Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700...1000 oC juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja
laagerdamist. Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. 3.3.3.Tootmisviisid Savimassist tehtava tooriku keerukus, seina paksus ja valmistatavate toodete hulk on aluseks tootmisviisi ja seadmete valikule. Tootmisviise olenevalt savimassi vee sisaldusest on kolm: 3.3.3.1.Poolkuiv meetod Meetod sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted. Massi ettevalmistamisel on vaja järgida kahte põhiprintsiipi: 1. Savi kui loodusliku mineraalide kogumi struktuuri lõhkumine 2. Savimassi vajalikku vormimisniiskuse saavutamist Kaevandatud ja võõrkehadest (metallitükid ja ms.) savi purustatakse tavaliselt desintegraator- või hambuliste valtside abil. Vahest kasutatakse ka lõikureid Savitüki suuruseni 10...25mm. Poolkuiva tootmisviisi puhul tuleb peenestatud savimass eelnevalt kuivatada.
kasutamine võimaldab vältida anhüdriidi teket ja laseb 2 NH4Cl + Ca(OH)2 CaCl2 + 2 NH3 + H2O kipsil eralduda dihüdraadina CaSO 4 · 2H2O. JÄÄK 12)Fosfori ja fosforhappe elektrotermiline tootmine SUMMEERIDES: NaCl + NH3 + CO2 + H2O = NaHCO3 _ Puhast fosforit toodetakse elektrikaar-ahjudes. Toorsegu + NH4Cl sisaldab fosfaadimaaki, räni ja koksi. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Toorainena kasutatakse NaCl küllastatud lahust CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 + 9SiO2 + 15 C= CaF 2 + 6 P(g) (pehmendatakse Ca 2+ ja Mg 2+ ioonide kõrvaldamiseks, + 15 CO et vältida sette teket). NaCl küllastatud lahus antakse
kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil Kuival meetodil- lubimergel Märg meetod- kahe tooraine puhul 9) Tsemendi tootmine *Tooraine kaevandamine- segu ettevalmistamine- toorsegu põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel
Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.Vesiklaas valmista.jahvatatud kvartsliivast&kaltsineeritud soodast v. NaSO4. -kasutamine:>vesiklaas kivistub kuivamise&õhu CO2 toimel.-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis. (purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit ,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka
Ehituskeraamika tootmine: toormaterjali kaevandamine (mitmekopalised ekskavaatorid), massi ettevalmistus (purustamine, jahvatamine, segamine- homogeniseerimine ehk laagerdamine (hoidmine atmosfääri tingimustes)), toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni, toortoote põletamine paakumistemperatuurini, toodete jahutamine, toodete sorteerimine ja säilitamine. Tootmisviisid: poolkuiv-sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, millest vormitakse tooted. Plastne menetlus-lihtsaim ja odavaim meetod, kasutatakse telliste valmistamisel. Lobrimenetlus- savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. Lisandid: lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savisid (mahukahanemise vältimiseks). Kasutatakse jahvatatud liiva, Samotipuru
Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väikesema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Tähtsamad Eesti savide liigid on järgmised: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis; · devoni savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis; · kihiline viirsavi (Lääne-Eestis);
toormaterjalina on savi väga levinud. Savi, kaoliinid ja savikildad on savikad materjalid, mida kasutatakse tööstuses. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal-kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit, rauaühendeid jne. Need lisandis
..78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22... 25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: Tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali
(2..25)Painde-&survetug.kontrolli.kipstaig.standardsete proovikeh.1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.26Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis.(purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal
25%. TOOTMINE: toormaterjali ettevalmistamine · Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete kuivatamine toorainete jahvatamine homogeniseerimine toorsegu korrigeerimine toorsegu kuivatamine ja põletamine klikri jahvatamine ja kipsi lisamine tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Peale nimetatud meetodite kasutatakse ka kombineeritud menetlust. Meetodite valik sõltub tooraine omadustest, kütusest jne. Tsemendi põletamine toimub pöördahjus 1400 kraadi juures Kundas kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi ja ka prügi. Põletamise protsessis on etapid- toorsegu kuivatamine ja soojendamine, dehüdratatsiooniprotsess ehk vabade oksiidide
..25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. 05.05.2014 · Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. · Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: · tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu
töötetemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. > Toodetatkse rea ja fassaaditelliseid. Tugevus > Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Tihedus > Olevevalt tellise liigist 9002230 k g kuupeerti kohta. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. > Poorsus sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. > Külmakindlus > Mida kõrgem põlevustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. > Õnneseenel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. Kergtellis > Saadakse väljapõletavate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojainsalatsiooniomadused head. > Kasutatakse ülemiste korruste, vaheseinte ladumisel, normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei sobi. Vooderdustellis
Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3). TOOTMINE: tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. MÄRG JA KUIV MEETOD: Märg meetod Toorainete kaevandamine toorainete purustamine toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine lobri põletamine klinkri saamiseks klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga tsemendi ladustamine ja pakkimine. Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)toorainete purustamine toorainete
Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See
KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis
Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) 23. Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. 24. Toormaterjal: a) looduses leiduv lubimergel b) kaks toorainet: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 25. Tsemendi tootmine: 26. KUIV MENETLUS (tooraineks lubimergel) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) tooraine kuivatamine 4) tooraine jahvatamine 5) homogeniseerimine 6) toorsegu korrigeerimine 7) toorsegu kuivatamine ja põletamine 8) klinkri jahvatamine ja kipsi lisamine 9) tsemendi ladustamine ja pakkimine 27. MÄRG MENETLUS (kaks toorainet) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine 4) lobri põletamine klinkri saamiseks 5) klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga 6) tsemendi ladustamine ja pakkimine. 28. 29. 30
Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. 15 Tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koos jahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 44. Mida loetakse tsemendi korrosiooniks? Tsemendi korrosiooniksnimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks
22…25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 6.5. PORTLANDTSEMENDI KASUTAMINE Tsementi kasutatakse -betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada väiksema tugevusega tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga suurema tugevusega tsemente. Kõrgemaid tsemendi klasse on otstarbekas kasutada ka talvistel
kasutata. 6.5 Tellise omadused · Tugevus markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. · Survetugevus 5- 55 MPa. · Paindetugevus moodustab ca 20-25% survetugevuse näitajast. · · Tihedus 900-2230 kg/m3 - mõjutab soojusjuhtivust Mida kõrgem põletustemperatuur, seda suurem on (tekkiva vedelfaasi hulk suurem) tihedus ja tugevus ning väikesem veeimavus. · Poorsus · Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. · Õhuläbilaskvus · Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. · Niiskumisega seotud näitajad · - veeauru erijuhtivus · - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 % · 1000o C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% Soojusjuhtivus · Oleneb materjali tihedusest: · >1700 kg/m3 0,6 W/(mK) 1300-1700 kg/m3 0,5 W/(mK) · <1300 0.45700 kg/m3 0,45 W/(mK)
..78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. 26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. Standardkonsistents on vee vajadus protsentides tsemendi massist, mis on vajalik kindla töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24...27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on
lubjakivi purustatakse killustikuks lubimergel purustatakse sobiva suurusega segatakse savi ja veega tükkideks jahvatatakse kuulveskis* pastataoliseks massiks lobriks lobri suunatakse lobribasseini *Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. 3. Toorsegu põletamine klinkri saamiseks Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel kuul või toruveskites, mis on varustatud separaatorite ja tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. 5. Tsemendi ladustamine ja pakkimine 23
· Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 3.2.1.1 Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92..
Nagu nimigi ütleb toodetakse mineraalvillasid mineraalainetest, nagu näiteks looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Kui tegemist ei ole puistevillaga, siis lisatakse tootmise käigus ka sideaine, mis seob mineraalvilla kiud omavahel kokku. Sõltuvalt sellest kui tugevasti tootmise käigus villa kokku surutakse, saadakse, saadakse erineva tihedusega rull- või plaatmaterjale Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C
annaabi.ee 
