taseme ning paguvee madalama taseme vahel ,b keskmise rannajoone ning ajuvee kõrgema taseme vaheline maismaaosa Rannak- ala keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete môju merepõhjale lakkab Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest môjustatud maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust. Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille piires on jälgitavad vanad rannamoodustised Rannamoodustised- rannikul leiduvad pinnavormid, millised on kujunenud merelainetuse kulutaval või kuhjaval tegevusel. Vanad rannamoodustised on tänapäevasest randlast kõrgemal v. madalamal paiknevadrannamoodustised, millised on lainetuse mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- ra...
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
Viidumäe looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soo...
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed
Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. 2
Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine,
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina LÄÄNEMAA-SUURSOO JA LÄÄNEMAA-SUURSOO MAASTIKUKAITSEALA Lektor: Kaija Käärt Tallinn, 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 3 Maastikukaitseala......................................................
MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused · Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas · Maailmamere reostumise põhjused, mõju veeelustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale · Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed · Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid · Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed
osalt ka põhjast piirab selge astang. See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor. Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised. Need on esindatud rannavallidega, harvem 4 murrustusastangutega. Viimased piiravad eelmainitud keskset aluspõhjakõlvikut. Kahjuks pole neist rannavallidest tänapäevaks peaaegu midagi säilinud. Suuremat osa neist on kasutatud ehitusmaterjalina mitmesuguste sõjaliste objektide ehitamisel. Muudest pinnavormidest väärivad tähelepanu joad. Teada on viis juga. Neist kolm, mis kõik on 2-3 m kõrgused, asuvad väikestel ojadel Kersalu küla juures
Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Soomaa oli mitmesaja aasta jooksul vee all. Praeguse Läänemere eelkäija (Balti jääpaisjärve) kunagist veetaset märgivad rannamoodustised Sakala kõrgustiku loode- ja läänenõlval: Miiliaugu, Ruunaraipe, Sauga ja Osju luited. Vahetult jääpaisjärve hääbumise ja veetaseme alanemise järel algas ka jõgedevõrgu kujunemine. Suuremad nõod soostusid. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavad suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed; Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Tasane reljeef ei soodusta pinnavete äravoolu ja sagedased on jõgede üleujutused
Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga. Nimetatakse ka rannavööndiks. Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa
See on see osa Saaremaast,mis esimesena umbes 10 000 aastat tagasi merest kerkis.Tollase saare edelarannikule murrutas meri järsu astangu,hiljem kuhjas juurde liivaluiteid.Enide rannaastang poolitab praegulooduskaitseala pikisuunas kaheks isesuguseks osaks,Astangust kõrgemale jääb kuivem,omaaegste rannavallide ja liigestatud ala.Astangust madalamal maad on rohkete allikate tõttu liigniisked,kuid siingi looad maastikus vaheldust endised rannamoodustised. Sellises vahelduvas maastikus ongi võimalik,et leidub väga erinevate niiskus-,mulla- ja mikromaatiliste oludega elupaiku,mis omakorda võimaldab kasvada paljudel liikidel.Kõige kuulsam neist on ilmselt kunagi Lääne-Saaremaa soistel aldel välja kujunenud Saaremaa robirohi,mida ei kasva kusagil mujal maailmas.Viidumäe puisniitude uhkus on kaunis kuldking.Viidumäe ilmet kujundavad kõige rohkem palumännikud.Mitmel pool võib mändide all kohata kõverikke tammesid. Vilsandi
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Muldadest on kõige enam kiviseid leedemuldi ja vähem kiviseid leetunud muldi (Astover 2012). Soome lahe maastikurajooni jääb Eesti leedemuldade peamine levikuala, millega seostatakse ka Lahemaa rahvuspargi ulatuslikke palu- ja nõmmemetsi (Linkrus 1998). Paekalda all esineb ka rusukaldemuldasid, mis on tekkinud paekaldast murenenud koreselisest materjalist (Astover 2012). Rusukaldemuldade olulisem levikuala ulatub Kalvist Merikülani. Need pakuvad pinnast pangametsadele. Luited ja rannamoodustised on kohati tekitanud soostumist, mis on kõige märgatavam piirkondades, 6 kus rannikumadalik on kõige laiem, näiteks Ihasalu-Kaberneeme ümbruses ning Lahemaal. Lisaks esineb rannikumadalikul ka gleimuldasid. (Linkrus 1998) Kokkuvõttes võib öelda, et suurema osa rannikumadaliku mullastikust moodustavad liivmullad. Mullad on valdavalt põuakartlikud ning sageli tundlikud reostuse ja tuulekande suhtes. Liivmuldade madala
vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes. Segamõhn Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid. Jääjärvede kuhjetasandikud On iseloomulikud vaid MadalEestile (Võrtsjärve, Peipsi madalik). On kujunenud kestvalt eksisteerinud suurte hilis jääaegsete veekogude kohale, kus tolleaegsete veekogude rannajooni tähistavad erinevad rannamoodustised. Vettpidavate setete ulatusliku leviku tõttu on kunagised jääjervetasandiku kattunud turbaga ja soostunud. Saarkõrgustikud Haanja ja Otepää saarkõrgustikud on kujunenud mitme teguri toimel ning rohkem kui ühel jääajal. Nende saar kõrgustike paks ja keeruka ehitusega settelasund on moodustunud erinevate jäätumiste setetest. Jää lõplikult
Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused pangametsade kasvuks. Põhja-Eesti rannikumadalik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Suuri kivikülve esineb Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu poolsaare metsas ja rannas, mis oma ca 400 ha pindalaga on üks suuremaid Eestis ja kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Mahult kuuluvad esikümnesse Juminda poolsaarel asuv Majakivi ja Turbuneemes
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
jõhvikas. Rohurinne – ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Samblarinne – harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Rannikualad Rannik on mere või suurjärve madalaveeline osa koos seda piirneva maismaa ja merega. Seega kuulub ranniku koostisse maismaariba ning see osa merepõhjast, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Eestile on iseloomulik suur rannikutüüpide mitmekesisus väikesel territooriumil. Eesti rannad on väga eriilmelised ja nende vaheldusrikkus on suuresti seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. Tänapäevase Läänemere ja Eesti rannajoone kujunemine sai alguse umbes 6000 aastat tagasi, kui merevee taseme kõikumises enam suuri muutusi ei toimunud. Koos maapinna kerkimisega kujunes tänapäevane rannajoon. Rannajoone kujunemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
