9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15
määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile. Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 21,2% ja on keskmiselt 14%. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3 Vee alune 3619,4 tuh m3 KOKKU 7184,4 tuh m3 Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1. Kvarternaarisetete vesi; 2. Siluri veekompleks; 3. Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleks liivakivides 5. Liivakivide ja aleuroliitidega esindatud Kambriumi - Vendi veekompleks. Kvarternaarisetetest katet võib käsiteda kui aeratsioonivööd, läbi mille Siluri veekompleks toitub. Kvarternaarisetted on kohati veerikkad, seda põhiliselt kevad- ja sügisperioodil. Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri
lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, Kuumi ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks
Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood, mille vältel osa vendi Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitsiumi argilliitkilt, kompleksi setteid kanti minema. Kambriumi ajastu (570-480 milj.a. tagasi) esimesel poolel savid ja glaukoniitliivakivid. Veekompleks, milles eristatakse 2-4 põhjaveeladet, rahuldab ujutati suur osa Ida-Euroopa platvormist, sealhulgas ka Eesti põhja- ja kirdeosa, üle suure osa Eesti põhjaveevajadusest. normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad
annaabi.ee 
