· Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni · Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis on vettkandev ülemises, maapinnale kõige lähemas kuni 70 meetrises osas · Ordoviitsimi-kambriumi veeladestik paikneb samanimelistes liivakivides ja on oluliseks tsentraliseeritud veesaamise allikaks, eriti kui ülemised ordoviitsiumi veekihid on saastunud · Kambriumi vendi veeladestik jaguneb ida Eestis kaheks : voronka ja gdovi põhjaveelademeks. Kuna tegemist on kuni 70 m paksuste sinisavidega kaetud põhjaveega,siis on tegemist ka parimaga. Gdovi lademe põhjavesi idas on üle normi soolane, mistõttu teda tarbitakse koos Voronka lademe põhjaveega · Ka aluskorra murenemiskoorikus on soolast põhjavett.
Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja AlamKambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks PõhjaEestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus. a) OrdoviitsiumiKambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi seirejaamad b) Ordoviitsiumi (O) Ida-Viru põhjaveekogumi seirejaamad c) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirejaamad d) KambriumiVendi Gdovi (V2gd) põhjaveekogumi seirejaamad e) KambriumiVendi Voronka (V2vr) põhjaveekogumi seirejaamad f) KambriumiVendi (Cm-V) põhjaveekogumi seirejaamad Lisaks nendele on Eestis ka hüdrogeoloogiliselt olulistes piirkondades ning nitraaditundlikutel aladel seirejaamad. Joonis 2. Põhjaveekihid-kogumid 8 Joonis 3. Seirejaamad Eestis 2.3 Seire jaotus Vastavalt püstitatud ülesannetele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele jaotub põhjavee
Siber, Kasahstan jm. Viimane jagunes juba Ediacara ajastul ülalnimetatud väiksemateks osadeks, samal ajal kui Gondwana pidas põhiosas vastu kuni Keskaegkonnani. Rodinia moodustus ca 1100 Ma tagasi (www.scotese.com). Elustik On leitud ränikäsnade skeletiosi, hulkraksete vetikate ning mitmesuguste ainuraksete organismide (akritarhid) kivistisi. Ladestu kivimid Kompleks jaguneb kolmeks (vanemast nooremaks): Gdovi Kotlini ja Voronka kihistud. Gdov punakad ja kirjuvärvilised savi-, liiva- ja kruusakivimid. Kotlin savikivimid. Voronka liivakivid, aleuroliidid ja savid. 3 Kambrium Geoloogiline olustik Kambriumi ajastuga algab Vanaaegkond ehk Paleosoikum. Ajastu algas 542 miljonit aastat tagasi ja lõppes 488 miljonit aastat tagasi, kestes 54 miljonit aastat.
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
Lääne ja EdelaEestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha. Vendi kihte käsitletakse Kotlini lademena, mis on jaotatud kolmeks: Gdovi, Kotlini ja Voronka kihituks. Kuigi vendi merelistest setetest on faunaleidi mujal teada, ei olnud siinne liiva ja saviainese suur kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes
Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi Kihistu Kivimiline koostis Maksimaalne lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Erinevalt Fennoskandia kilbist, mis oli alates paksus hilisaguaegkonnast enamasti maismaaline kulutusala. valdas Eesti territooriumil kuni Voronka Hele eriteraline kvartsliivakivi, 35 m vanaaegkonna teise pooleni setendite kuhjumine. Seetõttu katavad meie ala geoloogilises heledavärviline aleuroliit ja savi läbilõikes aluskorra kivimeid settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Kotlini Kotlini Hall peenekihiline savi, alumises osas 35 m
joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
