kaasikuid. Alusmets Eripind 45­55 m2 g-1 liigivaene ja hõre. Puhmarindes mustikas ja pohl. Rohurinne hõre ja liigivaene. Samblarinne pHKCl O-s ja A-s 3,6­4,3; põlluna lubjatud ning pH >5,6 pidev ja tüse (palusammal, laanik, karusammal jt.) H5,6 > 1,6 cmol+ kg-1 Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn ­ harilik tarn; tedremaran ­ luhtkastevars) Alliikuv > 140 mg kg-1 Põllum. Alliikuv 20­30 mg kg-1, T 12­16 cmol+ kg-1, millest ¼ kuni 1/3 neeldunud H Huumuskate: niiske moder, varisele järgneb fermentatiivne O2 ja O3. Kõdu tugevasti V metsam. 50­50%, põllum. 70­80% suurenedes sügavuse suunas happeline ja tuhaelementide vaene. Liikuvate toita. sis. väiksed A-s väheneb org. aine sisaldus sügavuse suunas. A läheb sujuvalt üle Ea-ks. A katkendlik, Soojenevad 1­2 nädalat hiljem parasniisketest. Ajutine liigniiskus kevadel ja sügisel tugevalt fulvaatne. takistab põllutöid. Vaja reguleerida veeolusid, parandada Ca ja Hu seisundit , väetada. Põlluna Hu 2,2­2,6%, Hu-varu alla 110 Mg ha-1. Huumusseisundit parandab lupjamine. Vältida raskete masinate kasutamist ülavee perioodil, rohkem rohumaade alla. Nüld metsam. 0,14%, põllum. 0,13% C:N metsam. 16, põllum. 11; N varu põllum. 4­6 Mg ha-1 Viljakus, kasutamine, kaitse Mullaelustiku tegevus looduslikes Lkg pidurdunud, elustikus domineerivad lülijalgsed, Aastafütoproduktiivsus 11­15 Mg ha-1 metsade all (I­II kl.), põlluna boniteet 35­40 hp. lagunemine seenelise iseloomuga. Kuni 40­45 hp (IV kl.). Korralikult kuivendatuna rukkile, nisule, kartulile, põldheinele ­ (9), kaerale (10), kui ei kuivendata on sobivus väiksem. Looduslikel rohumaadel 25­30 ts Lkg omadused: kuiva heina ha. Endla Reintam, 2009 19 Valdavalt liivadel, kuid ka savikamaid vahe- või aluskihte. Üksikud vähevastupidavad struktuuriagregaadid Valdavalt liivadel. A puudub või on alla 5 cm. Lg ajutiselt liigniisked, mis avaldub Eripind A-s 200 mg kg-1, V 400­500 mg kg-1, T 20­ 25 cmol+ kg-1, V 20­30%; C:N 40­45 Eesti muldkattest 0,9%, osatähtsus suurem metsamaadel (2,2%). Lg peamised esinemisalad Kagu-Eestis Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Mineraalsetes kihtides: pH suureneb sügavuse suunas 3,6-lt Ea-s 4,7-ni C-s; S suureneb kuni Väikese Emajõe orund. Leidub ka Põhja- ja Loode-Eestis. 4 cmol+ kg-1, V kuni 60%-ni. T väike imendub kiiresti mulda. Ajutise liigniiskuse tõttu Gk´´ - õhuke (AT või T+AT 20 cm) aeglasemalt kui parasniisked. Tüüpprofiil: (O)­AT­BG­CG Lg toitainetevaesed, tugevalt happelised ja seetõttu ei sobi põllukultuuride kasvatamiseks. Leostunud gleimullad ­ G0 Viljakus, kasutamine, kaitse Keemine valdavalt 30­60 cm Aastafütoproduktiivsus 6­8 Mg ha-1, suurem L(k)g ja Lsg, rohumaal 5­6 ts kuiva heina ha. Tüüpprofiil: (O)­AT­BmG­CG Bioloogilist altiivsust parandab tuharikka ja kiiresti laguneva varise suurendamine liigirikka alusmetsa ja alusmetsa arengu soodustamisega. Tuleks jätta metsa alla, sobivaim mänd. Looduslikel aladel pindmised kihid nõrgalt happelised Põllul tihti neutraalne
Hüdromorfsed mullad Küllastunud gleimullad ­ G(0)
Gleimullad ­ G Profiil diferentseerumata : AT ­ G Glaysol (WRB) AT ­ CG Aquents, Aquepts, Aquolls, Aqualfs, Aquods (ST) Gleihorisondid võivad olla erineva geoloogilise päritoluga Tekkinud karbonaadivaestel settelistel lähtekivimitel lubjarikka (kareda) põhjavee mõjul On alaliselt (ka keskmiselt) liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamate osadel pHKCl üle 5,6 Pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T hallid toonid) Leetjad gleimullad - GI
Eestis 27,7%, haritaval maal 16,9%, metsamaadel 30% On eluviaalse profiiliga, kuid leetumistunnusteta Pooled G0 ja G(0), 1/3 GI Metsas 1/3 LG ja LkG Tüüpprofiil: (O, T)­AT­E­BtG­CG Gk ja Gh 1,5% Küllastumata gleimullad ­ G(I) Paepealsed gleimullad ­ Gh Diferentseerumata profiil: Paas kõrgemal kui 30 cm AT ­ G1 ­ G2 Paas pinnalt kollakas (sideriidistumine) AT ­ CG pHKCl alla 5,6 Profiil: (T)­A ­(CG)­D Muldade kaardistusühikuna ei eraldata , ühildatakse GI-ga Gh´ väga õhukesed (AT Rähksed gleimullad ­ Gk Nagu parasniisketel pealmine 30 ­ 80 cm tüsedune kiht kergema lõimisega Selgesti eristatav sopiline heledam horisnt (Egl) Keemine kõrgemal kui 30 cm Tüüpprofiil: (O, T)­AT­(BafG)­EG­BG­ G2 Peal AT hor. AT kujunemise järgi: Liigniiskus nii üla- kui ka põhjaveest Endla Reintam, 2009 21 Org. Aine varust (200 Mg ha-1) ¾ Bh-s; C:N kõdus > 35, keskm. 18­20 Leetunud gleimullad - LkG Gleimuldade füüsikalised omadused sõltuvad kivimist millel nad tekkinud on Alaliselt liigniisked, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised Dm savidel kuni 1,9 Mg m-3 Sisseuhtehorisont valdavalt tsementeerunud ­ nõrgkivi Dm liivadel ca 1,3 Mg m-3 Leetumise astme järgi ei eristata Valdav osa gleim. Väikese kivisusega Tüüpprofiil: (O)­AT­Ea­BG­CG Harimisõrnemad liivased mullad, kus org. aine võib kiiresti laguneda
Üleminek LPG-lt LkG-le on mullad, kus alaosas on ls lõimisega moreen ning ülaosas liiv AT-hor reas Gh­Gk­G0­G(0)­GI­LPG­LkG­LG : Ülaosas võib toimuda leetumine pHKCl suureneb 7-lt 3-ni Alaosas tüüpilised LP mulla tunnused H5,6 suureneb 0-lt kuni 8 cmol+ kg-1 Nimetus antakse ülemise profiili järgi H8,2 suureneb 6-lt kuni 26 cmol+ kg-1 Al suureneb 1-lt 450 mg kg-1 Leetunud gleimuld näivleetunud gleimullal S väheneb 30-lt kuni 4 cmol+ kg-1 Leetunud gleimuld V väheneb 90% kuni 12% Nüld 0,5-st 0,25-ni Leedegleimullad ­ LG C:N laieneb 18­27-lt 40-ni
AT puudub või alla 5 cm Kevadel aeglaselt soojenevad (ca 2 nädalat hiljem kui parasniisked) Liivadel, kus põhjavesi kõrgel Kultuurmaadena vajavad kuivendamist Tihenenud B horisondi tõttu gleistumine nii üla kui ka põhjaveest Metsana liike valides tingimata kuivendama ei pea Tüüpprofiil: O1­O2­O3­(OT)­Ea­Bhf­BG­CG Kõrge põhjaveeseisu korral ka: OT­ BhfG ­BG­CG Gh ja Gk´´ ülesharimist tuleks vältida ­ fütoproduktiivsus metsas 6­8 Mg ha-1 a-1 Gk´´´ 9­13 Mg ha-1 a-1 fütopr. ; kuivendamisel 40­45 hp. Põlluna: kaer , põldhein, nisu, Gleimuldade omadused rukis, kartul Niitmise ja karjatamise mõjul Gk, G0, G(0), GI ­ soostunud rohumaad G0, G(0), GI fütopr. 11­ 3 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 50­55 hp.: enamik põllukultuure, Lubikaloo leht- ja okaspuu segametsad ­ IV­Va, alusmets liigirikas kergematel lõimistel põldheinad Sügavamatel Gk sõnajala (I­II), angervaksa (II­III) või osja (IV­V) kkt. leht- ja leht- LPG fütopr. 9­13 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 43­48 hp.: põldhein, kaer okaspuu segapuistutega sooviku- ja salumetsad, alusmets liigirikas LkG fütopr. 8­11 Mg ha-1 a-1; ei sobi kultuuristamiseks (35 hp. perspektiiv ), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja ­kuusikud (III ­ IV), alusmets hõre või puudub, põldhein puhmarindes mustikas, pohl, sinikas LG fütopr. 6­8 Mg ha-1 a-1; harimiseks ei sobi LG ­ sinika ja sinika- kanarbiku rabastuvad männikud (IV­Va), ülekaalus puhmarinne
Gh, Gk ­ märg kaltsimull, õhuke detriitne kõdu Turvastunud mullad ­ G1 AT -s: Hu 11 ­ 15%; Nüld 0,43 ­ 0,50%; C:N > 17; Ca rikas G0, G(0) ­ märg metsamull, tüsedam detriitne kõdu Histic Gleysol (WRB) Hu 7­8%, Nüld 0,35 ­ 0,40%, C:N ca 11 GI ­ märg moder­mull, metsakõdu 2-kihiline 2 ­ 4 cm Alaliselt e. tugevasti liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on 10 ­ 30 cm O ja AT org. aine varu üle 200 Mg ha-1 maa-aluse kasuks (7­12), C% 5­6, Nüld 0,28 ­ turbahorisont (T) või turvastunud metsakõdu 0,32%; C:N ca 11 T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud
LPG, LkG ­ märg moder, kõdu selgelt kihiline, maa aluse ja pealse org. aine suhe 3­4 Esinevad valdavalt vaid looduslikel aladel Org. aine koguvaru 180­200 Mg ha-1; Nüld 0,24­0,27%; C:N 11­12 Eesti muldkattes 6,3%, millest ¼ turvastunud leedemullad (LG1) LG ­ märg moor, kõdu kihistunud, valdavalt O2 Lääne-Eesti ja Pärvu madalikud , Soomaa Põhjaosa, Hiiumaa Endla Reintam, 2009 22 Al 60-lt 600 mg kg-1 Turvastunud mullad jagunevad: S 50-lt 20 cmol+ kg-1 1. Paepealsed turvastunud mullad ­ Gh1: V 75%-lt 15%-ni T3­(CG)­Dg C:N 18-lt 40-ni Raskesti metsastuvad, liigirikkad soostunud rohumaad Turvas hästi lagunenud toiteel. rikas Kultuuristamisel muutuvad omadustelt sarnaseks G, vajavad tugevat kuivendamist 2. Rähksed turvastunud mullad ­ Gk1: Aeglaselt soojenevad külmad mullad (2­3 nädalat hiljem) Neutraalsed, keemine pinnale lähemal kui 30 cm Fütoproduktiivsus: T­BCG­CG või (T2)­T3­BG­CG Gh1, Gk1 6 ­ 10 Mg ha-1 a-1 Niitmisel liigirikkad soostunud rohumaad G01 9 ­ 12 Mg ha-1 a-1 Metsastumisel angervaksa (III kl), osja (IV­V) või tarna kkt. lehtpuu segamets GI1 8 ­ 11 Mg ha-1 a-1 T hästi lagunenud toita. rikas LG1­ 5 ­ 8 Mg ha-1 a-1 3. Küllastunud turvastunud mullad ­ G01: T-hor. neutraalne või nõrgalt happeline: pH > 5,6 Kaasnevad mullad kõrgematel aladel G madalamatel T, M Võib esineda kihisemist T­BG­CG; T­G­CG; T­G1­G2­G3 Soomullad ­ M, R, S Niitmisel liigirikkad soostunud rohumaad Histosol (WRB) Metsastumisel angervaksa (III kl), osja (IV­V) või tarna kkt. lehtpuu segamets Histosol (ST) T3 toita. rikas 4. Küllastumata turvastunud mullad ­ GI1: Soomullad tekivad: Turba pH alla 5,6, puuduvad leetumise tunnused 1. mineraalmuldade soostumisel: T­(AT)­G­CG; T­G1­G2­G3 · KKgGkGk1MSR Liigivaesed soostunud rohumaad · Lk Lkg LkG LG1 R Metsad osja või tarna kkt. leht- ja okas-lehtpuu segametsad (IV­V) 2. veekogude kinnikasvamisel: pinnalt või kaldalt Turvastunud moder, T2, keskm. toita. sisaldus 5. Leede-turvastunud mullad ­ LG1: Soomuldade jaotus: Tugevasti liigniisked ja happelised metsa- liivmullad Sõltuvalt tekketingimustest, taimkattest, turba päritolust ja koostisest jagatakse sood : T­Ea­Bhf­BG­CG 1. Madalsood ­ M O1­O2­O3­OT­Ea­Bf­BG­Cg 2. Siirdesood ­ S B kihid tugevalt tsementeerunud (nõrgkivi) 3. Rabad ­ R Sinika kkt. rikkaliku puhmarindega männikud (V­Va) Soomullad jagatakse turbakihi tüseduse järgi: Domineerib turbasammal 1. Väga õhukesed T 30­50 cm: M´, S´, R´ Turvastunud moor 2. Õhukesed T 50­100 cm: M´´, S´´, R´´ T2, tuhasus 100 cm: M´´´,S´´´,R´´´ Täpsem jaotus toimub turba lagunemisastme järgi: Turvastunud muldade omadused: 1. hästi lagunenud (t3, lagunemise% > 40) ­ M3 2. keskmiselt lagunenud (t2, lagunemis% 20­40) ­ M2, S2 Gh1 LG1 (turbakiht) 3. halvasti lagunenud (t1, lagunemis% soodest Soomuldade omadused: Dm 0,1 ­ 0,2 Mg m-3, sõltub lagunemisastmest T1­T2­T3 Pü 50­80% Maht muutub veesisalduse muutudes Metsadest padumetsad Veemahutavus: t1 15 ­ 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 ­ 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid Suur soojusmahtuvus , väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood
Soomuldade keemiline koostis Rabad ­ R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 ­ 40 cm kihis
Soomulla Sisaldus kuivaines, % Turba liik Sisaldus kuivaines, % pHKCl Ainult atmosfäärse toitumisega altüüp tuhk CaO P K N Tekivad: siirdesoode edasisel rabastumisel tuhk CaO P K N LG1 edasisel soostumisel Madalsoo 10­20 2,5 ­ 4,0 0,07­ 0,07­ 2,5­3,5 Puuturvas 15,3 4,2 0,10 0,07 2,9 6,2 Osa rabasid järvede kinnikasvamisel (õõtsikrabad) 0,22 0,08 Tarnaturvas 12,3 3,8 0,1 0,06 3,1 6,2 5,7% maafondist, 0,1% haritava maana Siirdesoo 5­10 0,5 ­ 2,5 0,04­ 0,09 0,05­ 0,07 1,2­2,5 Pillirooturvas 14,3 3,2 0,101 0,08 3,2 6,2 36% Eesti soodest Raba alla 5 alla 0,5 0,02­ 0,07 0,03­ 0,05 0,8­1,2 Lehtsamblaturvas 10,0 3,1 0,07 0,04 2,8 6,3 T1 ­ Tugevalt happelised Turbasamblaturvas 3,3 0,4 0,04 0,02 1,1 4,3 Toitainete suhtes vähenõudlik taimestik (puhmastaimed, turbasamblad) Madalsoomullad - M Rabad on kumera pinnaga ja sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti) Ei harita Üle 30 cm turbahorisont, mis tavaliselt on T2 või T3 Turba tootmiseks, hiljem metsastamine või marjakultuurid Toituvad põhjaveest või üleujutusveest Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast Anormaalsed mullad 55% Eesti soodest Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all Lammimullad ­ A Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad jagunevad liigirikasteks ja -vaesteks Fluvisol (WRB) Fluvaquentic Hemists (ST) Tekivad: 1. maismaa soostumisel 2. veekogude kinni kasvamisel Jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad) Ka järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad Kultuuristamisel kasutatakse püsirohumaadena Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul Liigsel harimisel kiireneb org. aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%, Dm üle 0,15 Mg m-3 ja tuhasus üle Peamiselt Kasari ja Pärnu jõgikonnas ning Emajõe vesikonnas 10%, surveta põhjaveetoitumisega Üleujutus toob kaasa erineva suurusega osakesi, millest jämedamad settivad jõele läheml, Siirdesood - S peenemad kaugemal
Endla Reintam, 2009 24 Kaldalammil ­ lammiaasad rikkaliku kooslusega Gr1 ­ ranniku turvastunud mullad Kesklammil ­ luhad vaese kooslusega 8suure massiga) Mr ­ ranniku madalsoomullad Jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad , alamjooksul luhad Arv ­ sooldunud veealused mullad Metsi vähe Av ­ veealused mullad
Aa ­ ATa ­ Ta allpool ka Ga Erosiooniala mullad ­ E, D
Veereziimi järgi: Regosols (WRB) A ­ lammimullad: mullad kaldalammidel, mis üleujutusvaheaegadel parasniisked või kuivad Entisols (ST) Ag ­ gleistunud lammimullad AG ­ lammi -gleimullad Tasastel liivikutel tuuleerosioon AG1 ­ lammi-turvasunud mullad: enamasti kesklammil; Ta erand tolmurohkel C-l muld) AM ­ lammi-madalsoomullad: AM´, AM´´, AM´´´: Ta > 30 cm Erosiooniastmed: Ei sobi metsa kasvatamiseks 3­5° nõrk erosioon: lisandub e mullasifrile Ke, Koe, LPe jne. Vajalikud kaitseribad kaldalammil ja terrassil 5­10° keskmine erosioon: Ek2 Lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) 10­15° tugev erosioon: Ek3 > 15° väga tugev erosioon: Ek4
Sooldunud rannikumullad ­ Ar Liivasel C-l väiksem erosioonioht
Salic Fluvisol (WRB) Erosiooni ulatus sõltub taimkattest Tehakse vahet erosiooniohul ja toimunud erosioonil Sooldunud rannikumullad ­ Ar Metsade ja mitmea. rohumaade puhul märgitakse oht vastava mulla juures Ko(e2) Kui maa üles haritud, siis reaalselt erodeeritud: On merevetest ja mere üleujutustest mõjustatud mullad Ek1...4 kui kihisemine pinnalt Neeldunud Na E01...4 kui kihisemine C-st, ülemine karbon .vaba Soolalembene taimkate EI1...4 happelised kihisemiseta mullad Lääne-Eesti ja saarte lausrannad Alla 1% maafondist Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastatud Ae­B­C; Ae­C Rannarohumaad Väliselt näha alumiste kihtide värvid Rannakarjamaad Üle 10° kaldega nõlvad jätta metsade alla Inimtegevuse lakkamisel pilliroog Deluviaalmullad - D Org. aine lagunemine toimub anaeroobselt Ei teki huumust Kallakute jalamitel ja mitmesugustes negatiivsetes pinnavormides Maapinna kerkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks Pealmiseks kihiks on kõrgendikelt alla kantud materjal Ad­Bd­C; Ad­A ... Veereziimi järgi jagunevad: Ar ­ sooldunud primitiivsed mullad Veereziimi järgi: ArG ­ sooldunud gleimullad D ­ parasniisked deluviaalmullad: kallakujalamite ülaosas või väga kerge lõimisega ArG1 ­ sooldunud turvastunud mullad Dg ­ gleistunud deluviaalmullad Gr ­ ranniku gleimullad DG ­ deluviaal-gleimullad Endla Reintam, 2009 25 Pealeuhte järgi: Maetud mullad ­ Tz Ad huumus -, Ad > 80 cm tugevalt peale uhutud D´´´, Dg´´´, DG´´´ toorhuumuslik või turbahorisont.
Omadused sõltuvad pealeuhutavast materjalist Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule : Happelisemad kui E Maetud muld ­ Tz Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks, kuid ka väikepõllunduseks Gleistunud maetud muld ­ Tzg Maetud gleimuld ­ TzG Rusukaldemullad ­ B Maetud madalsoomuld ­ TzM Kujunenud paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevasti koreselisel materjalil. Astangu allikalisusest iseloomust tingitud suur veereziimi muutlikkus. Puistangumullad ­ Tu Profiiliosas vähearenenud (A ­ C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad. põlevkivikarjääride) Vähe uuritud Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-, Jaotatakse veereziimi järgi: toorhuumuslik või turbahorisont. Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride B ­ rusukaldemuld kasvatamist (E. Leedu). Bg ­ gleistunud rusukaldemuld BG ­ rusukalde gleimuld Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Puistangumuld ­ Tu Tehismullad ­ T Gleistunud puistangumuld ­ Tug Eestis vähe uuritud Puistangu gleimuld ­ TuG Puistangu madalsoomuld ­ TuM Eemaldatud mullad - Tx Pealismuld inimtegevuse tagajärjel osaliselt hävitatud või eemaldatud on valdav osa Pinnased ­ P orgaanilise aine akumulatsioonihorisondi materjalist. Pealmiseks kihiks kultuuride Puistangupinnased - Pu kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjustatud huumus-, toorhuumuslik või turba horisont. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjaliga , millel Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: puudub mullatekke mõju. Jaotatakse vastavalt veereziimile: Eemaldatud muld ­ Tx Puistangupinnas ­ Pu Gleistunud eemaldatud muld ­ Txg Gleistunud puistangupinnas ­ Pug Eemaldatud gleimuld ­ TxG Glei -puistangupinnas ­ PuG Eemaldatud madalsoomuld ­ TxM Eemaldatud rabamuld ­ TxR Paljandpinnased ­ Pp Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla Segatud mullad ­ Ty lähtekivim või aluskivim . Jaotatakse vastavalt veereziimile: Pealismuld on inimtegevuse tagajärjel umbes 50% orgaanilise aine Paljandpinnas ­ Pp akumulatsioonimaterjalist segatud alusmullaga. Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks Gleistunud paljandpinnas ­ Ppg sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont. Glei-paljandpinnas ­ PpG Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Segatud muld ­ Ty Tehispinnased ­ C Gleistunud segatud muld ­ Tyg Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusest mittepärineva materjaliga ( slakk , Segatud gleimuld ­ TyG jäätmed jms). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Segatud madalsoomuld ­ TyM Tehispinnas ­ C
Endla Reintam, 2009 26