..k°4 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 30 50 madalsoomuld) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70 (jäänuk)profiil looduslikul maal (LPje(2)) % mulla mahust al - allikalise veereziimiga muld (Goal) r....k° - kores, sisaldus üle 70 % mulla mahust f - rekultiveeritud huumushorisondiga muld kr, p, d, lu, pk - astmeid ei kasutata (Krf rekultiveeritud huumushorisondiga koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest
Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C Selgitus:Huumushorisont, (leethorisont), sisseuhtehorisont, huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont, lähtekivim Selgitused · Mulla siffer (LPg) Gleistunud kahkjas leetunud muld Mulla kores raudkiviveeris (v°1), saviliiv(sl50-60) 50-60 cm sügavusel, olles 10 cm. Sügavune. Teises kihis mulla kores raudkiviveeris ja kerge liivsavi (sisaldades 20-30% füüsikalist savi). Huumushorisont 24-28cm tüsedune. · Mulla siffer (LkIg) Gleistunud nõrgalt leetunud muld. Lõimis koosneb liivast. Huumushorisont 27cm tüsedune. · Mulla siffer (LkI(g)) Nõrgalt leetunud muld Lõimis koosneb saviliivast 40-60cm sügavusel ning sellele järgneb liiv. Nõrkade
marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Mulla peenes ja selle jaotamine Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm Peenes 0,05-1 mm - liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm
hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma
liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga. 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille siffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on tugevasti korbonaatsed(keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe arenenud.Rähkmulla kui tüüpilise rähkmuldade esindaja kores on karbonaatne teravaservaline materjal (teisaldatud ja sorteeritud,kihiline) ning klibimulla kores ümardunud ja lapik (rannavallid). [6] Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse.Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tulleb mullaharimine ja külv teha esimesel
kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C Gleistumine puudub, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla
huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide
... teie ekstellents..jne.. Paks aga, et ah jäta, milleks aukraadi kummardamine.. me oleme ju lapsepõlve sõbrad.. peenike tõmbus krimpsu ja kadus alandlikult. Kameeleon Turuplatsil 'inimeste mass. Seal oli koer kinnivõetud, kes oli 1 sõrmest hammustanud. Otsumelov läheb sinna vaatama, et mis on lahti. Toda koera taheti tolle pärast maha tappa, eriti see, kes oli natuke hammustada saanud. Seda aga ei juhtunud, kuna see kores võis kuuldavasti ola kindral zigalovi oma. Koer viidi minema ja kannatanu jäi pika ninaga. Kogu rahvas naeris ta üle. Hobuse nimi. Erukindralmajoril hakkasid hambad valutama. Kõik pakkusid ideid, mis teda võiks aidata. 1 kubjas tuli tema juurde ja rääkis, et on üks võimetaga mees, kes saab selle korrraga korda teha. Siis oli vaja tewda tema nime, et talle kirjutada, aga
Lõimis(granulomeetriline e mehaaniline koostis)- erineva läbimõõduga osakeste suhteline esinemine mullas. 1-0,01 mm füüsikaline liiv, osakesed alla 0,01 füüsikaline savi. All 1mm peenes, üle 1mm kores. Mulla lõimise määramine pipeti meetodil, põhimõte, erinevus elementide klasifiktsioonis Katshinski ja Lääne-Euroopa klasifikatsiooni vahel. Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm
2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001...0,05 mm tolm 0,05...1 mm liiv Mulla kores jaotatakse: 1..
Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Võitlus kolmanda maailma riikides-Kores sõda- Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
..50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Mulla kores kivid ja kruus. Mulla peenes liiv, tolm, ibe. Ibe on füüsikaline savi, osake suurusega alla 0,001 mm Savimineraalid. Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal.
Proovime teha kätega kuulikest. Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Mõisted: Mulla peenes- mulla osakesed alla 1 mm Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm Mulla pH pH skaala 1-14: alla 4,5 tugevalt happeline 4,5-5,6 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline ehk aluseline Kõige parem taimekasvuseisukohalt 6-7. Siin omastuvad väetised kõige paremini. pH määratakse: 1) vesiloodi baasil 6,0; 2) kaaliumkloriidi baasil 5,1 Kui pH on alla 6, saab lupjamistoetust PRIA-st.
1 Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista
korjused, mida jagatakse ronkade ja merikotkastega. Levik ja Arvukus Kaljukotkas alamliigist chrysaetos pesitseb Sotimaast, Skandinaaviast ja Alpidest kuni Lääne- Siberi ja Altaini. Sealt ida poole pesitseb teine alamliik, kamtschatica. Kolmas alamliik, homayeri, elutseb Põhja-Aafrikas ja Pürenee poolsaarest kuni Kaukasuse ja Iraanini ning neljas alaliik, daphanea, on levinud Põhja-Indias, Pakistanis, Hiinas ja Mandzuurias, Jaapanis ja Kores elab viies alamliik, japonica. Kuues alamliik, canadensis, elab Põhja-Ameerikas. Euroopas on kaljukotkapopulatsioonid hajutatud, olles seotud eelkõige mägiste piirkondadega (Pürenee poolsaar, Alpid, oti mägismaa, Tatrad, Karpaadid). Läänemerest idapoole jäävatel aladel (kaasa arvatud Põhja-Soome) pesitseb kaljukotkas okaspuumetsades ja soodes. Euroopa populatsiooni suurus ulatub 50007000 paarini ning püsib üsna stabiilsena Eestis on kaljukotkas levinud kogu maa ulatuses
Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv · Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1..
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf., mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas.
Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv – osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi – osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores – kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes – kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km – SiAl vööde
kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud,
2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv). 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad, savid. 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud jaotus: Mulla kores jaotatakse: Mulla peenes jaotatakse: osakeste läbimõõt alla 0,01 1...10 mm kruus alla 0,000001 mm molekulid mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01... 1...10 cm peenkivid (rähk, 0,000001...0,0001 mm kolloidid 1 mm füüsikaline liiv klibu, veeris) osakesed alla 1 mm mulla 10..
(hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele, väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast. Mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Parandamiseks org. väetised ja happeliste muldade lupjamine. LIHTSALT TEADMISEKS!! Üle 10 mm- kivid; 1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 mm on kores, alla selle peenes); 0,05-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm; alla 0,001mm ibe (kolloidid 1-250nm).
maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimestik on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Lähtekivimiks võivad olla kivised ja karbonaatsed moreenid ning piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. Rähkmullad hõlmavad 4,7 %
50. Alluviaalsed setted jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62
50. Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61
LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld. Saab määrata käe vahel Katsinski klassifikatsioon- Koreselised Kruus,veeris,rähk,klibu,paas Kerged Liiv,saviliiv liival, peenliiv
ls.*lõimiselt kehekihilised lähtekivimid(Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt liiv või sl *fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtkivimid- hästi sorteeritud setted(liivad, kruusad) *jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad(peipsi ürgorg), savid( viirsavi Vänrda, Tori). *turvas-soomuldade lähtekivim* tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. *osakeste läbimõõt alla 0,01mm- füüsikaline savi *osakesete läbimõõt 0,01...1 mm- füüsikaline liiv *osakesed alla 1 mm- mulla peenes * osakesed üle 1 mm-mulla kores Mmulla kores jaotatakse: *1-10mm kruus,* 1-10cm peenkivid(rähk, klibu, veeris),*10-20 cm väikekivid,*0,2-1 m suurkivid(munakad, kamakad) *>1m rahnud, pangad Mulla peenes jaotatakse: *alla 0,000001 mm molekulid *0,000001-0,0001mm kolloidid *0,0001-0,001mm ibe*0,001-0,05mm tolm*0,05-1 mm liiv 14
mõõdukalt happeline ning seetõttu ei sobi selline muld kõikide kultuuride kasvatamiseks ideaalselt. Lõimiseks oli kõigis 8 poolkaeves T2. 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed : Sügavkaeve kaevati seni, kuni ette jäi lähtekivim ning saadud andmete abil määrati muld rähkmullaks. Rähkmuldade nimetusi täpsustatakse korese kuju ja päritolu järgi. Kui mulla põhimass moodustab valjashallist rähkmoreenist pärinev teravaservaline(kulutamata) kores,siis on tegemist tüüpilise rähkmullaga (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve ümber kaevati sammuti igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele 8 poolkaevet. Mulla huumuskihi tüsedus varieerus 23cm kuni 27cm tüseduseni. Tabel 5. Põllumaa kaevete tüsedused ja huumusesisaldused. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 23 25 25 26 25 27 25 24
1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm
Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv · Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1..
2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm - liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm
Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse. Klassifitseerimine on kokkuleppeline ja seetõttu on eri riikides kasutusel mitmeid klassifikatsioone. Lihtsustatud jaotus: · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla kores jaotatakse: · 1...10 mm kruus · 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) · 10...20 cm väikekivid · 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) · >1 m rahnud, pangad Mulla peenes jaotatakse: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn
Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. 1mm Maakoore 4 vöödet: 1)20-80 km SiAl vööde 2)ca 900 km SiMa vööde 3)vahevöö raskemad
Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud). Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereziim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. · Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) · Peenes 0,05-1 mm liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) · Tolmud jämetolm 0,05-0,01 mm
Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted) Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms)) 3 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Muld jaotatakse: Suured osakesed mulla kores (üle 2(1) mm) Väikesed osakesed mulla peenes (alla 2(1) mm) Mulla peenese jaotus: Molekulid Kolloidid Ibe (moodustavad savi) Tolm Liiv Mulla korese jaotus: Kruus Peenkivid Väikekivid Suurkivid Rahnud, pangad 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on
Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega. Jämedad osakesed (liivaterad) koosnevad kvartsist ning ei sisalda tähtsaid biokeemilisi elemente. Viljakuse kandjaks on peenemad osakesed- silikaadid ja teised, nendest vabanevad murenemise käigus toitained. Meil on seni olnud valdavalt kasutusel vene mullalõimise klasifikatsioon ehk Kat1sinski klassifikatsioon. Mehaanilised elemendid jaotatakse fraktsioonidesse: üle 10 mm- kivid; 1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 m on kores, alla selle peenes); o,o5-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm; alla 0,001- ibe. Vene lõimise klassifikatsiooni ehk mehaanilise koostise aluseks on füüsikalise savi suhteline sisaldus mulla massis. Füüsikaliseks saviks on osakesed alla 0,01 mm, 0,01-1 mm on füüsikalin eliiv. Lõimise klassifikatsioon on: 0-5% füüsikalist savi- sõmerliiv (l1), 5-10%- sidusliiv (l2), 10-20%- saviliiv )sl), 20-30%- kerge liivsavi (ls1), 30-40%- keskmine liivsavi (ls2), 40-50% raske liivsavi
K(0) gleistunud küllastunud muld, profiil: A Cg, kihisemine puudub, kuid pHKCl > 5,6 H5,6 < 0,5 cmol+ kg-1, suurm looduslikes KIg keemine algab enamasti 60 cm, profiilis E, profiil: A Eg Btg Cg, A Ebtg Cg H8,2 põllum. 23, metsam. 46 cmol+ kg-1 K(I)g gleistunud küllastumata muld, puudub kores, keemist ei esine, profiil: A Cg , pHKCl T 1823 metsam. ja 1721 cmol+ kg-1 põllum. (enamus neeldunud alused) < 5,6 V hartavates 8392%, looduslikes 7085% Alliikuv < 12 mg kg-1 põllum. Ja < 50 mg kg-1 metsam.
Kõrs kuni 1 m pikk, võrdlemisi jäme, sile, pöörise alt kare, kahe või kolme märgatava sõlmega. Keeleke 1-4 mm pikk, tipus narmastunud. Lehed 2-4 mm laiused, jäigad, 10-20 cm pikkused, karedad. Pööris 10-15 cm pikkune, tihe, roostepunakas või lillakas, lühikeste, püstiste karedate harudega. Pähikud 2,5-3,5 mm pikkused, sirge ohtega. Õitseb juunis, juulis. Paljuneb ka risoomiga. Kasutamine: enne õitsemist koristatult annab hea koresööda suuremate kariloomade jaoks. Tundraaladel on kevadsuvel toiduks põhjapõtradele. SOOPIHL - Comarum palustre; perekonna nimi tuleb kreeka keelest: komaros maasika- puu, maasikapuu ja soopihla viljadel on teatav sarnasus; palustre (lad.k.) soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb lehtede sarnasusest pihlakaga. Roosõieline. Kasvukoht: siirdesoodes, soodes, veekogude kaldaosas ja õõtsikutel, oma tugeva risoomiga soodustab veekogude kinnikasvamist
annaabi.ee 
