Mullateaduse III KT (1)

Tundmaõppimist võimaldavad tunnused:
1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng.
2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga.
3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina.
Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus.
Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate . Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik režiime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid – selle alusel võib öelda millised on mullad . Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga.
Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.
I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid
O – kõduhorisont
T - turbahorisont (üle 10 cm)
A (A1) – huumushoris
II Väljauhte e. eluviaalhorisondid
El (A2; EL; E; Ael) – lessiveerunud, Ea (E; El) – leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) – näivleetunud
III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid
B; B2; B2
Bm - metamorfne; Bt – tekstuurne; Bh – huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus -raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav
IV Mullatekkest mõjutamata horisondid
C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline
D - aluspõhja kivim
V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid
(g) – gleistumistunnustega, g – gleistunud , G – gleihorisont , (g); g; G – ülaveeline, (g); g; G – põhjaveeline
VI Liithorisondid
AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne.
E(B) - kui tunnust on alla 20%
Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades.
Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on:
1. WRB (World Reference Base for Soil Resources) FAO,1974; 1988; ISRIC, 1994;
2. FAO- UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988;
3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993;
4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon).
WRB süstemaatika
Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO-UNESCO ja USDA
mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel.
WRB-s - muldade eristamisel aluseks:
a) mulla diagnostilised horisondid ( diagnostic horizons),
b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja
c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials).
Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel . Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata,
arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus ). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base).
Eestis esinevad järgmised reference base’d:
Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo - ja
rabamuldadest).
Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad , väga tugevasti kultuuristatud aiamullad).
Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi , liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi).
Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad ( lammi - ja rannikumullad).
Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud - ja leede -gleimullad siia ei kuulu.
Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine , lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi).
Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid).
Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid
(näivleetunud) muldasid).
Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid).
Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad).
Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad).
Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasutatakse reference base ühiku ees täiendsõna, see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi.
Näiteks stagnic tähendab taandumistingimusi ja kui eelnevalt oli määratud Albeluvisol, saame mulla nimetuseks Stagnic Albeluvisol.
Järgmisel täpsemal tasemel (III tase) mulla nimetust esitades (mulla olemust täpsemalt iseloomustades), tuleb kasutada teist täiendsõna – see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või
muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest (kokku on neid 12, suurelt jaolt FAO-ga kokkulangevad). Näiteks Fragic tähendab tihenenud, taimejuurtele ja laskuvale
sademeteveele raskesti läbitavat kihti (meie kahkjate muldade Egl horisondi all oleva Bt horisondi olemasolu). Teine täiendsõna lisatakse esimese ette, jättes lõpust ära “c” täht. Nii saadakse WRB süsteemis kasutamiseks kõige täpsem ühik. WRB- süstemaatikas ei ole rangelt eristatud alajaotuste II ja III aste. Kasutusel on 121 madalama astme täiendsõna.
Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas muld - L(P) (ilma Bafhorisondita,
Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse
oleks:
Histic – turvastunud (10…50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu)
Umbric – toitainete- ja huumusvaene
Eutric – toitainete- ja huumusrikas
Gleyic – gleistunud
Stagnic – taandumistingimused ülekaalus
Calcic – kaltsiumirikas
Albic – valge või määrdunudvalge
Anthric – tugev inimmõju
Mollic – pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega,
neutraalse reaktsiooniga)
Sceletic – tugevasti kivine, vähe mullapeenest
Salic – sooldunudheleda Egl-horisondiga).
Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud , saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega. Nii nagu Eesti muldade süstemaatikas (LkII – keskmiselt leetunud muld), kasutatakse WRB-s kuni ühe täiendsõnaga mullanimetuste väljendamisel mullasifreid e. koode:
Näiteks Stagnic Albeluvisol – Abstg, Gleyic Cambisol – CMgl
FAO-UNESCO muldade süstemaatika erineb WRB-st klassifikatsiooniühikute arvu ja nimetuste poolest, täiendsõnade kasutamine on rangemalt määratletud. USDA Soil Taxonomy ülesehituselt WRB-ga sarnane, oluline erinevus klassifikatsiooniühikute jaotamises ja nimetuste andmises.
USDA-s on klassifitseerimise tasemeid 4, mulla nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas kasutatakse rohkem mulla määramise tunnuseid – epipedonid e. huumusprofiilid, kliimaolud. USDA-le on iseloomulik laboratoorsete andmete kasutamine mullanimetuste määramisel. Mullanimetuste kombineerimine sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid.
Eesti mullastiku kaardistamine
1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena.
1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi.
1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi.
1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad .
1946 valmis 1: 400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline)
1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine.
Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel.
1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1: 100000 ning 1:200000.
1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000.
1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas.
1998...2003 – Digitaalsed mullastikukaardid – aluseks 1:10000
suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta.
Eesti mullastiku valdkonnad
I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%)
II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond
(17,2%)
III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond
(20,7%)
IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond
(7,0%)
V - Vahe-Eesti leet -, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%)
VI - Peipsi -äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%)
VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%)
VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%)
Eesti mullad
Rendsiinad e. karbonaatmullad K
WRB - Leptosols (leptos - õhuke).
1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist;
2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%;
3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C
4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate ( lutsern , ristik, lubikas).
Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti
ALLTÜÜBID:
1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2%
Välja kujunenud 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7%
Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm.
3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha
ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel
MKT: leesikaloo ; kastikuloo; lubikaloo, IV…Va bonit. Mets
Pruunmullad (leostunud mullad) Ko
parasniisked kuni ajutiselt liigniisked
- karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m)
- savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine
- Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa )
1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%,
haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%.
Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod . metsad . Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest.
2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4%
Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+ savist ., harit. 68000 ha e. 6,3%
- profiil A-E-Bt-C, lähtekivim vähem karbonaatne , kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas -pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest.
3. Gleistunud pruunmullad
samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked.
a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3%
profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8%
b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0%
profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e. 7,2%
MKT: sinilille (kuuse- lehtpuu segamets), metsa boniteet Ia-II
Kahkjad (näivleetunud) mullad LP
Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l…sl/ls, sl/s.
- tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal
- profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+,
osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline.
Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%)
376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e. 21,3% haritavatest maadest
- huumusesisaldus madal (põldudel 2%), produktiivsus väga kõrge > 15 t/ha aastas, veerežiim ei vaja metsana reguleerimist.
Leetunud mullad Lk
Välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise
tulemusena.
- lähtekivim punakaspruun l, sl või ls1
- happelise reaktsiooniga, põllumaana vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. 197000 ha e. 5,0% harit. 55000 ha. e. 5,2%
Eristamisel vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Esinevad positiivsetel pinnavormidel, Wakt. väiksem kui LP-del, väga palju põuakartlikel liivadel. Liivadel sageli Bh- horisont , mitte väga selge, Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
MKT: - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet.
Gleistunud leetunud mullad - Lkg
Profiil ajutiselt kõrgest põhjaveest liigniiske , sõltuvalt lõimisest.
MKT:- naadi , mustika Ia-II boniteet (metsana parasniisked)
Leedemullad L
Poola keelest Pod Zola , WRB - Podzols
- välja kujunenud karbonaadivaestel liivadel leetumise tulemusena
- tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita
- põuakartlikud ja toitainetevaesed mullad
- levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivadel
186000 ha e. 6,3%, 14,2% Eesti metsadest
a) Tüüpilised leedemullad L
b) Huumuslikud leedemullad L(k)
nendel järgneb O-le õhuke tüsedune A (leetumise + kamardumise) koosmõjul tekkinud
c) Sekundaarsed leedemullad Ls
need mullad on välja kujunenud endiste liivadel olnud Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsade alla);
d) Gleistunud leedemullad Lg; L(k)g
ajutiselt kõrgeletõusvast põhjaveest liigniisked
MKT: - kuivad - sambliku
kanarbiku männikud IV-V kl.
pohla
gleistunud - mustika
sinika mänd, kuusk II-III kl.
Gleimullad G
25,9% Eestimaast (1,263 mln. ha), 17,7%
harit. maadest (208000 ha), 30% Eesti metsadest.
- kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad), kõik lõimised
- huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas
- mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud (G või CG), savidel ja liivsavidel BG, CG või G, vahelduva veerežiimiga - sinakas - või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike
Lubjalembesed taimekooslused ( lubika -hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus .
Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%.
Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4%
- kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed.
a) Paepealsed gleimullad Gkh
b) Rähksed gleimullad Gk
Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI
gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust haritavate maadena. Eestis 843000 ha (21,2%), harit. maadena 163000 ha e. 15,5%
Kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG
- kahekihilisel karbonaadivaesel lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet);
- alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused;
- alaliselt liigniisked mullad, lähtekivim vähem gleistunud;
- profiil eluvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-EG-BtG-C2g
Põllumajanduses ei kasutata.
Turvastunud gleimullad G1 248000ha(6,3%)
välja kujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel.
Harit. maadena kasut. 27000 ha e. 2,5%
- - pindmiseks kihiks T-G).
- oluliseks tunnuseks neutraalsele lähedane reaktsioon ja kõrge huumusesisaldus. Jaotatakse: küllastunud ja küllastumata.
Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja koresusest, kuivendamata gleimuldadel VIII-IX kl., ls ja s muldadel pärast kuivendamist V-VI-VII kl.
Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna.
MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet.
Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%)
kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel;
- muldadel tugevasti happeline reaktsioon;
- välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel
- põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale;
- intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont;
- levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad.
MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet
a) Leetunud gleimullad LkG
b) Turvastunud leedemullad LG1
Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha)
alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast;
- mineraalainete sisaldus - soomullaks on turbamassi pindmine kiht;
- põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad , -karjamaad, -põllud;
- veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega;
1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%)
2) Siirdesood - S (3,7%)
3) Rabad - R (5,7%)
Turba lagunemisastme määramine:
1) halvasti lagunenud 2) keskm. lag 20-40%;
3) hästi lag. > 40%.
Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis.
Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon
- kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel. Eestis tähtsam vee-erosioon - sõltub sad. hulgast, taimkattest, reljeefist, muldade omadustest. Kõige kergemini ärauhutav jäme tolmjas liivane materjal.
Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D
Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes. Jaotatakse niiskusrezhiimi ja pealeuhte tüseduse alusel.
METSAPUUDE NÕUDED MULLALE
Mänd – talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani)
Kuusk – viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos
Ebatsuuga – viljakat, parasniisket mulda nagu kuusk
Lehis – parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda
Arukask , Maarjakask – viljakat mulda, ei talu märga mulda
Tamm – väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda
Saar – neutraalset, viljakat, niisket mulda
Sanglepp – neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid
Hall lepp – parasniisket mulda, parandab ja väetab mulda, mügarbakterid
Harilik haab – parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda
Hübriidhaab – parasniisket, kerget mulda
Astelpaju – kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast, mügarbakterid.
Maade maksustamine
Maa on kinnisvara. Maksustamisel ei ole vahet kas on erastatud või renditud riigimaa.
Maksustamisel tehakse vahet:
I Asula maad
II Põllumajandusmaad
III Metsamaad
IV Looduslik rohumaa
V Muu maa.
I Oleneb linnast või asulast, on kehtestatud baashinnad m2 kohta
Tallinn 80 EEK/m2, Tartu 37 EEK/m2, Pärnu 27 EEK/m2
Omavalitsusel õigus korrigeerida baashindasid, riigikogu kinnitab.
Linn jaotatakse tsoonideks, eraldi hinnad äri-, tööstus-, elamumaa .
Ka kaugus linna keskusest, elamumaa Tartus 60, 45, 30 ja 15 EEK/m2
Ärimaa Tartus 2000 EEK/m2, müügihind sõltub nõudmisest-pakkumisest.
Tartu Annelinnas lisandub majade korruselisuse koefitsient kuni 3,0.
Senini kehtivad 1991. a. Baashinnad.
II Põllumaal sõltuvalt maa boniteedist 2 arvutamise valemit (ha).
1. Boniteet 5…25 hindepunkti
Mh = [50*(B-5)+L*1000]*A
2. Boniteet üle 25 hindepunkti
Mh = [300*(B-25)+1000+L*1000]*A
B – maa boniteet
L – lisakulude koefitsient
A – asukoha koefitsient
III Metsamaal leitakse maksustamishind metsakasvukohatüübi järgi (ha), ei arvestata metsa boniteeti (Raba 1000 EEK/ha, kõdusoo 3400 EEK/ha, sinilille 5083 EEK/ha, jänesekapsa-naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind. Metsamaa ostul-müügil võib olla kuni 0,5 ha metsa, ilma et metsa hinda ei arvestataks.
IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi:
I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha,
IV