kapillaarides. Valem: h=2sigma/pgr h-tõusu kõrgus(m), p-tihedus, r-toru raadius, g=10m/s2 9.Rakendused: 1. Käterätiga kuivatamisel 2. Taimed, puud, peenikesed veresooned. 10. Tahkis- omab kristalli struktuuri (kedusood,teemant,jää,metallid) Amorfne keha- puudub kristalliline struktuur(ehituses puudub kord)(nt Klaas, või, plastmass,pigi) 11. Antisotroopia- kristalliliste kehade omadused sõltuvad suunast(optilised, soojuslikud) Isotroopsus on omane amorfsetele kehadele. Isotroopsus tähendab, et füüsikalised omadused ei sõltu suunast. 12. Ringikujulise lõikega kehad omavad suurt paindetugevust(pudelid, munad, sillakaared)
Mõju saab avaldada ainult siis, kui on rohkem kui üks keha ning selle mõisteks on vastastikmõju. Näiteks kuulub siia mehaaniline liikumine(asukoha muutus ruumis ja ajas). Ruum on inimeste tavakogemustes mahuti, mis hõlmab kõiki füüsilisi esemeid. Ruum võimaldab keha asukohta kirjeldada ruumis kolme kordinaadi abil. Ruumi omadused on: 1) homogeensus-ühtsus, kõik ruumi osad on samaväärsed, keha füüsikalised omadused ei sõltu sellest, kuhu keha ruumis paigutada. 2) Isotroopsus-suund. kõik suunad ruumis on samaväärsed. Aeg on kokku lepitud füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aja omadused on: 1) Isotroopsus puudub. 2) Homogeensus on olemas 3) Aeg on pidev ja lõpmatu 4) aeg on pöördumatu, me saame ajas vaid eidasi minna. 5) aega ei saa väljendada teiste füüsikaliste suuruste abil. Liikumine ja selle liigid Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis kindla aja jooksul.
Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:molekulil on punktmass.molekulil pole ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja rohkem teha.molekulide vastasmõju ei arvestata. Ülekande nähtus : Difusioon:ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib.
võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on induktiivtakistus XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus mahtuvustakistus XC. Ohmi seadus vektorkujul Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju: kus on voolutiheduse vektor; on erijuhtivus; on elektrivälja tugevuse vektor. Valem kehtib isotroopsete materjalide korral. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.
külgetõmbe mõjul, mis erinevana varases Universumis valitsevast tõuketungist, viib taevakehade ja nende süsteemide tekkele Universumi evolutsiooni hilisemal perioodil. Universumi inflatsiooniline paisumine kestisalla 10-30 sekundi. Selle aja jooksul toimus Universumis kauguste suurenemine eksponentsiaalselt ajas ning hinnanguliselt suurenesid Universumi lineaarmõõtmed umbes 1020 korda. Sellise Universumi esialgne isotroopsus ja homogeensus peaks säilima isegi siis, kui ülisuurtel punanihetel oleks nähtav Universumi osa, mis on 1060 korda suurem praegu võimsate teleskoopidega nähtavast ruumiosast. Inflatsioonilise paisumise etapi lõppedes kaovad skalaarsed bosonid. Kuid säilivad inflatsiooniga koos ilmunud kvargid. Edasi hakkavad põhirolli mängima kvarkidega seotud osakesed ja nende muundumised. Välistatud pole ka selliste osakeste esinemine, millest praegu pole aimugi
Elastsustegur on keskmine E= 6×10 9Pa, mittelineaarne sõltuvus. Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise)
näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib.
taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus suunast. 30. Milline aine on komposiitaine? Komposiitaine on bioloogiline aine, mis koosneb erinevatest komponentidest. 31.Millest sõltuvad luu, naha, veresoonte elastsus? Luule annavad elastsuse orgaanilised ühendid ja kollageenikiud 32 .Reoloogia mudelid. Viskoelastsus.
o Tempermalm Valumalmi tehnilised näitajad: o Survetugevus 750Mpa o Tõmbetugevus 200Mpa o Paindetugevus 400 Mpa o Eritihedus 7,1..7,3 g/cm3 Malmist tehakse kanalisatsioonitorud, radiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Teras On tähtsaim ehituses kasutatav metall Terase kasulikud omadused: o Kõrged tugevusnäitajad o Lai tootevalik o Materjali homogeensus ja isotroopsus o Materjali elastsus o Väiksed pikaajalised kujumuutused o Keevitamis võimalus Terase kahjulikud omadused: o Korrosiooniohtlikkus o Vähene tulekindlus o Vähene stabiilss konstruktsioonides o Vähene vastupanu vibratsioonile o Roomavusnähtuste tekkimine pideva jõu mõjul Terase omadused: o Elastusmoodul E=210000N/mm2 o Temp. joonpaisumistegur 12*10 astmes -6 1/K o Tihedus 7850 kg/m3
Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest, kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet. 125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil? 1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu; 2. ühetaolisus keha kôikides punktides on mehaanilised ja keemilised omadused ühetaolised; 3. isotroopsus tardkeha omadused on kôikides suundades ühesugused; 4. voolavuspinge sôltumatus hüdrostaatilisest survest arvestatud on metalli töötlemisel tekkivaid surveid. 127. Mis määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused? Kristallvôre parameetid ja elektronide orbiitide arv määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused. 128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes? 129
siis tema suvalise punkti O suhtes arvutatud LO , ( p = 0 !) ja kehtib seos: LO , = I . Kui nüüd LO , = const , siis ka = const , ja selline süsteem säilitab oma pöörlemistelje sihi ruumis. Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensus impulsi jäävus, ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. 1.2.6. Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Inertsmoment näitab kehamassi jaotust, kuidas on mass jaotatud keha ruumala ulatuses. Massijaotus on oluline pöörlemise juures. Inertsmoment on skalaarne suurus I=m· r2 (Inertsmoment on summa, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z). L=[r p]=m[r v]
korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet- haprust; · räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustabkarastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase 4.1.1.1 Terase omadused Määratakse katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: · Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;) · Materjali homogeensus ja isotroopsus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine
punkti O suhtes arvutatud LO , ( p = 0 !) ja kehtib seos: LO , = I . Kui nüüd LO , = const , siis ka = const , ja selline süsteem säilitab oma pöörlemistelje sihi ruumis. Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensus impulsi jäävus, ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. INERTSMOMENT JA PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIVÕRRAND Lõplike mõõtmetega keha pöörlemise dünaamika. Kui me tegime kulgliikumise valemeid, märkisime, et keha liikumise kirjeldamiseks piisab ühe punkti liikumisest, kuna kõik teised liiguvad samamoodi. Pöörlemist eristab kulgliikumisest just see, et samasuguse liikumise tingimus pole enam täidetud
annaabi.ee 
