Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015 (0)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
-Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3.
-Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
- Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga , veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu
- Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi.
- Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse.
- Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid).
2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele ( SURVETUGEVUS , TÕMBETUGEVUS ,PAINDETUGEVUS)
Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus.
Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.
Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul.
Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele.
Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm , paljud plastmassid , puit jne.
Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört , pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne).
Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest.
3. Ehitusmaterjalide termilised omadused
Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus ʎ (W/mk) .Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus.
Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg)
Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase . Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid )
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad
4. Puidu omadused- pos. ja neg., erinevad määratavad tugevuse liigid
Puidu peamised positiivsed omadused on:
• väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata)
• küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone)
• väike soojajuhtivus ( palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta)
• väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse)
• sobivus väga paljudesse kohtadesse
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on:
• ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne )
• hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub)
• kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk)
• süttivus (üks olulisemaid puudusi)
• kahjustatav putukate ja röövikute poolt
Puidu määratavad tugevuse liigid:
• surve pikikiudu
• surve ristikiudu radiaalsuunas
• surve ristikiudu tangensiaalsuunas
• tõmme pikikudu
• paine
• nihe pikikiudu
5. Puidu vead- lõhed , oksad, kasvuvead
Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist.
-Lõhed ( praod ) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti.
-Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: • terve oks-kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem • surnud oks- võib olla puidus kinni või lahti; • sarvoks- muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; • väljalangev oks- puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; • tubakoks-pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja.
-Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv , salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed , kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale.
6. Puidu kaitse erinevad võtted mädanemise ning tule eest
Erinevad võtted mädanemise eest :
Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma:
• veeslahustuvad antiseptikud -Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained. Pulberantiseptikud on küllalt mürgised, imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel
• õli baasil antiseptikud - Õliantiseptikud on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga.
• antiseptilised pastad- Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust .mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul.
• antiseptilised värvid- Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet.
Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne.
Erinevad võtted tule eest:
Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid:
• konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega
• puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega
• puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks
• puidu värvimine tulekaitsevärvidega
• puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga
7. Puidust saematerjalid , pooltooted , termotöödeldud puit
Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel . Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust.
Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer ( spoon ) • ristvineer • parketiliistud
Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid , Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt mitmed puidu keemilised ja füüsikalised omadused. • Termotöötlus vähendab mõningal määral puidu tihedust , mistõttu puit muutub pisut kergemaks. • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra• Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele. •Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb • Termotöödeldud puitu võib töödelda tavaliste puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale.
8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer
Puitkiudplaadid : valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni , paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki.
Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke - ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks.
Vineeride : saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et vineertahvli väliste spoonide kiud on ühesuunalised , mis on vajalikud vineertahvli kaardumise tõkestamiseks. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud . Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Vineeri kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks , kujundamiseks, sisustus - ja puusepatöödes.
9. Malmi ning terase põhilised kasutuskohad - erinevad ehitustooted
Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.
Teras : on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel . Noad - kahvlid ja pannid tehakse enamasti roostevabast terasest . Valtsitud tooted
10. Alumiiniumi ja duralumiiniumi kasutuskohad- erinevad ehitustooted
Alumiinium- on korrosioonikindel. Hea elektri- ja soojusjuht. Alumiiniumist tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Veel teakse temast plekki käepidemeid mitmesuguseid liistdetaile. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks.
Duralumiinium -Ehitusel enamkasutatav alumiiniumisulam on duralumiinium, mille tugevus on suurem kui alumiiniumil. Seega saab teda kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel.
11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi
Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt :
ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile )
veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist )
maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile)
korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas )
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike :
pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada)
kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum )
kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik)
12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid :
legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid
oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht
fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht)
kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga
galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
plakeerimise puul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht
lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav
konserveerimise puul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kiiga
13. Tardkivimid - eriliigid, kasutuskohad
Eriliigid - Purskekivimid (tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel), sõmerad tardkivimid ( tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged) Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel.
Kasutuskohad:
• killustik (mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel)
• sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena)
• äärekivid (väga vastupidavad)
• välistrepi-astmed
• plaadid põrandateks või seinte vooderduseks
• skulptuursed detailid
14. Settekivimid - eriliigid, kasutuskohad
Eriliigid:
Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad , kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi ).
Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud .
Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad ) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid . Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest.
Kasutuskohad:
Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised: kvarts, kaoliniit , kaltsiit, magnesiit, dolomiit (kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile) , kips.
15. Sõmerad looduskivimaterjalid
Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist).
- Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki:
• mäeliivad (jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega)
• uhtliivad (veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud )
• lendliivad ( tuulega edasi kantud ja esinevad peamiselt kõrbetes
Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne.
Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse:
• mäekruusad ( jäänud kivimite murenemise kohale)
• uhtekruusad ( terad on vee toimel lihvitud siledaks)
• moreenkruusad ( tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena )
Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka . Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina.
Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Oma tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel.
16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid
Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
-Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg . Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist .
-Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist.
-Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust.
-Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta.
-Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist.
-Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad , kuid siiski enam-vähem täisnurksed.. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid .
17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega.
Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas ( põletamine ).
18. Savitellised- täistellis , auktellis, porotherm kärgplokid
Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal.
Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud , pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks.
Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100).
Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist . Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi.
19. Keraamilised plaadid- mosaiikplaadid , põrandaplaadid
Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid , fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid.
-Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks).. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata . Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Välistingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate.
-Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale.
20. Kergkruus - omadused, kasutus
Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite - ja dreenmaterjalina
• lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel
• vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel
• kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel
• teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina
• põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel
• pinnase isoleerimisel
Omadused kergkruusal :
• on valmistatud looduslikest lähteainetest
• on põlematu ja külmakindel
• on vaatamata kergusele tugev
• on hea soojus - ja heliisolaator
• ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
• ei karda niiskust ega kemikaale
• ei hallita ega mädane
• ei meeldi närilistele ega putukatele
• omab CE märgistust
21. Lubisideained- eelised, puudused, kasutuskohad
Lubja kasutamine
• Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört
• Krohvimördid segus kipsiga
• Kuivsegud
• Lubi -liiv tooted ( silikaatkivid , silikaatbetoonid, silikaltsiit)
• Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid
• Lubivärvid
• Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks
• Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.)
22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad
Kasutuskohad :
• Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine
• Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks
• Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides
• Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
• Arhitektuursete elementide valmistamiseks
Eelised:
Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25.
Puudused :
Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine . Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb.
23. Tsemendi eriliigid- aluminaattsement , portlandpõlevkivitsement, räbutsement
Aluminaattsement - valmistatakse boksiitidest ja alumiiniumitööstuse jääkidest . Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral.
Räbutsement - saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement . Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise-kuivamise ning külmumise-sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel.
Portland -põlevkivitsement - väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki . Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem).
24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi
Tiheduse järgi liigitatakse betoone:
- Raskebetoon üle 2600 kg/m3
- Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3
-Kerge 800...2000 kg/m3
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%.
25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid
Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Tavaline purunemine : Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul.
Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement , seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem.
Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni.
25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid
Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna:
• Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev;
• Lihtne määrata;
• Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused;
• Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi ( veepidavus , külmakindlus).
Betooni purunemine survel :

• Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt
  
• Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali.
  

26. Polümeerbetoon ja sillutisbetoon
Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike , täitematerjalina liiva ja killustikku . Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad.
Polümeerbetoonide kasutusala - Keemia-, metallurgia -, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes.
Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust.
Teebetoon (sillutisbetoon) - Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine . Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis -sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil.
27. Fiiberbetoon ja isetihenevbetoon
Kiudbetoon ehk fiiberbetoon - Armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik -, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada.
Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad - tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma
Isetihenevbetoon (ITB)
Milleks?
• Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga;
• Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus.
ITB kasutamine võimaldab:
• Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus;
• Lühendada betoonivalu kestvust;
• Müra ja vibratsiooni vähenemine;
• Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone;
• Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid;
• Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele.
ITB omapära:
• Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone.
• Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm.
• Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele.
• Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu .
• Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega.
• Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse ITB segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid.
• Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
28. Betooni erinevad keskkonnaklassid
29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega
Raudbetoon on liitmaterjal ( komposiit -materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude.

• Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi).
  
• Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone.
  
• Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
  
• Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust.
  
• Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes).
  

Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavaks.
Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist eemaldatakse.
Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale.
Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised:
• ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt,
• tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil,
• materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid
vorme),
• monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel
jne)
• talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära,
• on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne).
Monteeritava raudbetooni puudusteks on:
• monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel,
• monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine
toimub monoliitimisega või keevitamisega),
• esineb ühendusosade korrosiooni oht,
• terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra.
30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid , vahelaepaneelid, seinapaneelid
Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta.
Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid.
Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes.
Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma.
Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80… 120mm .
31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid
Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Tsementmört koosneb tsemendist , liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures.
Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades.
Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades.
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse.
32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid
Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks.
Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega.
Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel.
Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees.
33. Terrasiitkrohv , kuivsegud, tehismarmor
Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust.
Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga.
Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast ( kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit . Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel.
Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub.
34. Silikaattellis - olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad
Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi.
Telliste lubatud tolerantsid : pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm
Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel.
35. Autoklaavitud poorbetoontooted - tootmine, erinevad tooted, kasutamiskohad
Tootmisprotsess . Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
Kasutamiskohad - Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega.
Tooted – poorbetoonist kergplokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused ja laepaneelid( armeeritud ), kuivsegud
36. Kipsplaat , eterniit (ASBESTIVABA KIUDTSEMENTPLAAT)
Eterniit-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka
Kipsplaadid kujutavad endast 6 … 22mm paksusi plaate , mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Eestis kipsplaate ei toodeta
37. Betoonkivid- sillutiskivid , betoontellised , marmoroc-plaadid
Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist. 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks.
Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbia -kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga.
Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga . Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks.
38. Bituumenite olemus, kasutamine
Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel.
39. Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid
Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks.
Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Bituumeni omaduste tõttu ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -1 0C.
40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused)
KOOSTIS - Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine , värvaine, plastifikaator , stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine.
OMADUSED ( eelised ja puudused ) –
Plastide põhilised EELISED:
• võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus,
keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne)
• toormaterjalide kättesaadavus
• on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus )
• tootmine on hästi automatiseeritav
• tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike
Spetsiifilised PUUDUSED:
• suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda
juba väikesel temperatuuri tõusul)
• kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel)
• suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C,
erandlikult 300…350 0C
• suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel
• suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside
mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on
vähenenud 15…30%
• põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures)
• toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel
41. Plastmassidest rullmaterjalid - põranda-, katusekattematerjal, geomembraanid
Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum . Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. PVC- katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse.
Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida . Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne.
Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid ) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse.
Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: • pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine , • horisontaal- ja vertikaaldrenaaž, • nõlvade kindlustamine, • erosiooni tõkestamine , • erinevate pinnasekihtide eraldamine, • pinnasevee tõkestamine, • mürgiste heitmete isoleerimine .
42. Hermeetikute valimise põhimõtted- millised hermeetikud millisele materjalile
Hermeetikute valimise juhend
Neutraalseid silikoone soovitatakse kasutada peamiselt: leeliseliste materjalidega (betoon,
tellis...), tundlike metallidega (teras, vask, plii...), klaasimiseks.
Akrüülhermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: ülevärvitavates vuukides, krohvi või
tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide jms ning teiste ehitiste osade vahelistes ühendusvuukides.
Spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel joogiveega või toiduga,
peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge temperatuurikindluse
saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga.
PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides ( fassaadid , ehitised),
pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks
(näiteks õli ja bensiin ).
Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel
bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus)
43. Mullplastid- EPS, XPS, PUR
mullpolüstüreen EPS ( expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms.
Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades.
Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina.
44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid - tootmine, tselluvill
Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest
Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad .
Tselluvilla omadused: on loodussõbralik , niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata , närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle
45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill , kivivill
Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel.
Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi . Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne.
Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist ). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks.
46. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid
Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks.
Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Kasutatakse nii välis- kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla.
Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve.
Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist.
47. Alküüdvärvid , lateksvärvid
Alküüdvärvi omadused: • hea elastsusega • kõva pinnaga • püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel • piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus • hea nake puu ja metalli pindadega • hea hõõrdetugevus
Lateksvärvid
Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks.
48. Tapeedid - pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
Pabertapeete eristatakse:
• tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse – paberalusel, värske liim on kergesti ära pühitav, mittepestavad;
• pestavad pabertapeedid, mis on kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainetega.
• värvitavad tapeedid – paberalusel, kas kareda või reljeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist.
Vinüültapeedid:
• paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC ja köögid).
• klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannitubades.
Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele
lamineeritud riidest.
49. Klaasi lähtematerjalid, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid
Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile .
Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega.
Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk
Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga.
50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine )
Floatklaas - on alustooteks tervele tööstusele, seda on võimalik töödelda paljudel  erinevatel viisidel . Seda saab katta , et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Seda saab kasutada klaaspakettides,  helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. 
Karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) –
• Termiline karastamine - Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja
jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised
aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On
püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus . On püsivam
temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb
peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa.
• Keemiline karastamine - Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub
ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4
korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal,
kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.