rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont,mullad sageli tugevasti happelised,meil leetunud mullad,osa kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline reaktsioon,meil leetjad mullad,osa kahkjad muldasid 9)cambisols-mullad kus esineb murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols-
Liikuvat K raskema lõimisega m. P kohati Leostunud mullad K0 Cambisols (WRB), Haploborolls, Dystrochrepts (ST) Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett Ebastabiilsem sl, l, kr Leetjad mullad KI Cambic Luvisols, Calcaric Luvisols (WRB), Mollic Eutroboralfs, Hästi õhustatud Typic Haplumbrepts (ST) Kevadel soojenemine keskm. B kobestumine talviti läbikülmumise kaasabil K0 leostunud mullad Fütoproduktiivsus 11 13 Mg ha-1 aastas, puistu boniteedi kl. Ia II, 60 hp.,
Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad). Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud- ja leede-gleimullad siia ei kuulu. Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi). Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid). Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid (näivleetunud) muldasid). Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad).
Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg-Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2%
Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg- Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg- Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V- VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal · profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2%
annaabi.ee 
