vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. 2 1.Valgejärve maastikukaitseala Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas. Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv. Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura-ala Valgejärve loodusala koosseisu. 3 Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala. Oma praeguse nime ja piiridega on aastast 1999. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne
Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett) Rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel. Tähtsaim ettevõte: Sangla turvas AS- asub tartumaal, puhjas-tegevusalaks on turvaste, turbabrikketide ja energia tootmine. Toodeteks on saepuru brikett ja graanulid.
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak
· Aasta keskmine 4,4 m/s 5 Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis 3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved · Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski.
puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [] Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992) Põhinäitajad Passiivne reservvaru Madalsoolasun Siirdesoolasund Raba- Rabalasund d segalasund Kütteturvas Kütteturvas Kütteturvas Alusturvas Kütteturvas Kokku
Suur soojusmahtuvus, väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood Soomuldade keemiline koostis Rabad R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 40 cm kihis Soomulla Sisaldus kuivaines, % Turba liik Sisaldus kuivaines, % pHKCl Ainult atmosfäärse toitumisega altüüp tuhk CaO P K N
põhjavee taset või mis on täieliku veemahutavuseni üle kastetud. Seega on täielik e. maksimaalne veemahutavus pigem teoreetiline suurus, mida arvutatakse mulla üldpoorsuse, tiheduse ja seotud vee suuremast tihedusest tuleneva paranduse alusel. Täielik veemahutavus oleneb kasvupinnase füüsikalistest omadustest. Näiteks liivade puhul on see 20 … 25% kuiva pinnase massist, turvaste puhul aga 300 … 900%. Kui küllastunud kasvupinnasest nõrgub välja gravitatsioonivesi, siis jääb pinnasesse kapillaarvesi ning füüsikaliselt seotud vesi. Pinnases leiduvat suurimat kapillaarvee ning füüsikaliselt seotud vee hulka nimetatakse väliveemahutavuseks; väliveemahutavuse tingimustes on veepotentsiaal vahemikus -0,6 … -0,8 MPa (seega vaakumis). Kui
annaabi.ee 
