Leib ,,Rehe" Eesti E482 6,90 Sokolaad Austria 13,90 ,,Milka" Kanapooltiivad Eesti E621,E300,E412 jne 44,90 ,,Tallegg" Pereviinerid Eesti E450,E621,E120,E250 25,00 ,,Rakvere" Kohuke Läti 5,00 ,,Karums" Toorsuitsu Eesti E621,E250 18.00 seljafilee Endla Reintam, 2010/2011 1 ,,Oskar" Sink ,,Wõro" Eesti 18,90 Makaronid 10.00 Coca Cola Ameerika Polnud märgitud. 10,90+1 Riis Leedu 15.00 Apelsini mahl Eesti 10,90
Maal 1215 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna
Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on Endla Reintam, 2009 1 kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
O S KU S S Õ N A D J A E E S T I K E E L N E ÕPPEKIRJANDUS MINU ERIALAL Merlin-Hans Hiiekivi ERIALA S Õ N A S T I KU D M I S L E I D S I N. Põllumajandusmasinate klassifikatsioon ja sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse
Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest ripp...
Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud. Kunagiste RPJ Eesti Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakonna ja Vabariikliku Agrokeemia Laboratooriumi poolt on maakasutajatele koostatud mullastiku, lubjatarbe, väetistarbe ja maade hindamise kaartid. Trükis on avaldatud hulgaliselt muldade omadusi, viljakust ja kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989, Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras, 1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja
Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04
Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) – esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis
maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt ,,Muldade väliuurimine" [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf? t=20091211092214] Metsakasvukohatüübid [http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf] Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus [http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. 7
Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal. pdf Taimede välimääraja. Koost.: V. Kuusk. Tallinn, 1975. Tõnisson,. H., Lepind, Õ. Mullateaduse õpik. Tallinn: Valgus, 1984.
Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga. Kasutatud kirjandus Eesti muldadest põllumehele. [http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf] Maa-ameti kaardiserver X-GIS. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis] Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“ [http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.htm] Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool
sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslused. [2] Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad (KI) moodustavad 2,4% kogu maafondist ja 6,3% põllumaast. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5 52500,6505000 4. Astover, A. (2005). Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. http://maad.maad
ei õnnestunud tuvastada. Arvuti abil koostati etikettide blanketid, täideti need iga taime kohta ja kleebiti herbaarlehtedele. Proovitüki taimestiku analüüsi koostamisel kasutati ,,Eesti taimede kukeaabitsat" (Kukk 2004), ,,Eesti metsakasvukohatüüpe" (Lõhmus 2004), metsabotaanika õppematerjali (koost. Saarva 2003) ja metsatüpoloogia õppematerjali (koost. Keppart 2002). Mullaprofiili kirjeldamisel lähtuti raamatutest ,,Muldade väliuurimine" (koost. Astover Reintam, Leedu, Kõlli 2013), ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (koost. Astover 2012) ja mullateaduse konspektist. Koostati mullaprofiili kirjeldus ja tehti selle kõrvale äigejoonis. Äigejoonise tegemiseks võeti sõrmede vahele mullaproov ja määriti see paberile. Mullaprofiili kirjeldusse märgiti horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus ja lõimise valem. Seejärel valmistati mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis (liimmonoliit).
B 77...99 cm üleminek väga aeglane ja katkendlik, värvus punakaspruun, lõimis kerge ja keskmine liivsavi C 100.....< punakaspruun värvus, kollakaspruunid laigud, kerge liivsavi lõimis (lähtekivim) KASUTATUD KIRJANDUS: 7 1. Rein Kask ,,Eesti mullad", Tallinn, 1996 2. L. Reintam ,,Mullateadus", Tallinn, 1962 3. Raivo Aunap ,,Eesti Atlas" , 2004 8
(enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 19761992. 2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam, kinnitati 14. märtsil 2006. Baeri preemia See on Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antav auhind/tunnustus, mille eesmärgiks on esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest. Baeri tänav
Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool 8
· Mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest (Fe2O3 ja Al2O3) Sellest intensiivne punane värvus Taimed toitelementidena neid ei vaja · Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel Keemilise murenemise käigus moodustuv kaoliniitsavi toitelemente ei seo Punamuld Süveneb hapestumine Läbikuivamisel kivistuvad Loit Reintam http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html Tee või telliseid... Lateriidile tekkinud mulda nimetatakse USDA (USA) klassifikatsiooni järgi oxisol ning FAO klassifikatsiooni järgi ferralsol. Lateriit on iseloomulik savannialadele, kus esineb ka kuiv aastaaeg. http://de.wikipedia.org/wiki/Laterit Näide muldade arengust A E
12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 10
KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga.
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste
Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. Arno Piho (1924-1975) Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud?
põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem. Lisa 3
pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/lambakasvatus/joudlus/lihajoudlus#.V h3UvPmqqko wikipedia.org https://et.wikipedia.org/wiki/Liha 2. Raamatud Jahimehe käsiraamat Jahimehe käsiraamat Schulte, Jürgen. Varrak, 2014 Lambakasvataja Lambakasvataja käsiraamat Jaama, K. Valgus, 1984, Loomakasvatus Loomakasvatus Ulmer, 2012 Tumedapealine lambatõug Eesti tumedapealine lambatõug Jaama, K. Tallinn, 1959 Koduloomade füsioloogia Koduloomade füsioloogia Reintam, E. Valgus 1985 10
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal......................
gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A.Astover, E. Reintam, E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk. 3. Mullateadus. 2012. Koostaja: A.Astover. Tartu. 486 lk. 4. Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 5. Põllumaade metsastamine. 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu. 83 lk. 10
tekstina (kuni 22 500 lk) veebi (HTML) või arvutisse 'rtf' formaadis. GenoPro programmil on fotode lisamise võimalus nii indiviidi kui pere tasandil. Kui arvutis on GenoPro ja Internet Explorer, saab veebist vaadata, printida ja töödelda graafilist, .gno formaadis andmebaasi puud. Originaalis on GenoPro'l ingliskeelne struktuur ja kasutamisõpetus. Kuna keele sobitamine/tõlkimine on võimalik ja lubatud, saab kasutada ka eestikeelset väljundit (skin'i) (Reintam 2006). GenoPro programmi kasutamine on võrdlemisi lihtne. Andmete sisestamisel pakub mainitud programm palju erinevaid võimalusi (nt pildi lisamine, lühikese elulookirjelduse lisamine, surma põhjuste valik jne) ning vajadusel võimaldab juba olemasolevaid andmeid lihtsalt muuta ning sugupuul liigutada. Programmi plussiks on see, et seda saab hariduslikel eesmärkidel kasutada tasuta 120 päeva, mis on pea kolm korda pikem aeg kui teisi alternatiivseid programme kasutades.
Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a
Tallinna 32. keskkool SVINGERID Esitlus Koostaja: Demi-Maria Reintam 2012 Tallinn Svingimine on paaridevaheliste seksuaalsuhete vorm. Kuigi ajaloost on teada, et taolised suhted on maailmas sajandeid olnud, said need oma nimetuse 1957. aastal USA's. Sealt liikus svingimine Euroopasse, okupeeris pealinnad ja suured linnad. Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa
Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993). Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid. LõunaEestis punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962). Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010).
Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. o Moreen on sorteerumata liustikusete. o Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk
Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus
perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi (liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad; 3) terrassiäärne luht, kus settivad kõige peenemad osakesed ja setete hulk on väike. Luhtade laiusest ja settelisuse intensiivsusest sõltub, kas seal esinevad kõik
elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem
1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa muldade kaardistamine · O. Hallik muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho agrokeemia · R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www.maaamet.ee/sitemap.php) maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus PMK- (http://pmk.agri.ee/) mullaseire, mullaproovide võtmine, analüüs, väetistarbe määramine; katsepunktid
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
(86%). Männikute mõju taoliste ekstreemsete kasvukohtade mullatekkeprotsessidele on olnud positiivne: ca 30-35. a. männikutesse oli moodustunud huumushorisont (mullaprofiil O2-A-AC-BC), maksimaalne aastane süsiniku ja lämmastiku akumulatsioon mulda vastavalt 238 ja 8 g m-2. Formeerunud puistud ise olid produktiivsed, keskmine aastane tüvepuidu juurdekasv ca 3-10 m3 ha-1 a-1 (Reintam, et al., 2002). Kuid lehtpuude (lepad, kased) mulda parandav võime sellistel kasvukohtadel on oluliselt tugevam. Nimelt ületas 20-aastase sanglepiku mullas lämmastikusisaldus kahekordselt, fosfori sisaldus 2,5 kordselt ja orgaanilise aine sisaldus 1,5 kordselt sama vana kõrvalalal kasvava männiku vastavaid näitajaid (Vares, 1999). Ka kask on mulda parandav puuliik
annaabi.ee 
