aineid. Reageerimisvõimelt on kloroderivaadid.Keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse kasutatakse seda putukatõrje sees.DDT organismile-Väga mürgised, kahjustades halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse külmutusmasinates, see on soojust neelav aine. Kasutatakse veel vahtpolümeeride nt. kesknärvisüsteemi ja ka maksavähki tekitav toime.Millised omadused peavad rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited valmistamisel ja aerosooliballoonides propellandina.Freoolid keskkonnale- olema nn
Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks; orgaanilise aine lähteained; keemiline puhastus. 8. Millistel omadustel põhineb freoonide kasutamine?- nad veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril. Rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Soojust neelav omadus 9. Kus freoone kasutati? Külmutusmasinates soojust neelava ainena 10. Millised on pestitsiitide omadused? Vees ei lahustu, lahustuvad rasvas. 11. Milles seisneb nende kahjulikus? Mida nad täpsemalt kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline?- nad lahustuvad rasvades, kahjustavad maksa ja kesknärvisüsteemi. Soodustavad vähkkasvajate teket ning võivad järglastel põhjustada geenimutatsiooni.
tsoonide laienemine. Mida suurem on väljatugevus, seda kiirem on liikumiskiirus. Detekteerimine toimub kapillaari sees ning detektor paikneb katoodi poolses otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape) o 100 μl ainet 2 o 100 μl ainet 4 (nikotiinamiid)
tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutatud ("Halb ja pillav perenaine on kui kõike neelav rott."), mõnikord filosoofilised ("...mees võib mäelda, mis ta tahab, mõelda enese kogu maailma isandaks või tongivaks sitasitikaks."). Kõige noorem on Eero, kes on Juhanist 7 aastat noorem, kuid terase peaga ja aabitsa lugemine läheb tal libedasti. Just Eero on see, kes teisi vendi oma sõnadega torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui
tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. Tuumareaktor: neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks.
sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle kümne tuhande meetri sügavuses. Meripura elab veekogu põhjas. Atmosfäär On Maad ümbritsevate gaaside kogum, mille moodustavad hapnik, süsihappegaas, osoon, lämmastik, vesinik jne. Atmosfääris piirab organismide levimist kõrgusesse päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel. Atmosfääriosa, mis kuulub biosfääri. Litosfäär Maakoores elavad organismid vaid pindmistes kihtides. Nende arv kahaneb sügavuses kiiresti. Vaid taimejuured, mõned mullaloomad ja bakterid ulatuvad sügavamale kui meeter või veidi rohkem. Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses. Biomass Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on
Kui geogreefilisi vööndeid eristatakse Maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad kontsentriliselt, alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. 13. Mis on atmosfäär? Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. 14. Millised on atmosfääri piirid? Arvatakse, et atmosfäär ülapiir on 1000 -1200 km kõrgusel. 15. Mis on tähtis osooni olemasolu? Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 20 50 km kõrgusel paikneb osoonikihi. 16. Mis on hüdrosfäär? Hüdrosfääri all mõistetakse Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknevad katkendlikku sfääri, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 17. Millistel aladel hüdrosfäär puudub? Hüdrosfäär on väga ebaühtlase paksusega, kõrbete alal ta peaaegu puudub. 18. Mis on litosfäär? Litosfäär kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivimilist kesta. 19
Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus ( vee-tõrjuv ), lõhna ja maitse puudumine võimaldab neist valmistada toidunõusid. Fluoroplastiga kaetud pannil võib toitu praadida isegi ilma või ja rasvata ning ometigi toit ei lähe kõrbema.
Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina (235U jaoks on see u 50kg) 10. Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. 11. Kirjelda tuumareaktori ehitust tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust.
Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima Keemiline murenemine ehk porsumine Vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima
kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime.
H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente- Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale. Hapniku hulga suurenemine tõi kaasa oksüdeerumisprotsessi. Merepõhja tekkisid raudoksiidid ja hüdroksiidid. Suurem osa praegusest kaevandatavast rauamaagist on tekkinud 2-3 miljardit aastat tagasi, kui hüdrosfääri ja gaasikesta koostis hakkas muutuma. Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi.
Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. TUUMAPOMM: on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Aatompommi e tuumapommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktori skeem ja kirjeldav seletus, ehitus: tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Aeglusti Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine.Sellepärast kasutatakse looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid. Aeglustina kasutatakse :raske või tavaline vesi, grafiit.
ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ainest. See sõltub lühustauva aine mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega. KILDTUUM moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, neutronite ülejääk TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi Aeglusti - kasut. grafiiti või rasket vett Neutronite peegeldi kasut. nt berülliumi, mis suunab olulise osa neutronitest tagasi reaktori aktiivtsooni Betoonist varje neelab gamma kiirgust ja neutroneid ning väldib radioaktiivse kiirguse väljapääsu Enne reaktori käivitamist on juhtvardad aktiivtsoonis sellise sügavusel, et neutronite
39. cost-effective kulutõhus 40. consolidation (having everything in one place) omama kõike ühes kohas 41. drawbacks - puudused 42. conspicuous - silmatorkav 43. aggregate - kogusumma 44. bridging - kaotades 45. cross-platform platvormitundetu (IT) 46. sandbox liivakast (IT) 47. prevalence - levimus 48. vigorous jõuline 49. stitch valupiste 50. silence is golden - vaikus on kuld 51. sound absorbent - heli neelav, summutav 52. challenge people - inimesi väljakutsuma 53. disorientating experience - segadusttekitav kogemus 54. determine sound quality - helikvaliteeti määrama 55. develop metaphors - metafoore arendada 56. ears will adapt - kõrvad kohanevad 57. to deem pidama 58. anechoic chamber - kajavaba ruum 59. will take advantage - lõikab kasu 60. a spate of attacks - rünnakute laine 61. latest adaptation - viimane versioon 62
joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e
· Väävlihapnikuühendid Väävlishape = H2SO3 2H2SO3 + O2 = 2H2SO4 SO3 on tugev oksüdeeruja eraldab palju soojust H2SO4 on väävelhape Lahejendatud väävelhape H2SO4(lah) + NaOh = Na2SO4 H2SO4(lah) + CaO= CaSO4 +H2O H2SO4(lah)+ Na2CO3 = Na2So4+ CO2 + H20 H2SO4(lah) + Zn = ZnSO4 + H2 H2SO4(lah) + Fe =FeSO4 + H2 Konts väävelhape on väga hügroskoopne ( Seob palju vett) Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum mille põhja pannakse vett neelav aine Konts H2SO4 on tugev oksüdeerrija · Sulfaadid Sulfaadiioonide kindlaks tegemisel kasutatakse baariumisoola (tekib valge sade) Ba+ SO4 = BaSO4 Levinumad sulfaadid on taimekasvanduses ja ( vaskvitriol ;raudvitrol ) Väävel üks tähtsaim tööstuse tooraine. Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni
Tapeet on ks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri vi snteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille hele kljele trkitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70200g. hemad tapeedid liimitakse serv-serva peale, paksemad serv-serva vastu. Thtsamad tapeetide alaliigid on jrgmised: trkkmustriga tapeet- paberi pind on sile, pressmustriga tapeet- lisaks trkitud mustrile veel reljeefne muster, pestav tapeet- tapeedi pealispind on kaetud veekindla lakiga vi hukese poletleenkilega, fototapeet seina suurune pannoo kujutab ht kindla szeega pilti, vineertapeet- paberile on peale liimitud huke puidu spoon, mis seinal kaetakse veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristklikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid hukesi kattematerjale, niteks: ...
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu
aasta alguses. Hiljem toodetud mootorid olid väiksema kubatuuriga. Kasutati rohkem kroomi. Impala 1966. aasta kabriolett oli müüginumbritelt teisel kohal 38 000 müüdud autoga. Esimese koha sai Mustang, mida müüdi peaaegu kaks korda rohkem. 1967. aasta Coca-Cola pudeli disainiga mudelil olid Corvettest inspireeritud esimesed ja tagumised poritiivad. Nõuete kohaselt tehti uus Impala ka turvalisemaks. Lisati turvavööd, suunatuled ja uus energiat neelav roolisammas. 1967. aasta Impala neljaukselist hardtopi kasutatakse USA sarjas Supernatural ja seetõttu on selle mudeli väärtus kollektsionääride hulgas tõusnud. 1968. aastal tuli välja uus Impala mudel, Impala Custom Coupe, mis oli väga edukas ja mida toodeti 1976. aastani. 1969. aastal oli Coca-Cola pudeli disain täissuuruses Chevroletide jaoks vanamoeline ja hakati kasutama rohkem ametlikumat kujundust. Impala nägi välja suurem kui varem, aga tegelikkuses olid mõõdud samad
Joonis: · tuumaelektrijaamades kasutatakse uraanikatelt ehk uraanireaktorit, milles hoitakse ahelreaktsioon kriitilisel piiril. Uraanivardad- torud, mis on täidetud uraani tablettidega (hea vahetada) ja need on omakorda vaheldumisi uraani neelava ainega (nt. boor). · Neutronid lendavad ühelt uraanivardalt teisele, ajades nii uraanivardad kuumaks. Tekib ahelreaktsioon. Kui neutronid liiga intensiivselt varraste vahel liiguvad (läheneb kriitilise piirini), kukub neutroneid neelav varras põhja, lõpetades nii ahelreaktsiooni (?). · 02.02 alustas õpetaja tundi lausega: probleemiks on kõrge temperatuur, mille tõttu pole võimalik reaktsioon kasutada (ei leidu sellist anumat) · kui on ioniseeritud vesinik, saab teda püüda magnetlõksu. Magnetväljas saab mõjutada ioonide liikumist. Kui magnet on küllalt tugev, hakkavad kõrge temperatuuriga osakesed ringiratast tiirutama. Vastu anuma seinu ei puutu ning anuma keskele tekib
valmistatud kristallsest ränist, kahjuks pole siiani leiutatud tehnoloogiat kuidas ülipuhast ränikristalli saaks odavamalt toota, just see tõttu püütaksegi kogu maailmas välja töötada odavamaid tehnoloogijaid polükristalliliste õhukesekileliste päikesepatareide tootmiseks, aga sellest materjalist päikespatareid pole nii kõrge kasuteguriga kui ränipatareid, aga neid on odavam toota. Päikesepatarei ise on keerukas pooljuhtelektrooniline seadeldis, milles on päikesekiirgust neelav kiht. Selles kihis neeldunud päikesekiirgus tekitab vabu elektrone, need elektronid tuleb eraldada vabadest aukudest, et need omavahel kokku ei saaks ja kaotsi ei läheks. Et need eraldada tuleb appi võtta teist tüüpi pooljuhtmematerjal, see materjal pannakse kontakti elektronjuhtivusega pooljuhiga. Sellisel kontaktil tekib tõmbejõud, mis tõmbab vabu elektrone üht tüüpi pooljuhi poole ja vabu auke teist tüüpi pooljuhi poole. Tulemuseks ongi, et
Kokkuvõte Spektrite näol on tegu inimeste jaoks igapäevase nähtusega. Spekter ise on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Spekter tekib tänu dispersioonile. Spektreid jaotatakse kiirgus- ja neeldumisspektriteks ning pidev-ja joonspektriteks. Spektrite uurimiseks on vaja spektromeetrit. Neeldumis-ning kiirgusspektrit saab uurida vastavalt sellele, millise ainega on tegu kui aine on valgust kiirgav, on tegu kiirgusspektriga, kui aine on valgust neelav, on tegu neeldumisspektriga. Tänu nendele omadustele on kergesti võimalik määrata ära aine omadused. 9 Kasutatud kirjandus Hans-Peter Götz ,,Füüsika" http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/spe.pdf fyysika.onepagefree.com/.../Ettevalmistus%20optika%20arvestuseks..doc ,,Spektromeetri gradueerimine ja aine neeldumisspektri uurimine" Praktikumi juhend 10
- Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Soojusisolatsioon piirab soojuskadusid ning tõstab efektiivsust; Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - Vaakumtorudega päikesepaneelide eeliseks on nende suur päikesekiirguse neelatavus ning väliskeskkonna madal temperatuuri ning tuule vähene mõju neile. Vaakumtorudega päikesepaneel toimib osaliselt ka hajuspilvisuse korral. Vasktorudest soojusvaheti asub vaakumtorudes , kus ringleb külmakindel vedelik. Sisemise toru välispinnale on kantud selektiivne neelav kiht. Kogutud energia juhitakse spetsiaalse lamelli kaudu vasktorus asuva vedelikuni. Tänu neelava pinna torukujulisusele säilib efektiivne tööpindala ka päikese liikumisel. . Üha rohkem on põhjamaades populaarsust koguma hakanud just vaakumtorud ja seda lihtsal põhjusel, et siin on välistemperatuur madal. Vaakum ei juhi temperatuuri ja seega ei saa välistemperatuur kollektorit mõjutada. Vaakumtorudega päikesekütte süsteem toodab soojust stabiilselt ja
Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11- cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke
transpiratsiooni kui päeval Kui C3 fotosünteesil kulgevad primaarne CO2 sidumine ja redutseerimine paralleelselt ja samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole
Lisaks sellele vähendab suurem uraani-235 sisaldus tuumkütuse kriitilist massi ja seetõttu ka reaktori mõõtmeid. 7) Nullvõimsusega reaktor tuumareaktor, mille võimsus on nii väike, et ei ole tarvis sundjahutust ega spetsiaalseid abinõusidteenindava personali kaitsmiseks kiirguse eest. Neid kasutatakse ainult uurimistöödeks ja õppeotstarbeks. 8) Gaasjahutuse reaktor tuumareaktor, milles vee või vedela metalli asemel on soojuskandjaks vähe neutroneid neelav gaas. Gaasjahutus annab reaktori väljundil väga kõrge temperatuuri, mis on vajalik seadme kasuteguri suurendamiseks, kuid nõuab tunduvat energiakulu suurte gaasihulkade läbipumpamiseks reaktorist. 4 9) Raskevesireaktor tuumareaktor, milles aeglustiks on raske vesi. Kasutatakse uurimistööks, sest nad võimaldavad aktiivtsoonis saada väga suurel hulgal neutroneid.
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate. Tihe rohumaa taimik takistab kallakulistel aladel erinevused, rohumaakülvikorra põhimõte väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga Seoseisa haritava maa ajutise või pikaaialise Looduslik rohumaa- inimene ei ole seotud selle tekkimisega käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse Kultuurrohumaad- need on inimese poolt külvatud
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
Väävelhape on värvuseta, lõhnata, veest 2x raskem. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades soojust. Hapet tuleb valada vette, mitte vastupidi. Lahjendatud väävalehape reageerib aluste, aluseliste oksiididega ja pingereas vesinikust vasakul asuvate metallidega. Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu
KÜSIMUSED Arvutused ja vastused küsimustele esitada lisalehel. Graafikute esitamisel kasuta teljestiku pinda maksimaalselt ära, et graafikute järgi oleks võimalikult mugav järeldusi teha 1. Täiendage teljestikku 1 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid värvikaardi pindade soojenemist aja jooksul. Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul? Kas see on vastavuses teooriaga? Kõrgemaid lainepikkusi neelav pind peaks kiiremini soojenema. Punast ja rohelist võrreldes see nii ongi. 100% see teooriaga siiski vastavuses pole, ilmselt on süüdi printer, kuna siniste toonide tumendamiseks kasutatakse musti täppe mis põhjustavad energia suurema neeldumise võrreldes puhta sinise tooniga. 2. Täiendage teljestikku 2 nii, et sellel esitatud graafikud kirjeldaksid spektrivärvide diagrammi soojenemist aja jooksul? Sõnastage, missugust tendentsi on märgata graafikul
Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse
9 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Lisaleht 1. Joonis 1 (teljestik) Kõrgemaid lainepikkusi neelav pind peaks kiiremini soojenema. Punast ja rohelist võrreldes see nii ongi. 100% see teooriaga siiski vastavuses pole, ilmselt on süüdi printer, kuna siniste toonide tumendamiseks kasutatakse musti täppe mis põhjustavad energia suurema neeldumise võrreldes puhta sinise tooniga. 2. Joonis 2 (teljestik) Tendets on sama, sest üldine reeglistik lainepikkuste neeldumise ja nende energiate vahel kehtib ka siin. 3. Valgus ja pinna värvus on seotud valguse spektrist.
84. Mis on pidev spekter ja millises aine olekus see tekib? Selline spekter, kus on esindatud kõik lainepikkused. See tekib kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ja tihedalt hõõguvad gaasid. 85. Mis on joonspekter ja millises aine olekus see tekib? Spekter, mis koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal, tekib aine gaasilises olekus madalal rõhul. 86. Mis on ribaspekter ja millises aine olekus see tekib? Ribaspekter tekib, kui neelav keskkond sisaldab molekule, mis neelavad valgust kitsamates või laiemates spektrivahemikes, mida ei saa enam jooneks pidada. 87. Mis on optiline resonants? Olukord kus neeldumisjooned asuvad samas paigas kus kiirgusjooned. 88. Mis on spektraalanalüüs? Aine keemilise koostise kindlaks tegemise meetod. 89. Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi? Et kindlaks teha aine keemilist koostist, kuna igal ainel on oma spekter. 90. Mis on spektroskoopia
tehnoloogiat arendav ettevõte Crystalsol teatas, et on sõlminud uue investeerimiskokkuleppe kogusummas 8 miljonit eurot. Crystalsol arendab täiesti uut tüüpi madalate tootmiskuludega päikesepatareisid, mis on hoonetesse integreeritavad ning pakuvad mitmekülgset eelist võrreldes hetkel maailmas kasutatavate päikesepatarei tehnoloogiatega. crystalsol´i revolutsioonilisteks tehnoloogiateks on esiteks ainulaadne valgust neelav materjalikiht, mis on valmistatud kristallilisest pooljuhtpulbrist ning teiseks tootmisprotsessina kasutatav roll-to-roll-meetod, mis tagab kõrge tootlikuse. Kristalliline pooljuhtpulber koosneb keskmiselt 40 µm suurustest monoteradest, mis on kinnitatud ühe kihina polümeerkilele. Pulbri koostisosadeks on vask, tsink, tina, väävel ja seleen (CZTS-materjal), mis välistavad päikesepatareides tavapäraselt
liikumine. Sellele oli alus pandud õieti juba 1960. aastail, eriti tuleb rõhutada Rachel Carsoni raamatut ,,Hääletu kevad" mõju. Selle põhisõnumiks oli, et pestitsiidide arutu kasutamine hävitab putukad ja seejärel linnud , mis toobki kaasa hääletu kevade inimene hakkab peagi loodust valitsema. 1970. aastate keskel kerkis bensiinihind järsult kõrges, sellega seoses said inimesed aru, et väikese bensiinikuluga auto on otstarbekam kui 20 30 liitrit 100 kilomeetri kohta neelav limusiin. Seetõttu hakkasid inimesed rohkem säästvamad muutuma. Nii elasid ka jaapanlased 1970. aastate majanduskriisi üle. Sellel ajastul kujunes välja ka popkultuur ja -muusika, millele 1960.aastad olid teed rajanud. Eelmisel kümnendil valitses The Beatles, kuid 1970. aastail kerkis esiplaanile ABBA. ABBA- ajastut nimetatakse ka diskoajastuks. Ajajärgu moerõivaks kujunes teksa, pildiga T-särgid ja platvormkingad. Veel iseloomustas 1970
Päikeselt ja kosmosest Maale kanduvad energia- ja ka ainevood on Maa algusaegadel olnud oluliselt suuremad ning järk-järgult kahanenud. Ent tänapäevalgi on Maale jõudva energia hulk liiga suur ja oleks hukatuslik mitmetele eluvormidele. Liigse energia eest kaitseb Maad atmosfäär, mis Päikeselt saabuva ultraviolettkiirguse neelajana takistab selle maale jõudmist, vastasel korral orgaanilised ja biomolekulid muunduksid ning laguneksid. Et peamine ultraviolettkiirgust neelav gaas Maa atmosfääris on osoon, siis on mõistlik, et inimkond on piiranud osooni lagundavate gaaside kasutamist. Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab
võimalik kasutada suurema osa aastast, eelkõige kraanivee soojendamiseks. Hea päikeseküttesüsteem võib aastaringselt soojendada umbes poole vajalikust soojast veest ning tagada maja kütte 1020% ulatuses. Suvekuudel võib see katta kogu sooja vee vajaduse. Päikesekollektorite tehnoloogia kindlustab kõrge kasuteguri, madalad investeerimiskulud ja töökindla süsteemi (Kivinukk & Staak, 2008). Kuna tüüpiline kiirgust neelav paneel on kahe meetri pikkune ja ühe meetri laiune, on selliseid paneele kõige lihtsam püstitada maja katusele, juhul kui hoone asukoht on soodne ja päikesekiirgus langeb katusele enamuse päevast. Kiirguskoguja peaks ideaalis olema paigaldatud suunaga lõunasse, optimaalne paigaldusnurk on asukoha laiuskraad pluss 15°. Seda on kerge saavutada lameda katuse puhul. Viilkatuse korral paigaldatakse kiirguskoguja
Tekib Baf horisont huumuse ja näivleetunud hor vahele Savistunud mullakiht raskem võrreldes lähtekivimiga. Ferraliidistumine- mtp troopikas ja lähistroopikas. Eelsused: muld rikastub Al ja Fe hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont. Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Iseloomulik poolkõrbestes ja kõrbe aladel, Vaja:lähetekivim ja põhjavesi peavad sisaldama soolasid, mullas peab olema tõusev veeliikumine ja aurumise tüüpi veerežiim. Eraldi horosonti ei moodustu. Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on külklastunud.
nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud. (hap mullad hästi puhverdatud leeliste vastu, happete suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla puhvervõime suurendamiseks on vaja suurendada organiline väetamine ja hap muldade lubjamine. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja
karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Biofunktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: · Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus)- retinaal. Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju. 8 Vitamiin B1 ehk tiamiin
Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Üheks suureks teguriks, miks kliima muutub, on ka inimene ise. Inimtegevuse mõjul
vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest
Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht. 19. Hüdrosfäär. Mis on vesi, tema olekud ja iseloomustavaid karakteristikuid, soolase ja mageda vee jaotus. Tähtsamad veereservuaarid (mered, jõed, põhjavesi, liustikud jm). Maailmameri, selle jagunemine meredeks ja ookeanideks (suurus, sügavus). Merede jaotus avatuse põhjal. -Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas
Olenevalt sellest, kas tegemist on mulla lahuse või tahke faasi reaktsiooniga, jaguneb see kaheks: aktiivne reaktsioon ja potentsiaalne reaktsioon. Aktiivne on tingitud mulla lahuses olevatest hapetest ning nende lahustunud hüdrolüütiliselt happelistest või leeliselistest sooladest. Potentsiaalne reaktsioon on mulla tahke faasi reaktsioon, sõltub peamiselt neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest mullas. NB! Neutraalse rektsiooniga on mullad, milles vabad karbonaadid puuduvad, kuid neelav kompleks on küllastunud kaltsiumist ja magneesiumist. 11 28. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda
vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
