........................ 10 Põllumassiivil olevad mullad Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti Geoportaali (201) mullakaardi andmetel on põllumassiivi pindala 12,2 ha. Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud põllumassiivi joonis (joonis 1) ja asukoha joonis (joonis 2). Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla siffer Lõimis Huumushorison Kivisus Pindala Osatäht di tüsedus (cm) e aste (ha) sus (%) Kr r3 ls1 25/k 20 - 1,54295 12,82 r2 ls 30 - 0,31185 2,59 r2 ls1 20 0,20229 1,68 Kr pindala ja 2,05709 17,10
Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld
2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus............................................................................................. 8 Aluspõhi.................................................................................................................. 9 Mulla lähtekivim..................
liivsavi astmed (ls1 jals2), kaardil on sel juhul: Näide: 20-25/ th 15-20 ls - liivsavi (ls1 ja ls2) Huumushorisont looduslikul maal ls3 on liidetud saviga. Pindmise kihi (30 cm) kivisus (suurkivisus, kivid üle 20 cm Ø ) Märkused rähksuse ja veeriselisuse astmed on indeksina: r1; r2 Kivisuse aste Kivide maht m³/ha v1; v2 I 2-5 v01 ... v02 jne
Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld Mulla lõimisevalem: v°_2sl_10-30(35)/k°_3sl_130-75/k°_3ls_3 Maa hinnanguline boniteet: 55 hp. Alghindepunktiks on 74 hp. Mahaarvamised:mulla koreselisus 14%; maa kivisus 7%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: Ko, leostunud muld, v°_3sl40/v_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30 cm. Sügavkaeve nr. 3 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.76" N ; 26° 40' 52.68" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Põllul kasvavad lehtpuud
Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 23-26 - 2,8 25 Ko v°_1ls_1/r_2ls_1 - 0,2 2
vähe kaitstud, siis tuleks piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist, eriti Pandivere alal (Maaeluministeerium 2006:14). Kr on koreserikas rähkmuld, kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A- AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv.
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks?
kätt olev põld lõppes ära, mööda seda metsa tukka liiguti paremale teest, kuni jõuti teisel pool olevat põldu metsani. Taimedest oli näha ümbruses kuuski, kaski, mets- ülast ja nõgeselisi. Metsaalune põõsarinne oli tihe. Mullas leidus vihmausse, tigusi, ämblike, sajajalgseid aga oli näha ka metssea kahjustusi. Kaeve mullastik oli kuiv, ning gleitunnused puudusid, seega oli tegemist parasniiske mullaga. Kivisus selle kaeve juures puudus. Joonis 2. Metsa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punane joon - teekond 6 4.3 Põllumaa kaeve. Kolmas sügavkaeve, mis oli põllumaa peal, tehti Hulja alevikus, raudtee ülesõidust 500m ida suunas ning raudteest 75m põhja suunas põllu poole. Umbes 750m raadiuses asub Aru Põllumanajduse OÜ kuivati kompleks, mis on ühtlasi ka selle põllu harija
10.36ha. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 42446979424 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Põld on kolmnurkse kujuga, millest oleks nagu parempoolsest äärest ringi taoline kujutis ära lõigatud (joonis 1). 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKUST Antud põllumassiivil on kolm erinevat mullahorisonti. (Tabel 1.) Mulla Lõimisevalem Lõimis Huumushoris Kivisus Pindala, ha O siffer ondi e us tüsedus, aste % cm K vls;krls25/v 6,1 48 22-27 II -kr
· inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all,
Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest
ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki. Enamlevinud mullad on paepealsed ja rähksed rendsiinad,
ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ?
Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus
kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta. Väikesadamate funktsioon piirdub peamiselt turismi ja kohalike kalurite tegevusega. Potentsiaalsed väikesadamad on Võsul ja Käsmus, kus on olemas muul [2]. Kõlvikute paiknemine Haritav maa osatähtsus on vallas väike, kuna valitsevate liivmuldade viljakus on madal ning samuti esineb väga suur kivisus. Põlised põllumaad asuvad väikeste tükkidena vanade külade ümber, reeglina positiivsetel pinnavormidel ning nende jalameil. Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus
ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82)
2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid 3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist 7) Gleistunud leedemuld umbes sama vist ( savikiht on ka seal) 8) kamar-leetmuld sama vist...
gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee) 7 Joonis 3 Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman). Mullatüübid: 1 paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel
8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal. Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4. Muldade kivisus. Muld koosneb kolmest osast: 1)Tahkest osast · Orgaaniline osa huumus · Mineraalne osa kivimid ja liiv 2) Vedelast osast vesi 3) Gaasilisest osast õhk Mullatekke tegurid: 1) Kliima murenemine 2) Aeg mullakihtide paksus 3) Inimtegevus 4) Taimekooslus (huumuseteke) 5) Väikesed organismid (lagundamine ja murendamine) 6) Pinnamood (muldade niiskusreziim) 7) Lähtekivim (mineraalne osa) Mulla protsessid:
Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine. 2)Maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus jne). Maaperspektiivboniteet- pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis. Eestis haritavate maade boniteet kõigub 8-95hp vahel, valdavalt 35-60hp. Happelises keskkonnas on peamisteks lagundajateks seened Mullaelustik- jaotatakse elusorganismide suuruse järgi. Makrofauna- hiired, muted, Meso- vihmaussid, putukad, Mikro- lestad, Mikroorganismid- bakterid, seened
A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45%
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall
Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma:
rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele
R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid aluspõhjakaardid boniteedikaardid Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus). Mulla määramine digitaalselt kaardilt: Massiivi nr Mulla nimi (nimed) Kuju, kas on kompaktne või mitte. (Põllu puhul teha harimissuund joonisena, pindala) Kivisus, kas on vaja kive koristada või mitte Lupjamisvajadus (Peab lupjama, et happelised mullad muutuksid aluselisemaks. pH peaks olema 6-7) Kuivendamine (g ja G puhul) Lõimised Põllu kasutamine
Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures
kultuuridele ning gleimuldadele on sobilikud pigem segatise, rukki, kaera, keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus. Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m 3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks kasuks põllumassiivile. Boniteet Keskmiseks põllumaa boniteediks tuli 29 hp. Go boniteet ja Go1 oli 37 hp. GI boniteet oli 21 ning M' boniteet 18 ja LkIg oli boniteet 40. Põllumassiivi metsastamine Üks raskemaid küsimusi põllumajandusmaade metsastamisel on puuliigi valik, mida mõjutavad järgmised motiivid: -majanduslik tasuvus puuliigi kasutatavus ja kasutamisvanus - sobivus üldse põllumaale I metsapõlvkonda moodustama
Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus
sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30
sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne
mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30
SÜSTEMAATIKA-algus 1980,baseerub suues osas varasematel FAO-UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s-muldade eristamisel aluseks on:a)mulla diagnostilised horisondid b)diagnostlised tunnused c)diagnostilise väärtusega mullamaterjalid.Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi
varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või
KIg (ls) 22-30 3 55 LP(g) (sl, ls) 28-30 2 46 LPg (ls) 22-25 2 46 Go(GI) (tls) Th 25-30 4 56 Esimeselt kolmelt mullalt on algsest hindepunktist maha võetud II kivisuse aste ehk mahaarvestus kõigilt 3%. Mullaliigil Go(GI) kivisus puudub. Põllumassiivi kaalutud keskmine boniteet on 51 hindepunkti. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi.
Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab 1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks.
boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab
madalsoomullad, raba- ja siirdesoomullad [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga]. Jõgeva vald jääb piirkonda, kus on leostunud ja leetunud kamar- karbonaatmuldade valdkond muldi [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik /eesti_mullastik_eesti_mullastikuvaldkonnad]. Muldade kivisus on vähene. Põllumuldade keskmine boniteet jõgeva vallas (100- punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50) [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_eesti_muldade_v iljakus]. See tähendab, et enamuses on suhteliselt viljakad mullad. Sellised mullad sobivad hästi põllumajanduseks, mis on jõgevamaal ka suhteliselt levinud. 2.3 Mets
,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade
haljasväetised. Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu % 0,2…0,4%. Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus. Vihikus Eesti muldade valdkonnad 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Mikroorganismid, bakterid,seened, kiirikseened- lagundavad tselluloosi ja ligniini, vetikad- rikastavad mulda 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Välised tunnused- Tüsedus- kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimini Horisontide ülemineku iseloom- aeglane, järk
Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja- Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast.57. Eesti agromullastiku valdkonnad. 2. Rähkmullad K -Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Iseloomulik suur kivisus. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne, savistumine. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus.
WRB-s - muldade eristamisel aluseks: a) mulla diagnostilised horisondid (diagnostic horizons), b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials). Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad,
Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus
mullad:metsastumine, põllustamine, haljastamine jne. Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus, märgade muldade kuivendusseisund, looduslike rohumaade võsastumine jne) Maa perspektiivboniteet pärast maaparandustööde läbiviimist Olemasoleva seisundi boniteet (hindepunktides) 100 punktilises süsteemis. 10 boniteediltklassi, igaühes 10 hindepunkti Mulla viljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka
..33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja-Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. 2. Rähkmullad K. Hõlmavad ca 4,7% kogu maast ja 9% põllumaast. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Iseloomulik suur kivisus. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne, savistumine. a) K´ väga õhuke rähkmuld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-C; A-C-D. b) K´´ õhuke rähkmuld. A 10...20 cm. Tüüpprofiil: A-C; A-C-D. c) K´´´ keskmise sügavusega rähkmuld. A 20...30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). d) K´´´´ sügav rähkmuld. A >30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D). Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest
paikneb maapinnale palju lähemal. 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida katiivselt kasutuavad: kõrgemad taimed, mikroorganismid, muudetakse organismida ja nende laguproduktide poolt. Eesti muldi iseloomustab soode ja soostunud muldade suur osatähtsus. Massiivse pae esinemine mullaprofiilis. Karbonaatsete muldade suur osatähtsus. Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas. Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalselst ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veereziimist. O metsakõdu A huumus E väljauhte B sisseuhte C lähtekivim D aluspõhi G gleihorisont T turbahorisont Mullatüübid jagunevad Automorfsed mullad: A Põuakartlikud ja parasniisked B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2
Vendi kihid paljanduvad Soome lahe all ning suurema vee võtmise korral võib neisse tungida soolane merevesi. Aluskorra pealmises murenenud graniidikihis on samuti põhjavett.Seda vett Eestis ei tarvitata, küll aga Soomes, kus ta paikneb maapinnale palju lähemal. . 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Soode ja soostunud muldade suur osatähtsus; Massiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel Pinnal; Karbonaatsete muldade suur osatähtsus; Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas (rähk, klibu, veeris); Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalsest ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veerežiimist. 27. Mullahorisondid, mullatüübid, mullalõimis-lähtekivimid-mullatüübid-viljakus. Automorfsed mullad koosnevad: 1. Metsakõdu horisont (O) esineb ainult osas metsades kõige pealmise horisondina. 2. Huumushorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont, mis ainult osas metsades paikneb
annaabi.ee 
