Eesti mullastiku eksam (1)

1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid . Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine
akumulatiivsus - -Abs. akum .: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest , loomadest, kosmosest
-Suht. akum – ilmneb mingi „n“ aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C
eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine.
Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea-B-C
eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine , muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires.
See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele.
Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon . A-El-Bt
kamardumine – seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A.
savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline – niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine.
Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline.
4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C.
ferraliidistumine – Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3.
sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele . Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veerežiim.
Eestis ainult kitsad ribad mererannal . Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine.
küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud.
lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon . A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C
leetumine – Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf
gleistumine – Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g.
näivleetumine –Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont . A-Baf-Bt-C
2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus)
Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega. pH 5-7, vertikaalselt diferentseeritud . Haritavatel 6-8. Mikroelementide rikkad. Sobivat metsamullaks. Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida- Virus , Harju ja L-Virus. Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega.
Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad ( Kartul , Teravili). Boniteet - õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris , klibu ja karb . mullad . Wakt=100-110mm
Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) – Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa- sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veerežiim stabiilne – ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140-160mm
Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI – Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad . Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm
Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid (LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel. Laanemetsad jäneesekapsakuusikute ja- männikutega. Rohumaad: kuivad palurohumaad. Esineb metsakõdu. Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist. Sobib kartulile, terviljale ja põldheinale. 40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe.
Leetunud mullad (Lk) – Karvonaadivabal lähtekivimil tekkinud. Ülemised hor. mineraalainet vaesed, laskuva vee tõttu. 3% põllumaast. Lõuna-Eesti, Võrumaa, Valga ja Põlvamaal. Metsad – laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega. Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks.
Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund , Väike-Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne . Lagunemine seenelise iseloomuga . Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks.
Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud,
leetjad, küllastunud (Khg; Kg)– Khg:Vahelduv veerežiim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist . Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida-Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike liikuva K sisaldus. Kg 1,6% maafondist. Põhja- ja Loode-Eesti saared. Kihisemine kõrgemal kui 30cm. Esineb ajutist liigniiskust. Mullaelustik aktiivne, bakteriaalne lagunemine.
Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede , huumuslikud leede,
tüüpilised leede (LPg. Lkg, L(k)g, Lg)- LPg pH üle 5,6. Liikuvate toitainete sis. väike. 35-45hp Vaja parandada Ca ja Hu seisundit. Lkg on 1,9% har. maadest . Kagu-E. ning Põhja-E. Ajutiselt liigniisked, ülaosas kerge lõimisega. Mets: mustika või jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi. Rohumaad: niisked palurohumaad. Huumuskate: niiske moder. Pärast kuivendamist kergesti haritavad kuid õrnad. Suur väetistarve väheste liikuvate toiteelementide tõttu. Lg- üksikteralise strukt. Hästi õhustatud, toitainetevaesed, tugevald happelised , ei sobi põllukultuuride kasvatamiseks.
Gleimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,
leede(Gh, Gk, G0, G(0), LG, LkG) - Alaliselt liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamatel osadel pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T alla 10cm. Allpool tugevasti gleistunud – G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh – paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas . Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused.
Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud , Hiiumaa , Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6.
Soomullad: (M,R,S) raba -, siirdesoo , madalsoo -, lammimadalsoo-, rannikusoomullad – Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest . Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti.
Lammimullad (A): gleistunud, glei -, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud.
Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) – alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veerežiimi järgi.
Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad – Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr. nõrk; 5-10 keskmine; 10-15 tugev: üle 15 väga tugev.
Tehismullad ja pinnased – Tehismullad: on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Tx- eemaldatud mullad – pealismuld osaliselt hävitatud või eemaldatud on valdav osa org. aine akumulats.hor. materjalist. Ty – segatud mullad- pealismuld 50% org. aine akumul.materjalist segatud alusmullaga. Tz – maetud muld – muld maetud 30-80cm paksuse puistangu alla. Tu – puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all).
Pinnased: Pu – puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga , millel puudub mullatekke mõju. Pp – looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim . C – tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga.
3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus : tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride
kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine
Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B – piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend., kerged- liiv, saviliiv ja rasked savikad mullad. C – on rohumatüübilised mullad. Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad.
Kultuurmaaks mittesobivad on: Kh’, K’, Gh1, Gk1, L, LG1, ArG, ArG1.
Kartuli kasv. sobivad: Lk, Ko, K, D
Teravili keskm: Ko, K, Lk, D, DG
Kuivendamata mullad ei ole väga head kasvatamiseks, liigniiskuse olemasolul . Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud . Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veerežiim on taimedele optimaalne.
Muldade kasutussobivuse määravad: erodeerituse aste, veevaru , pH, niiskuse tase, huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus.
4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskide vähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldade kahjustajad ( erosioon , deflatsioon , orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked , ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine)
Mullakaitse:
Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine , ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus .
Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon – tuuleerosioon , aridifikatsioon – kõrbestumine, soostumine , sooldumine ja degradatsioon –viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked.
Kaitsemeetmed:

Aineringed suletuks

Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega

Põldude optimaalsed suurused – 10ha

Viljavaheldus

Maatiku planeerimine – st. Haljastus , kaitse- ja vaheribad.
Parim kaitse mullale on taimed.