Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maatrikstabel (3)

4 HEA
Punktid
Muldade maatrikstabeli valik
· kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted normaalne mullateke · perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad E D A Gr Ar B T P R S M AM Mr Kh K Ko KI LP Lk Ls L(k) L
Hüdroskalaar Hüdroskalaar 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2,3 4 5 6...8 9 30 50 100 cm 0 Kh -- -- KhG Gh Gh 1 0,1 Ek 3-2 2 Ek , e -- -- -- R -- -- -- 1 2,3 3-2 2 Kr K -- Kg Gk Gk 1 E0 E0 , e R' 1 R" 1 R"' 1
Litoloogilis-geneetiline skalaar Litoloogilis-geneetiline skalaar
4,5 EI 3-2 2 EI , e -- -- -- 2 K0g G0 K0p K0 -- G 01 S S' 2 S" 2 S"' 2 K (0) g G (0) DG 1 3 KIg GI 3-6 D Dg DG S' 1 S" 1 S"' 1 KIp KI -- K (I) g G (I) M' 3 M" 3 M"' 3 8 A Ag AG AG 1 AM Av 4 G I1 M M' 2 M" 2 M"' 2 -- -- LP LPg LPG M' 1 M" 1 M"' 1 5 9 Gr Gr 1 AM' 3 AM" 3 AM"' 3 Lkp Lk -- Lkg LkG 10 ArG ArG 1 Mr Arv A AM' 2 AM" 2 AM"' 2 6 L(k) L(k)g -- -- -- -- -- LG 1 Ls Lsg 11 B T -- -- -- 7 LG r Mr' Mr" Mr'" LI L II-III -- Lg 12 P -- -- -- 8 Hüdroskalaar 0 1 2 3 4 5 6
0 paas kõrgemal kui 30 cm; A horisont huumusrikas, Kh´, Khg´, Gh´ - väga õhukesed A60 cm; /diferent-seerumata -- G (I) mullaprofiili puhul pH 4,6-5,6 (küllastumata) K (I) g 4 G I1 kujunenud 2-kihilisel lõimisel (l,sl/ls-sl/ls3,s); 30...70 cm LP - pruunid , Baf horisondiga sügavusel ülaveest gleistumine ; Egl kohal võib esineda -- -- LP LPg LPG Baf horisont L(P) - heledad, Baf puudub
5 kujunenud kamardumise (A > 5 cm) ja leetumise Lk I , Lk I g - nõrgalt leetunud ; Ea 15; EaB>30; A 3
2-3 kihisemine 30 - 60 cm; E profiil Ae- 3-2 2 o 2,3 E0 E0 , e C; e puhul K o K I profiil; kalle > 3 Litoloogilis-geneetiline skalaar
2-3 kihisemine > 60 cm; E profiil Ae-B- 3-2 2 o 4,5 EI EI , e C; e puhul Lk LP profiil; kalle > 3
nõlva jalamil või lohkudes; ero- D´ Dg´ DG´ - nõrgalt pealeuhutud; Ad (Atd) 30-50 cm sioonisetete pealekanne; Ad, Atd või D´´ Dg´´ DG´´ - keskmiselt pealeuhutud Ad(Atd) 50-80 cm 3-6 D Dg DG DG 1 Td > 30 cm; sageli kihilised D´´´ Dg´´´ DG´´´ - tugevasti pealeuhutud Ad(Atd) > 80 cm
jõgede, ojade, järvede üleujutusalad; Agt Agt AG 1 t - teralised, valglalt uhutud savi korral kuhjunud lammisetted Aa, ATa, Ta; Agk Agk AG 1 k - kihilised, liivade pealekande korral 8 A Ag AG AG 1 AM Av sageli kihilised Agm AG 1 m - mudajad soodisetete korral
mereäärsed madalad kõrge põhjaveeseisuga alad; lühikese 9 Gr Gr 1 profiiliga; harva üleujutatavad
mereveega regulaarselt üleujutatavad; väga primitiivsed ja õhukesed; esineb 10 ArG ArG 1 Mr Arv soolalembene taimestik
B - paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud Tx - eemaldatud mullad; Ty - tugevasti koreselisel materjalil (A ­ C). / T - osaliselt segatud mullad; Tz - maetud 11 B T muudetud (eemaldatud, segatud, maetud) või rekultiveeritud mullad; Tu - puistangumullad
puistangud ja paljandid loodusliku või looduses mitteesineva Pu - puistangupinnased; Pp - ( slakk , tuhk ) materjaliga (A, AT, T horisont puudub) paljandpinnased; C - tehis- 12 P pinnased parasniisked automorfsed nor-
alaliselt (tugevasti) liigniisked; E -ls, s; e ja D kõik lõimised;
gleistumise tunnused; A hori - maalse produktiivvee varuga
üleujutatud alad, kus kasvab ajutiselt liigniisked; esinevad
alaliselt liigniisked e. märjad E kõik lõimised; E - l, sl,
sont nõrgalt toorhuumuslik
küllastunud; turvasmullad; mitteküllaldase veevaruga
peal 10 - 30 cm T, all G;
kuni maapinnani veega mullad; peal AT, all G
Anormaalsed mullad 2
taimkate (roostikud) kr; automorfsed
horisondid
T > 30 cm kihiline 3
2 ´ " "' 30 50 100 cm
sademelisetoitumisega väga tugevasti -- -- -- t2 happelised , tuhavaesed turbasambla ja puhmastaimede turbad kõrgsoodes (üle 30 R -- -- -- t1 cm t1) R' 1 R" 1 R"' 1 rabadelt madalsoodele ülemineku alad; -- -- -- t2 pealmises kihis halvasti lagunenud t1 toitainetevaene rabaturvas (kuni 30 cm) all S S' 2 S" 2 S"' 2 Turba tekketingimused
madalsooturvas S' 1 S" 1 S"' 1 t3 toiteelementide rikaste vete (põhja- ja M' 3 M" 3 M"' 3 t2 pinnavesi ) tekkinud turbad; t1 madalsooturvaste osatähtsus > 2/3; sageli M M' 2 M" 2 M"' 2 juba pinnalt t2 või t3 M' 1 M" 1 M"' 1 t3 lammidel asuvad perioodilise tulvavetega AM' 3 AM" 3 AM"' 3 t2 üleujutamise tingimustes tekkinud turbad; sisaldavad mineraalse mulla vahekihte; A AM' 2 AM" 2 AM"' 2 toitaineterikkad -- -- -- t2 lahesoppide kinnikasvamisel tekkinud -- -- -- hästi lagunenud, lagunemise % >
Turba lagunemise mudajad pilliroo ja kõrkjaturbad 40; M 3 , AM 3 , (Mr 3 ) r Mr' Mr" Mr'" -- -- -- c keskmiselt lagunenud, 20-40%;
aste b S 2 , M 2 , AM 2 , Mr 2 a halvasti lagunenud, Turvasmulla tüsedus Turvasmullad R"' S'" M"' AM"' Mr"' > 100 cm Õhukesed R" S" M" AM" Mr" 50...100 cm
Väga õhukesed R´ S´ M´ AM´ Mr´ 30...50 cm EESTI MULDADE NIMESTIK
A. NORMAALSED MULLAD
Põuakartlikud ja parasniisked mullad Siffer Mulla liik Valdav kasvukohatüüp Kh' Väga õhuke paepealne muld ll Kh'' Õhuke paepealne muld kl K Rähkmuld sl K' Väga õhuke rähkmuld ll K'' Õhuke rähkmuld ll K''' Keskmise sügavusega rähkmuld ll Kr Koreserikas rähkmuld ll Kk Klibumuld ll Ko Leostunud muld sl Kor Koreserikas leostunud muld sl KI Leetjas muld sl LP Kahkjas muld (Pruun kahkjas muld) jk L(P) Hele kahkjas muld jk LkI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk LkII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk LkIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk L(k)I Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)II Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)III Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph LI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld sm LIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud leedemuld kn Ls Sekundaarne leedemuld jk-ph Lo Primitiivne liivmuld ­
Gleistunud mullad Kh'g Gleistunud väga õhuke paepealne muld lul Kh''g Gleistunud õhuke paepealne muld lul Kg Gleistunud rähkmuld lul K'g Gleistunud väga õhuke rähkmuld lul K''g Gleistunud õhuke rähkmuld nd K'''g Gleistunud keskmise sügavusega rähkmuld nd Kkg Gleistunud klibumuld lul Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld lul Kog Gleistunud leostunud muld nd Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld nd K(o)g Gleistunud küllastunud muld nd KIg Gleistunud leetjas muld nd K(I)g Gleistumata küllastunud muld nd LPg Gleistunud kahkjas muld (Gleistunud pruun kahkjas muld) jk-ms L(P)g Gleistunud hele kahkjas muld jk-ms LkIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk-nd LkIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk-ms LkIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk-ms L(k)Ig Gleistunud nõrgalt e. väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ms L(k)IIg Gleistunud keskmiselt e. õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld ms L(k)IIIg Gleistunud tugevasti e. mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld ms LIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld kn,ms LIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud leedemuld kn, ms Lsg Gleistunud sekundaarne leedemuld jk-ms
Gleimullad Gh' Väga õhuke paepealne gleimuld lul Gh'' Õhuke paepealne gleimuld lul Gk Rähkne gleimuld sj, os Gk'' Õhuke rähkne gleimuld sj, os Gk''' Keskmise sügavusega rähkne gleimuld sj, an, os Gkr Koreserikas rähkne gleimuld sj, os Go Leostunud gleimuld sj, an, os G(o) Küllastunud gleimuld sj, an, os GI Leetjas gleimuld os, tr, an G(I) Küllastumata gleimuld os, tr, an LPG Kahkjas gleimuld kr, kr-ms LkG Leetunud gleimuld kr, kr-ms LG Leede -gleimuld sn, kr
Turvastunud mullad Gh1 Paepealne turvastunud muld os Gk1 Rähkne turvastunud muld os Go1 Küllastunud turvastunud muld an, an-tr GI1 Küllastumata turvastunud muld os, tr LG1 Leede-turvastunud muld sn, kr
B. ANORMAALSED MULLAD
Lammimullad A Lammimulg nd Ag Gleistunud lammimuld nd AG Lammi -gleimuld sj AG1 Lammi-turvastunud muld sj AM' Väga õhuke lammi- madalsoomuld ld AM'' Õhuke lammi- madalsoomuld mds, ld AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds
Rannikumullad Arv Sooldunud veealune muld Ar Sooldunud primitiivne muld Arg Sooldunud gleimuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld Gr Ranniku gleimuld Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld Av Veealune muld Erodeeritud ja deluviaalmullad K'''e Nõrgalt erodeeritud keskmise sügavusega rähkmuld sl, kl Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld sl KIe Nõrgalt erodeeritud leetjas muld sl-jk LPe Nõrgalt erodeeritud kahkjas muld jk LkIe Nõrgalt erodeeritud nõrgalt (ehk väga õhukeselt) leetunud muld jk LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt (ehk õhukeselt) leetunud muld jk LkIIIe Nõrgalt erodeeritud tugevasti (ehk mõõdukalt) leetunud muld jk E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld kl E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud muld sl E3I Keskmiselt erodeeritud leetunud muld jk E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld kl E3o Tugevasti erodeeritud leostunud muld sl E3I Tugevasti erodeeritud leetunud muld jk D Deluviaalmuld nd Dg Gleistunud deluviaalmuld sj DG Deluviaal-gleimuld sj-ld
Rusukaldemullad B Rusukaldemuld ll Bg Gleistunud rusukaldemuld kl BG Rusukalde gleimuld lul
Tehismullad Tx Eemaldatud muld Txg Gleistunud eemaldatud muld TxG Eemaldatud gleimuld TxM Eemaldatud madalsoomuld TxR Eemaldatud rabamuld Ty Segatud muld Tyg Gleistunud segatud muld TyG Segatud gleimuld TyM Segatud madalsoomuld Tz Maetud muld Tzg Gleistunud maetud muld TzG Maetud gleimuld TzM Maetud madalsoomuld Tu Puistangumuld Tug Gleistunud puistangumuld TuG Puistangu gleimuld TuM Puistangu madalsoomuld
Pinnased Pu Puistangupinnas Pug Gleistunud puistangupinnas PuG Glei -puistangupinnas Pp Paljandpinnas Ppg Gleistunud paljandpinnas PpG Glei-paljandpinnas C Tehispinnas C. NORMAALSE ARENGUGA TURVASMULLAD
Soomullad M' Väga õhuke madalsoomuld ld, mds M'' Õhuke madalsoomuld mds, ld, jks M''' Sügav madalsoomuld mds, jks S' Väga õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S'' Õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb
Metsakasvukohatüüpide lühendid: an ­ angervaksa nd ­ naadi jk ­ jänesekapsa os ­ osja jks ­ jänesekapsa-kõdusoo ph ­ pohla kl ­ kastikuloo rb ­ raba kn ­ kanarbiku sl ­ sinilille kr ­ karusambla sm ­ sambliku ld ­ lodu sn ­ sinika ll ­ leesikaloo sj ­ sõnajala lul ­ lubikaloo ss ­ siirdesoo mds ­ madalsoo tr ­ tarna mks ­ mustika-kõdusoo ms ­ mustika
Metsakasvukohtade seos mullaga:
Vasakule Paremale
Maatrikstabel #1 Maatrikstabel #2 Maatrikstabel #3 Maatrikstabel #4 Maatrikstabel #5 Maatrikstabel #6 Maatrikstabel #7 Maatrikstabel #8 Maatrikstabel #9 Maatrikstabel #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellyann758 Õppematerjali autor
muldade määramiseks

Sarnased õppematerjalid

Muldade tabel
2
pdf

Muldade tabel

Lisa 3 Mullastiku kaardi legend MULLAD Mulla Mulla tähistus tähistus nimetus nimetus kaardil kaardil Kh' Väga õhuke paepealne muld Tz Maetud muld Kh" Õhuke paepealne muld Tzg Gleistunud maetud muld Kr Koreserikas rähkmuld Gor Koreserikas leostunud gleimuld K R

Mullateadus
Metsakasvukohatüüpide taimkatte ja mullastiku kokkuvõtlik tabel
12
ods

Metsakasvukohatüüpide taimkatte ja mullastiku kokkuvõtlik tabel

Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane + Võsaülane

Metsamajandus
Normaalsed mineraalmullad
2
doc

Normaalsed mineraalmullad

Normaalsed mineraalmullad Keemine: Põuakartlikud ja parasniisked Kh’ väga õhuke paepealne muld A-D; A<10cm, huumus 5-15%. Kh’’ õhke paepealne muld A-D; A=10-30cm, huumus 5-15%. Pinnalt K’ väga õhuke rähkmuld A-C-(O); A<10cm, huumus 4-6%. või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%. Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2

Mullateadus
Mullateaduse eksam
26
doc

Mullateaduse eksam

Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. P

Mullateadus
Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
MULD-EKSAM-1
44
pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik
Konspekt
26
pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl

Eesti mullastik
Mulla eksam
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus




Kommentaarid (3)

pillelille profiilipilt
pillelille: aitäh,aitäh-saan kohe asja kallale asuda
11:58 23-03-2011
leana89 profiilipilt
leana89: väga hea:)
12:45 08-05-2011
kanavana999 profiilipilt
21:28 15-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun