Ehitusmaterjalid Konspekt2009
Sisukord
Sisukord 1
1.1
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: 3
1.2 EM
termilised omadused: 3
1.3 EM mehaanilised omadused: 4
2 Puit 4
2.1 Tähtsamad puu liigid 5
2.2 Puidu omadused 5
2.3 Puidu vead 6
2.4 Puidu kaitse 7
2.5 Puidu tulekaitse 8
2.6 Puidu
kuivatamine 8
2.7 Puidust ehitusmaterjalid 9
3 Kivimaterjalid 10
3.1 Looduskivimaterjalid 10
3.1.1
Tardkivimid 11
3.1.1.1
Graniit (
kvarts 25-30%;päevakivi;
vilk ;
tumedad mineraalid ) 11
3.1.2
SETTEKIVIMID 12
3.1.2.1 Paekivid 12
3.1.2.1.1
Lubjakivi 12
3.1.2.1.2 Dolomiiti 12
3.1.2.2 Liiv 13
3.1.2.3 Kruusad 13
3.1.2.4 Savi 13
3.1.3
MOONDEKIVIMID 13
3.1.3.1
Marmor 13
3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 14
3.1.4.1 Tootmine 14
3.1.4.2 Kasutamine 14
3.2
Tehiskivimaterjalid 15
3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 15
3.2.1.1 Silikaattellis 15
3.2.1.2 Autoklaavitud
poorbetoontooted 15
3.2.1.3
Kipstooted 16
3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt 16
3.2.2 Põletatud, e
Keraamilised tehiskivimaterjalid 16
3.2.2.1 Savitellis 17
3.2.2.2
Katusekivi , 17
3.2.2.3 Keraamilised
plaadid 18
3.2.2.4
Keramsiit ehk
kergkruus 18
3.2.2.5 Keraamilised torud 18
3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud 18
3.2.2.5.2 Drenaažitorud 18
3.2.2.6 Ahjupotid 19
3.2.2.7 Sanitaartehniline
keraamika 19
4 Metallid 20
4.1 Mustad metallid 20
4.1.1 Terased 20
4.1.1.1 Terase omadused 21
4.1.2
Malmid 22
4.1.3 Värvilised ja kerged metallid 23
4.1.4
Alumiinium ja alumiiniumsulamid 23
4.1.5 Vask ja tema
sulamid 23
5
SOOJUSTUS - JA
HELIISOLATSIOONIMATERJALID 26
5.1
Mineraalsed soojustusmaterjalid 27
5.1.1
Klaasvill 27
5.1.2
Kivivill 27
5.1.3 Kergkruus 27
5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid 27
5.2.1
Tselluvill 27
5.2.2
Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit 28
5.2.3 Mullpolüuretaan 28
5.2.4 Mullpolüstüreen 28
6 Ehitusmördid 29
6.1 Müürimördid 30
6.2
Tasandussegud 30
6.3 Sise- ja väliskrohvid 30
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:
Erimass γ: materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta).
Enamike
orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel
2,2....3,3.
Kõige
suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8)
Mahumass γ0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega).
Poorsete mat. V γ0 ,
täiesti tihedate mat. γ = γ0
Mat. mahumass kõigub suurtes
piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000
kg/m3
Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust
moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest
sõltub mat tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus, jne.
Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus
kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu %
kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi.
Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal
niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali
pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub õhu
niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal
sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist.
Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta. See sõltub
poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid mat. nim. hüdroisolatsiooni
mat.
Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Ühikuks on
gaasi läbilaskvuse koifitsent, mis väljendab gaasi hulka, mis läbib
materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi
vastaskülgedel on rõhuvahe 1 Pa.
Aurutihedus : om endast auru läbi lasta, sarnane
gaasitihedusega kuid auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude
vahet Pa- des.
EM termilised omadused:
Külmakindlus:om veega
küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja
ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma
tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra.
Nõutav külmakindlus sõltub mat. kasutamise kohast . Mida rohkem
ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Näiteks; tellisel 15 tsüklit,
kõnniteeplaadil 100 tsüklit
Soojajuhtivus: om
juhtida soojust läbi enda. Ühikuks on λ (W/m 0C
või W/m K), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi
materjali kuubi, servaga pikkusega 1m , 1h jooksul , kui
temperatuuride vahe mat. kuubi külgedel on 1 0C.
Sõltub mat. poorsusest ja t*.
t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali
+20 0C
juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib. Kiudne mat juhib
sooja mööda kiudu rohkem. Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna
vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse
soojustamiseks.
Soojamahtuvus : soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab sooja
üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C.
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel
soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega .
Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
Tulepüsivus: näit. kuidas
mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle
ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja
süttivateks( põlevad leegiga .).
Tulekindlus :võime
taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise,
pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse:
tulekindlad- kuni 1580 0C(
šamott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis),
sulavad mat kuni 1350 0C(harilik
savitellis).
EM mehaanilised omadused:
Tugevus: mat. võime taluda
mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse
kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.
Survetugevus : kontrollitakse
enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse
mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R.
Tõmbe: kontrollitakse
suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline
ja see rebitakse pooleks.
Paindetugevus : Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus:
võime vastu panna teise materjali kriimustustele või
sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale
katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje
suuruse järgi hinnatakse kõvadust.
Hõõrduvus: mat.
mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust
materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
Kuluvus : materjali
massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis
teekattematerjalide puhul.
Löögitugevus: iseloomustab
materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha
purustatakse löögi abil.
Elastsus : omadus
koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse
kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm,
paljud plastmassid, puit.
Plastsus : koormuse
mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel
säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad.
EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või
püsiv( vask, alumiinium).
Haprus : omadus puruneda järsku
ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus
on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm ).
Puit
Puit on üks vanemaid
ehitusmaterjale.
- Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal.
- Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Negatiivseks küljeks tuleb lugeda ka asjaolu, et koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus . Puidu tugevus ja soojajuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask .
Puidu peamised positiivsed omadused on:
- väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata),
- küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
- väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
- väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse),
- sobivus väga paljudesse kohtadesse .
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi.
Tähtsamad neist on:
- ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ),
- hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub),
- kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
- süttivus (üks olulisemaid puudusi),
- kahjustatav putukate ja röövikute poolt,
- suured töötlemiskaod.
Tähtsamad puu liigid
Ehitusmaterjale valmistatakse
peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust.
Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas . Ta on
suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi
on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide
pinnal on männi oksad ovaalsed.
Kuuske esineb
Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline.
Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem,
seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja
veidi väiksema tugevusega . Saetud materjali pinnal on kuuse oksad
ringikujulised.
Kask
on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on
maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes
muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna).
Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne . Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel seismisel vees värvub ta parkainete mõjul
tumedaks.
Saar on lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi.
Sanglepp (must lepp ) on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav
puit. Lepast tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu.
Haab on Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei
kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka
katuselaaste.
Puidu omadused
Värvus on
enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu
värvus võib aja jooksul
tumeneda. Ebaloomulik värvus
( sinakas , hallikas, rohekas ) või laigulisus on enamasti puidu
haigestumise tunnuseks ( seenhaigused ).
Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud . Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu
muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised
puidu lõikesuunad on rist -, radiaal- ja tangensiaallõige.
Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb
vabaniiskuseks ja hügroskoopseks
niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes,
hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee
molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus
eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet.
Seetõttu on niiske puit alati nõrgem.
Niiskuse
järgi jagatakse puitu järgmiselt:
- toores puit (niiskust üle 30 % kaalust ),
- poolkuiv puit (niiskust 23…30 %),
- õhukuiv puit (niiskust 15…20 %),
- ruumikuiv puit (niiskust 8…12 %).
Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal,
siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast.
Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub , kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1… 0,3%, radiaalsuunas
3…6%, tangensiaalsuunas 6…10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad.
Erimass on
kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus
kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu
tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev.
Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640
kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne.
Tugevus
on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse
järgmistele koormis -liikidele:
- survetugevus pikikiudu 30…55 N/mm2 ( 300…550 kg/cm2 ),
- survetugevus ristikiudu 5…10 N/mm2,
- paindetugevus 70…100 N/mm2,
- tõmbetugevus 110...130 N/mm2,
- nihketugevus 5…10 N/mm2.
Puidu vead
Puidu vigadeks loetakse kõiki
nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja
välimust või raskendavad töötlemist.
Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on
kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu
ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või
märja puidu külmumisel.
Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad
järgmistesse tüüpidesse:
- terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem;
- surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
- sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem;
- väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
- tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja.
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel.
Seente
arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus
seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20…350C.
Alla 0C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb.
Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees
seened ei arene.
Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma:
- metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel,
- laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma
mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei
kahjusta.
pudedaks massiks.
Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke , mis
nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask (esineb toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees) jne. Putukad kannavad edasi ka
seente eoseid .
Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku),
külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne.
Puidu kaitse
Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on
põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja
keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad.
Keemiliste võtete puhul
töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega
(antiseptikutega).
Antiseptikuid võib jagada 4 rühma:
- veeslahustuvad antiseptikud,
- õliantiseptikud,
- antiseptilised pastad,
- antiseptilised värvid.
Veeslahustuvad
antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained:
- naatriumfluoriid (NaF),
- naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6),
- naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa.
Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud on küllalt
mürgised, imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende
väljauhutavus niiskuse toimel. NaF kaotab oma mürgisuse leeliste
( lubi ) toimel.
Õliantiseptikud (antratseenõli, kresootõli, põlevkiviõli, tõrv jne) on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid
nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on pikka
aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut “Ligno”. Omaette grupi moodustavad nn impregneerõlid, mis valmistatakse linaõli (värnitsa) baasil ja sisaldavad
mingit fungitsiidi (mürkainet). Nad
on mõeldud puidu immutamiseks.
Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega
kokkupuutuva puidu puhul.
Antiseptiline värv
kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit
mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi – “Pinotex”.
Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine,
difusioonimmutamine jne.
Antiseptimine suurendab
puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. .
Puidu tulekaitse
Puidu süttimistemperatuur on ca
280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks.
Puidu kaitsmiseks süttimise vastu
kasutatakse järgmisis võtteid:
( ahjud , korstnad jne) mittesüttivast
materjalist katikutega;
- puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega;
- puidu immutamine antipüreenidega ( tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks.
- puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist ( sideaine ), mingist
mineraalpulbrist (täiteaine), ja
pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab
ta õhuhapnikust;
- puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist , lubjast, vesiklaasist,
kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu
pinnale.
Puidu kuivatamine
Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada
vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal
muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse
tasakaaluniiskuseks.
Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250…400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on
muutunud õhukuivaks (15…20%).
Õhkkuivatamise eelised:
- ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid,
- kõige odavam kuivatusviis.
Õhkkuivatamise puudused:
- pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20…40p),
- kuivamine sõltub aastaajast ,
- niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%,
- suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik).
Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80…100C juures. Kuivatis peab olema tõhus
õhuvahetus, et eraldunud veeauru
eemaldada.
Kamberkuivatamise eelised:
- kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5…10p),
- puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5…10%),
- kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed.
Kamberkuivatamise puudused:
- kuivati on küllalt kallis ehitis,
- kütuse kulu on üsna suur.
Puidust ehitusmaterjalid
Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse ümarmaterjaliks ( palgid ), saematerjali-deks ja pooltoodeteks,
hööveldatud profiiltoodeteks,
põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms.
Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad
jagunevad järgmistesse
alaliikidesse:
- palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4…7 m;
- peenpalgid, läbimõõt 80…140 mm ja pikkus 3…7 m;
- ümarlatid, läbimõõduga 30…80 mm ja pikkusega 3…7 m;
- laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5…0,7 m;
- vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1…2 m.
Saematerjalid
saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid:
- poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud),
- servatud palgid (kahest küljest saetud);
- servamata lauad, paksus 13…100 mm;
- servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13…100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2;
- prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
- latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm;
- liiprid igasugustele rööbasteedele.
Pooltoodete
valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud,
freesitud jne).
Peamised puidust pooltooted on
järgmised:
- hööveldatud lauad;
- põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka);
- voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka);
- piirlauad ja liistud ;
- sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale, pikkus 0,5…0,7 m;
- katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m;
- kattevineer ( spoon ) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht;
- ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline
kasevineer;
- parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest , pikkus 150…400 mm.
Puidust ehitusdetailid
(laudsepatooted) kujutavad endast
valmis hooneosi. Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides
õhuniiskusesisaldusel 100 tsüklit.
tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist . Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm (EN-I järgi)
tehakse peamiselt graniidist (Ø
3…8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid
(Ø 0…5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides,
asfaltbetoonides.
- Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu:
- Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist .
- Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit,
- Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena.
- Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena
tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide
keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks:
CaCO3
sisaldus
lubjakivis).
Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi
standardiseeritakse mõõtusid jne.
Tehiskivimaterjalid
Põletamata tehiskivimaterjalid
Silikaattellis
on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks
on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu kaalust) ja vesi. Külmakindlus vähemalt
50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev.
Ei
tohi kasutada pinnases ehitamisel ( vundamendid )
Silikaattellise
tavamõõtmed on 88x120x250 mm
Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius
(b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm
- Reatellis
- Vääriktellis
- Lõhestatud tellis
- Klombitud tellis
- Õõnesplokk
Autoklaavitud poorbetoontooted
Põhitooraineteks on- tsement , lubi ja peeneks
jahvatatud kvartsliiv.
Eestis on ehitusturul põhiliselt Aeroc ,
Silbet ja Siporexi
tooted. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooniomadused
ja suure tulekindluse.
Lubatud tolerantid b±2mm, h±2mm, l±3mm.
Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid,
laepaneele.
Kipstooted
Kipstoodete puudusteks on nende
suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa
neid kasutada kandvates
konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades
siseruumides). Mõningate lisandite
manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust
mõnevõrra suurendada.
Betoonkivide all mõistetakse üldiselt
- teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate , nn UNI- kivid
- mitmesuguseid betoonist katusekive
- seinamaterjali, nn Columbia -kivi: fassaadi-, silluse -, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest.
- Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga . Plaadid on poolsulund-voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks
Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid
Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi
keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates
hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja
keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine).
Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. Hariliku poorse
eh.keraamika põletamise temp 900-1000oC. Sellel temperatuuril tekib
teatud hulk vedelfaasi, mistõttuon võimalik massi tihenemine st
paakumine .
Põletusprotsess viiakse läbiring- või tunnelahjus.
Savitellis
on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim
savitelliste tootja “Wienerberger”. Eesti tellised on värvuselt
punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on
250x120x65mm ja 250x120x88mm.
- Täistellis Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10(N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5…3,8 kg.
- Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega.
- Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus 25 tsüklit, veeimavus 6…12%
- Vooderdustellis Nurktellised
- Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. tugevusklass 20, külmakindlus 25 tsükli, temperatuuritaluvus 700C.
- Šamott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass 10 ja kuumakindlus 1550C. Värvilt on nad heledad (kollakad).
- Klinkertellis valmistatakse raskeltsulavast savist Nad on suure tugevusega ( tugevusklassid 40, 60 ja 100) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas-pruun.
- Antiiktellis tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi.
- Erikujulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödesk ja neid tehakse eritellimuse järgi.
- Porotherm kärgtellised on oma välismõõtudelt võrreldavad
laialt levinud ehitusplokkidega. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist.Tugevus 10-15MPa. Võimaldab
paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.
Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h
Katusekivi,
tulekindel ja
vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt
katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist
enamkasutatavad on S kivi ja valtskivi.
Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius
ca 200mm ja paksus 10-12 mm.
Tähtsamad nõuded katusekividele:
- kivid peavad 150mm kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30min ,
- otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70kg koondatud koormust,
- kivide külmakindlus 25 tsüklit,
- 1m2 kivikatuse kaal märjalt ei tohi olla üle 50 kg,
- kivide veeimavus mitte üle 10%,
- kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja lubjakivi tükkideta. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga.
Keraamilised plaadid
jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid , fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid.
- Põrandaplaadid:külmakindlus 35 tsüklit, veeimavus 3…6%, paindetugevus 25 N/mm2. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra).
- Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust .
- Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200…500mm ja paksus 2…30mm. Neil plaatidel on tagumisel küljel väljaulatuv ribi , mis ulatub müüri sisse. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema _25 tsüklit.
- Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid.
Keramsiit ehk kergkruus
(tuntud ka LECA , EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Kuulide poorsus on
60…80%.
Kergkruus:
- on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest
- on põlematu ja külmakindel ( sulamistemperatuur on ca 1150ºC.)
- on vaatamata kergusele tugev (tihedus 400…800kg/m3)
- on hea soojus - ja heliisolaator ( λ =0,09...0,19W/mK)
- ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
- ei karda niiskust ega kemikaale
- ei hallita ega mädane
- ei meeldi närilistele ega putukatele .
Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20 mm.
Kergkruusa kasutatakse soojustusmaterjalina,
betooni täitematerjalina, kergktuusast valmistatakse väikeplokke,
silluseid, korstnaid jne.
Keraamilised torud
Kanalisatsioonitorud
on valmistatud tulekindlast savist ja glasuuritud seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhviga. Et tihend muhvi vahel püsiks, selleks on muhvi sisepinnal ja toru teise
otsa välispinnal rõngassooned. Torude läbimõõt on 150…600mm ja pikkus 600…1000mm, veeimavus mitte üle 1%.
Drenaažitorud
kujutavad endast 1/3m pikkusi
muhvita torusid , siseläbimõõduga 50…200mm. Torud vormitakse
tigupressil, peenemaid torusid vormitakse paketina (mitu tükki
koos). Torude veeimavus peab olema 18 %, külmakindlus 15 tsüklit.
Torud ei tohi sisaldada lubjakivitükke. Drenaažitorusid on kasutatud maaparandustöödel ja ehitusel kohalike drenaažisüsteemide ehitamiseks.
Ahjupotid
On tehtud puhtmatest savidest. Nende esikülg võib
olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse ahjude , pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse
omavahel elastsete plekk -klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Nende gabariitmõõdud on 175x85x30mm ja veeimavus 10 %.
Sanitaartehniline keraamika
Tooraineks on tulekindlad savid ,
kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas
sanitaartehnilisest fajansist,
poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrmenetlusel,
valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse
vormis niiskuseni 10...14%.
Glasuuritakse. Põletatakse.
Toodetakse kraanikausse, klosetipotte, loputuskaste, bideesid, pissuaare ja muid keerukama
kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest
valamise teel. Põletatakse 1250…1300C juures, kaetakse
glasuuriga ja põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri väsvus
võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse
sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja
portselaniks.
Metallid
Metallmaterjale kasutatakse ehituses
eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast.
Metallide puuduseks on nende
korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale
selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallidaga
head sooja- ja elektrijuhid.
Mustad metallid
Tooraineks on raud, mida looduses
arvatakse leiduvat 4,7% maakoorest. Rauda leidub mitmete
mineraalide koostises ja ka
rauaoksiididena.Mustade metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja
süsinik © mitmesugustes vahekordades,peale selle Si, Mn, S, P jt.
Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata – ta omadused pole selleks
sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja
kasutamisviisi. Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:
terasteks ja malmideks.
Terased
Olenevalt süsiniku sisaldusest
jaotatakse terased harilikuks ja kvaliteetseteks
konstruktsiooniterasteks ja instrumenditerasteks. Konstruktsiooniterased on vajalikud eelkõige
ehituslike keeviskonstruktsioonide
püstitamiseks. Konstruktsioonteraste tugevus on suurem.
Tugevuslike näitajate parandamiseks
kasutatakse metalli struktuuri muutmist kuumutamise ja
jahutamise režiimi
rakendamisega.
Terase
tootmisel
on
lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte
seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse
tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult
täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga
(põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-,
konverter-, bessemer - ja elektersulatuse meetod.
Ehituses kasutatav teras sisaldab
süsinikku umbes 0,6%.
Otstarbe ja garanteeritavate omaduste
järgi jagatakse terased A, B ja C gruppi.
grupi terastel on garanteeritud ettenähtud mehaanilised omadused kuid ei kontrollita keemilist koostist. B- grupi terastel on kontrollitud keemiline koostis ja kontrollimata mehaanilisedomadused. C- grupi terastel on kontrollitud mõlemad.
Legeerterased
sisaldavad peale raua ja süsiniku
veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis
parandavad mitmeid terase
omadusi.
Legeeritud terased omakorda jagunevad legeerivate komponentide sisalduse järgi:
1) 2) kui 2,5...10% – keskmiselt legeeritud (löögi
all töötavad)
3) > 10% – kõrgelt legeeritud (roostevabad,
kasutatakse ka kunstiliste elementide jaoks).
- nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist;
- kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanukorrosioonile, halvendab aga karastamist;
- mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust;
- räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustabkarastamist;
- vask suurendab terase korrosioonikindlust;
- volfram annab väga kõva terase
Terase omadused
Määratakse
katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on:
- Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;)
- Materjali homogeensus ja isotroopsus
- Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga
- Eelpingestamise võimalus
- Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist:
- Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud
- Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul
- Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine
- Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest
- Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks
Tulekindlus. Teras
ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri
tõusmisel
üle 500oC,
mistõttu konstruktsioon võib kaotada kandevõime ja kokku variseda.
Seetõttu
tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt tuleb pärast
tulekahju kontrollida kandekonstruktsioonide kandevõimet.
Korrosiooniks nimetatakse
metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul.
Algpõhjuste järgi
liigitatakse korrosiooni järgmiselt:
- ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile ,
- veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist,
- maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
- korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas.
Levikulaadi järgi eristatakse
järgmisi korrosiooniliike:
- pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada;
- kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
- kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
Korrorsioonikaitseks kasutatakse
kõige sagedamini järgmisi võtteid:
- legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit , kroomi või vaske;
- oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;
- fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
- kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
- galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht;
- plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit
- plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;
- lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
- konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga.
Malmid
Süsinikusisaldus malmides
C >1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja
rohkem.Malmid
jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
Malme
toodetakse kõrgahjudes
ja tema tooraineteks on rauamaak , koks ja räbustaja.
- Valges malmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C ( tsementiit ). Malm on habras , st on vähe löögikindel, väikese tõmbetugevusega aga
suure kulumiskindlusega.
- Hallmalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks. Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. Hallmalmis lehekestena esinev süsinik © vähendab oluliselt malmi plastsust .
- Plastse malmi saamiseks kasutatakse sulamilisandeid, muutmaks sisalduva süsiniku vormi kerajaks, mille tulemusena saadakse tunduvalt suurema plastsusega malm.
- Tempermalm saadaks valgest malmist , mida kuumutatakse (lõõmutatakse) 850oC juures. Sellise protseduuri tulemusena muutub sisalduva grafiidi vorm ja seega suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus.
Malmid on
kasutusel põhiliselt masinaehituses aga ka santehnilised tooteid
(torud jms)
valmistatakse malmist.
Malm on habras. Lisandid S ja P
murendavad vastavalt kuuma ja külma malmi haprust. Cr, Ni, Mg, Al ja
Si tõstavad malmi korrosiooni-, kuuma- ja kulumiskindlust.
Malmi valuprotsess võimaldab toota
erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid.
Värvilised ja kerged metallid
Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam
on levinud
alumiinium.Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid ).
Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid.
Alumiinium ja alumiiniumsulamid
Alumiinium on plastne ,
kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike
tugevus.
Tugevusomadusi saab
parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske
2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%.
Duralumiinium kuulub vananevate metallide hulka. Vananemine seisneb
selles, et metalli tugevus aja jooksul iseenesest suureneb, sitkus
aga langeb. Duralumiiniumi venivus on lisanditeta alumiiniumist ca 4
korda väiksem. Samuti on väiksem tema korrosioonikindlus .
Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest
töötlemisest toodeteks ). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja
Zn sulamites – need on ka kasutusel ehitusmaterjalide
valmistamisel. Kerge, tugev, püsiv ja dekoratiivne. Alumiiniumi
toodetakse boksiidist (alumiiniumimaak) ja see on seotud suure
energiakuluga.
Alumiinumi tihedus
γ= 2700 kg/m3,sulamistemperatuur
658o
C, elektrijuhtivus 37 m/_
mm2
soojajuhtivus (20o
C) λ=
220 W/mo
C
Karastatud ja vananenud
(või vanandatud ) duralumiiniumi tugevus on võrreldav nõrgemate
terastega;
tõmbetugevus 360…490N/mm2.
Alumiiniumtooted
on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure
korrosioonikindluse,
hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse
leht- ja
profiiltooteid.
Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate
materjalidena. On
kasutusel profileeritud ja siledate
lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide
püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse
neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla
problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust
temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema
tsingitud.
Vask ja tema sulamid
Vask on pehme
metall, erimassiga 8,96g/cm3.
Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta
peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki , mis
katukattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga).
Vase sulamitest on
peamised messing ja pronks.
Messing
on vase ja tsingi sulam (tsingi sisaldus ca 40%). Pronks
on vase ja inglistina sulam (tina 10…20%), harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase
sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad.
Vaske ja tema sulameid
kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide , käepidemete jne.
valmistamisel.
METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete
valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid :
- valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt);
- kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel;
- tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale;
- sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel;
- lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine
Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa
ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest.
Tähtsamad neist on järgmised:
- ümarteras (d > 5 mm);
- ruut-teras;
- latt-teras;
- leht-teras (paksus 4 mm);
- plekk (paksus
- torud võivad olla õmbluseta ( peenemad ), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad),mustad või tsingitud;
- võrdkülgne nurkteras ;
- erikülgne nurkteras;
- karpteras;
- topelt T-teras (I-teras);
- rööpad;
- mitmesugused eriprofiilid.
Tõmmatud toodetest enamkasutatavad
on:
- traat (Ø
- peenemad ümarterased;
- peenemad torud (teras, vask, alumiinium).
Valatud toodetest on enamik
valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist:
Metallpeen- materjalidest tähtsamad
on:
- naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad,vintnaelad, püstolinaelad jne;
- puidukruvid on kumer -, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud,tsingitud või fosfaaditud;
- eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme
sammuga );
puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette
(näiteks katusepleki kinnitamisel);
piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas;
- poldid ;
- needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga;
- riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks;
- peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid , haagid, käepidemed, kremoonid jne).
SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID
Soojus lahkub hoonest:
- Ventilatsiooniga (nii avatud akende , uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu)
- Piirete kaudu (seinad, laed , katused, põrandad, suletud aknad ja uksed)
- Juhuslikult ( pragude , ebatiheduste jms kaudu)
Soojakadusid saab vältida
konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega.
Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus
on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui
0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse
ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude
vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On
oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa
soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali
soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist.
Materjali soojaisolatsiooniomadused
on seda paremad:
*mida poorsem ta on
*mida rohkem on kinniseid väikesi poore
*mida vähem õhk temas liigub (suletud poorid)
*mida väiksem on tema poore ümbritsev materjali kelme paksus (seda
vähem ta soojust juhib)
Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid
faktoreid:
*puu korral on soojusjuhtivus risti
kiudu 2x väiksem kui piki kiudu
*puistematerjali puhul – mida
peenem on tera, seda paremad omadused tal on
*vett sisaldav materjal omab
halvemaid soojusisolatsiooni omadusi
Kasutamise otstarbe järgi jagunevad
soojaisolatsioonimaterjalid kahte rühma:
*materjalid jahedate pindade (hoonete
piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks,
*materjalid kuumade pindade (katlad,
boilerid, kuumad torud jne) isoleerimiseks.
Soojusisolatsioonmaterjalidele
esitatakse lisaks soojusjuhtivuse nõudele veel mitmeid tervise
seisukohalt tähtsaid nõudeid: nad
ei tohi olla toksilised, tolmu ajada, olla süttivad.
Soojaisolatsioonmaterjalid jaotatakse
nende valmistamiseks kasutatud ainete järgi:
- mineraalsed (näiteks. klaas- ja kivivill)
- orgaanilised (tselluvill)
Nii mineraalse kui ka orgaanilise
päritoluga materjalid võivad olla nii looduslikud kui
tehislikud . Näiteks orgaanilised
soojustusmaterjalid on nii saepuru kui ka mullpolüstüreen.
Väliskuju järgi jagunevad
soojaisolatsioonimaterjalid järgmistesse põhiliikidesse:
*isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad),
*isolatsioonimatid (painduvad),
*isolatsiooniplokid (rist- tahukad , millede kõik mõõtmed on ühes
suurusjärgus),
* puistematerjalid ( sidumata terad või kiud, mi,
*isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised),
*toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid).
Paljud isolatsioonimaterjalid on hügroskoopsed.
Niiskumisel nende soojapidavus langeb. Seepärast
tuleb neid niiskumise eest kaitsta.
Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head
heliisolaatorid.
Mineraalsed soojustusmaterjalid
Mineraalsetest
soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad
(klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi
kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla
looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400 …1800 0C
juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks
suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud
langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005…0,008mm ja pikkus kuni 60mm.
Klaasvill
Peamiseks tooraineks on klaasimurd,
millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi.
Klaasvill ise on valge, kuid sideaine
muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40…80%, mis tunduvalt lihtsustab tema
transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi
isoleerivat ruumi.
Klaasvilla
tihedus 10-130kg/m3,
λ0,030...0,040W/mK, Rs
=0,025MPa, sulamistemperatuur ≈600 C. Tuntum tootja Saint-Gobain Isover ja Knauf.
Kivivill
Ta on kõige kuumakindlam
mineraalvilla liik., kivivill hakkab klompuma alles ca 11000C
juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete
tulekaitsenõuetega kohtades.
Tihedus 27-149kg/m3,
λ=0,035-0,040W/mK, survetugevus kuni Rs=0,15
MPa.
Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS.
Mineraalvillasid kasutatakse
seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks.
Koormusttaluvaid,jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste , betoonivalu jms soojustamiseks.Puhurvilla kasutatakse
ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud või
on tegemist keerulise konfiguratsiooniga. Toodetakse lisaks
ehitussoojustusele tehnilisiisolatsiooni materjale, mis on kaetud
mõne teise materjali kihiga.
Kergkruus
Kergkruus on valmistatud
põletatud paisuvast savist. Kergkruusa tihedus on olenevalt
fraktsioonist γ=280-600
kg/m3(tera
suurus 0-20mm). Soojajuhtivus 0,17-0,19 W/moK.
Kasutatakse lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel,
vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel,
põrandate ja vahelagede isoleerimisel, pinnase isoleerimisel ja ka
kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda
kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus
on kõrge.
Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid
Soojustusmaterjale valmistatakse nii
looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest
(polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest.
Tselluvill
Tselluvilla valmistatakse
utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja
antipüreenidest ( boor ja
booraks).Tselluvilla puhul eraldatakse kiud paberijääkidest suures
lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda
mineraalse tulekaitsevõõbaga. Eestis toodetava tselluvilla
näitajad:
Tihedus – 30 kg/m3
Niiskusesisaldus
Sellest oli palju abi tänud ^_^
Kõik kommentaarid