Kasutaja: reintam

Faile: 0

6

doc

Tarbimine

Leib ,,Rehe" Eesti E482 6,90 Sokolaad Austria 13,90 ,,Milka" Kanapooltiivad Eesti E621,E300,E412 jne 44,90 ,,Tallegg" Pereviinerid Eesti E450,E621,E120,E250 25,00 ,,Rakvere" Kohuke Läti 5,00 ,,Karums" Toorsuitsu Eesti E621,E250 18.00 seljafilee Endla Reintam, 2010/2011 1 ,,Oskar" Sink ,,Wõro" Eesti 18,90 Makaronid 10.00 Coca Cola Ameerika Polnud märgitud. 10,90+1 Riis Leedu 15.00 Apelsini mahl Eesti 10,90

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

99 allalaadimist

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Maal 12­15 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks ­ New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

776 allalaadimist

26

pdf

Konspekt

Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on Endla Reintam, 2009 1 kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult

Loodus → Eesti mullastik

153 allalaadimist

9

ppt

Panda süstemaatiline kuuluvus

Hiidpanda Kristina Reintam 9.a  Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid  Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused ­ mantelloomad ­ Süstikkalad ­ selgroogsed Sammalloomad  Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...

Bioloogia → Bioloogia

11 allalaadimist

20

pptx

Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal

O S KU S S Õ N A D J A E E S T I K E E L N E ÕPPEKIRJANDUS MINU ERIALAL Merlin-Hans Hiiekivi ERIALA S Õ N A S T I KU D M I S L E I D S I N. Põllumajandusmasinate klassifikatsioon ja sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse

Põllumajandus → Põllumajandus

2 allalaadimist

1

doc

Loomakaitseseadus

Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 5­6-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest ripp...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

25 allalaadimist

18

pdf

Haritava maa kvaliteet

Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud. Kunagiste RPJ Eesti Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakonna ja Vabariikliku Agrokeemia Laboratooriumi poolt on maakasutajatele koostatud mullastiku, lubjatarbe, väetistarbe ja maade hindamise kaartid. Trükis on avaldatud hulgaliselt muldade omadusi, viljakust ja kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989, Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras, 1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja

Põllumajandus → Põllumajandus

5 allalaadimist

11

docx

Mullastikukaardi analüüs

Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04

Maateadus → Mullateadus

132 allalaadimist

10

doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) – esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis

Metsandus → Metsandus

18 allalaadimist

7

doc

Mullastikukaardi analüüs

[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. 7

Maateadus → Mullateadus

38 allalaadimist

2

doc

METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS

Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal. pdf Taimede välimääraja. Koost.: V. Kuusk. Tallinn, 1975. Tõnisson,. H., Lepind, Õ. Mullateaduse õpik. Tallinn: Valgus, 1984.

Loodus → Jäätmekäitlus

9 allalaadimist

14

docx

Mullateaduse mullakaardi analüüs

Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“ [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214

Maateadus → Mullatööd

26 allalaadimist

6

odt

MULLAKAARDI ANALÜÜS

MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool

Põllumajandus → Põllumajandus

20 allalaadimist

12

docx

Mullastikukaardi analüüs

sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslused. [2] Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad (KI) moodustavad 2,4% kogu maafondist ja 6,3% põllumaast. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5 52500,6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad

Maateadus → Mullateadus

78 allalaadimist

13

rtf

Metsatüpoloogia

 Kasutatud kirjandus Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits. Tallinn: Varrak, 2004. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Teine, täiendatud trükk. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2003. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Metsatüpoloogia. Koostanud V. Keppart. Luua, 2002. Käsikiri Luua metsanduskoolis. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2012. Muldade väliuurimine. Koostajad A. Astover, E. Reintam, E. Leedu, R. Kõlli. Tartu, 2013. Roht, U. 90 kodumaist puittaime. Tallinn: Huma, 2011.  Lisad Lisa 1. Arumetsa kasvukohatüübi asend ordinatsiooniskeemil Lisa 2. Arumetsa kasvukohatüübi mullaprofiili äigejoonis Lisa 3. Arumetsa kasvukohatüübi mulla liimmonoliit Lisa 4. Arumetsa kasvukohatüübi taimestiku herbaarlehed Lisa 5. Soometsa kasvukohatüübi asend ordinatsiooniskeemil Lisa 6. Soometsa kasvukohatüübi mullaprofiili äigejoonis Lisa 7

Metsandus → Metsakasvatus

22 allalaadimist

8

doc

Kodukoha muld (referaat mullast)

B 77...99 cm üleminek väga aeglane ja katkendlik, värvus punakaspruun, lõimis kerge ja keskmine liivsavi C 100.....< punakaspruun värvus, kollakaspruunid laigud, kerge liivsavi lõimis (lähtekivim) KASUTATUD KIRJANDUS: 7 1. Rein Kask ,,Eesti mullad", Tallinn, 1996 2. L. Reintam ,,Mullateadus", Tallinn, 1962 3. Raivo Aunap ,,Eesti Atlas" , 2004 8

Maateadus → Mullateadus

31 allalaadimist

14

docx

Karl Ernst von Baer - referaat

(enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 1976­1992. 2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam, kinnitati 14. märtsil 2006. Baeri preemia See on Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antav auhind/tunnustus, mille eesmärgiks on esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest. Baeri tänav

Ajalugu → Ajalugu

15 allalaadimist

16

docx

Mullastiku kaardi analüüs

Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8

Maateadus → Mullateadus

54 allalaadimist

29

ppt

Mullatekkeprotsessid

· Mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest (Fe2O3 ja Al2O3) ­ Sellest intensiivne punane värvus ­ Taimed toitelementidena neid ei vaja · Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel ­ Keemilise murenemise käigus moodustuv kaoliniitsavi toitelemente ei seo Punamuld ­ Süveneb hapestumine ­ Läbikuivamisel kivistuvad Loit Reintam http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html  Tee või telliseid... Lateriidile tekkinud mulda nimetatakse USDA (USA) klassifikatsiooni järgi oxisol ning FAO klassifikatsiooni järgi ferralsol. Lateriit on iseloomulik savannialadele, kus esineb ka kuiv aastaaeg. http://de.wikipedia.org/wiki/Laterit  Näide muldade arengust A E

Maateadus → Mullateadus

19 allalaadimist

10

docx

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 10

Maateadus → Mullateadus

26 allalaadimist

6

docx

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald

KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...

25 allalaadimist

10

docx

Keskkonna analüüs Tõlliste vald

TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

277 allalaadimist

20

docx

Mullateaduse I seminar

Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. Arno Piho (1924-1975) Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud?

Bioloogia → Bioloogia

2 allalaadimist

58

docx

Kadrina valla mullastiku tingimused

põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem. Lisa 3

Põllumajandus → Põllumajandus

19 allalaadimist

10

docx

Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................

Põllumajandus → Loomakasvatus

17 allalaadimist

62

docx

Liisoja ja Mäe talu mullastik

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6  3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.......................

Põllumajandus → Põllumajandus

25 allalaadimist

20

doc

Mullastikukaardi analüüs

gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A.Astover, E. Reintam, E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk. 3. Mullateadus. 2012. Koostaja: A.Astover. Tartu. 486 lk. 4. Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 5. Põllumaade metsastamine. 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu. 83 lk. 10

Maateadus → Mullateaduse alused

66 allalaadimist

16

odt

Suguvõsauurimine

Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 ...

Kategooriata → Uurimistöö

324 allalaadimist

5

doc

Mullateaduse KT

Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) ­ hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) ­ mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ­ ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) ­ esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a

Metsandus → Metsandus

17 allalaadimist

6

pdf

Pereõpetuse esitlus svingeritest

Tallinna 32. keskkool SVINGERID Esitlus Koostaja: Demi-Maria Reintam 2012 Tallinn Svingimine on paaridevaheliste seksuaalsuhete vorm. Kuigi ajaloost on teada, et taolised suhted on maailmas sajandeid olnud, said need oma nimetuse 1957. aastal USA's. Sealt liikus svingimine Euroopasse, okupeeris pealinnad ja suured linnad. Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa

Inimeseõpetus → Perekonnaõpetus

1 allalaadimist

18

doc

Muldade väliuurimine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ­ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...

Maateadus → Mullateadus

185 allalaadimist

9

pdf

MULLATEADUSE I KT

Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. o Moreen ­ on sorteerumata liustikusete. o Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk

Maateadus → Mullateadus

106 allalaadimist

15

doc

Mullateaduse alused

Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik ­ koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema ­ koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik ­ happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko ­ pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam ­ Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse ­ uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus

Maateadus → Mullateaduse alused

52 allalaadimist

55

pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology, 14, 187-196. 43. Pärtel, M. and Zobel, M. 1999. Small-scale plant species richness in calcareous grasslands determined by the species pool, community age and shoot density. - Ecography 22: 153-159. 44. Pärtel, M., Zobel, M., Zobel, K. and Van der Maarel, E. 1996. The species pool and its relation to species richness - evidence from Estonian plant communities. Oikos 75: 111-117. 45. Reintam, L.,1962. Mullateadus. Tallinn. 46. Sarv, T. 1984. Kui palju on Eestis puisniite? Eesti Loodus 6: 360-361 47. Stevens, M.H.H. & Carson, W.P. 1999. Plant density determines species richness along an experimental fertility gradient. Ecology 80: 455-465. 48. Zobel K., Liira, J. 1997. A scale-independent approach to the richness vs biomass relationship in ground-layer communities. Oikos 80:325-332. 49 49. Zobel, M. 1992

Botaanika → Rakendusbotaanika

2 allalaadimist

7

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus Biogaas ­ orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,4­0,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 20­25 Mj/m3 (4000­6000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia ­ on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

156 allalaadimist

36

pdf

Mullateaduse üldosa

1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik ­ koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa ­ muldade kaardistamine · O. Hallik ­ muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho ­ agrokeemia · R. Kask ­ muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam ­ muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www.maaamet.ee/sitemap.php) ­ maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus ­ PMK- (http://pmk.agri.ee/) ­ mullaseire, mullaproovide võtmine, analüüs, väetistarbe määramine; katsepunktid.

Maateadus → Mullateadus

123 allalaadimist

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia → Bioloogia

95 allalaadimist

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)  sees  võib  tinglikult  eristada  kolme  suure...

Metsandus → Eesti metsad

33 allalaadimist