KÄIGUKAST Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta ehfektiivsemaks jõugs ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti.
c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine Materjale on võimalik markeerida ning jaotada mingi iseloomuliku näitaja järgi klassidesse. Klassifikatsiooni alusel saab teha materjali valiku vastavalt kasutustingimustest.
kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik). · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
c) poolpoleeritud faktuur (sile pind, pehme, sametise läikega) d) poleeritud faktuur (kirka läikega, peegeldav) Looduskivide kasutamine arvestatakse nende omadusi: Välised omadused: värvus, terasuurus, pinnatöötlus, pinna omadused Tugevuslikud omadused: pinnakõvadus (kõvad kvartsiidid, graniidid / kesk. kõvad marmorid / pehmed kildad), tugevus (seda mõjutab terasuurus, kristallide kuju ja veega immutamisel pehmenemiskeofitsient), kuluvus (kvartsi sisaldavatel kivimitel väike), ilmastiku mõju (mahumuutused niiskuse toimel väikesed v.a. marmorid ja lubjakivid, külmakindlus suhteliselt hea, gaaside mõju: rauda sisaldavad looduskivid oksüdeeruvad, ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad välisilmet). Soojustehnilised omadused: soojujuhtivus suhteliselt suur, soojusmahtuvus kõrge, suur temperatuuripaisumine, ei sobi soojusisolatsiooni materjaliks.
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetami...
Sula lumi või pori 0,3 11 32 46 82 130 155 Märg tee 0,5 8.7 23 33 57 87 105 Kuiv kruus või asfalt 0,7 7,8 20 28 46 70 83 Haardeteguri väärtus oleneb : teekattest, kuid lisaks mõjutavad seda rehvide ehitus (diagonaal;radiaal),rehvide · materjal, sise rõhk , turvisemustri tüüp , turvisemustri kuluvus ja auto sõidukiirus . 185/70 R13 Q - rehvi tähistus . Turvisemustri jääksügavused : Sõiduautod (B - kat.) - 1,6 mm suve rehv - 3 mm talve rehv Veoautod (C - kat.) -1,6 mm Bussid ; trollid (D - kat.) - 3,0 mm
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
· Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. KULUVUS · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik) · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. LÖÖGITUGEVUS · Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk
lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik
Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit
ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis Keskkonnasäästlikul sõiduviisil valitakse sobiv ja võimalikult ühtlane sõidukiirus, millega mootori heitgaaside saastesisaldus on kõige väiksem. Välditakse järske pidurdusi ja kiirendusi. Sellega väheneb ka kütusekulu ja suureneb liiklusohutus.
Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele
2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta
9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid? Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud. 10. Kuidas jaotub mittepolaarse/polaarse kovalentse sideme korral ühine elektronpaar aatomite vahel? Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem. 11. Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos? Ioonvõre moodustub ioonide vahel. 12. Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side. 13. Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest
järgmise sõidutsükli jooksul. 4. Juhul kui avastatud rike heitgaaside mürgisust oluliselt ei mõjuta siis rikkekood küll salvestub kuid signaallamp ei pruugi süttidagi. Juhul kui rike kaob ja järgmise kolme järjestikuse testivahemiku jooksul ei kordu, siis signaallamp kustub. Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku. Rikkekooid Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma. 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta. 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering
> Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi v...
lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
Juhul kui rike on ajutine, süttib signaallamp alles siis kui rike kordub järgmise sõidutsükli jooksul. Juhul kui avastatud rike heitgaaside mürgisust oluliselt ei mõjuta siis rikkekood küll salvestub kuid signaallamp ei pruugi süttidagi. Juhul kui rike kaob ja järgmise kolme järjestikuse testivahemiku jooksul ei kordu, siis signaallamp kustub. Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku. Rikkekoodid: Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma: 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering
· Sise- ja välisseinamaterjalid Kasutatakse saetud, klombitud ja tahutud kivimeid, mille puhul markeeritakse neid tiheduse, veeimavuse, külmakindluse, löögikindluse, kuluvuse jne. järgi olenevalt materjali kasutusalast. Näiteks välisseinamaterjalidele esitatakse nõue, mille kohaselt nad peavad olema veeimavusega Wk 30 ja survetugevusega Rs=0,4....50 MPa , külmakindlusega F>15 · Voodriplaadid · Põrandaplaadid kivimeid, millel määratakse eelkõige kuluvus. Kuluvust hinnatakse materjali kulutamisel tema pinnaühikult eralduva Näiteks DIN 52108 järgi on kulumiskindlus graniidil 4-8 cm3/cm2 marmoril 15-40 " liivakividel 7-14 " 14 tihedal paekivil 15-40 cm3/cm2 · Trepiastmed Tavaliselt valmistatakse intrussiivsetest tardkivimitest ka marmorist või lubjakivist. Esitatakse nõue survetugevusele, kuluvusele, pinnakõvadusele, löögikindlusele aga
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
_ Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata _ Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist _ Adsorbtsioon ja sedimentatsioon Mehaanilised omadused (materjalide käitumine välisjõudude toimel) _ Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). _ Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. _ Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele. _ Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad jne) _ Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). _ Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt).
talud, kus masinate aastne töömaht, võrreldes Eesti OÜ ja AS-dega on suhteliselt väike. Kui Lääne taludes tuleb aasatas näiteks künda 20-70 ha, siis meie surtootjatel võib olla aastane töömaht 500-700 ha või isegi rohkem. Seetõttu tootjate nõuded masinate tootlikusele ja vastupidavusele on sageli ka erinevad. Igal toodetaval masinal on kindel tööressurss, st.kui palju tööd on otstarbekas selle masinaga tema kasutusea jooksul teha. Selle ressursi ületamisel on masina kuluvus väga suur ,sageli hakkab toimuma rikkeid ,remondikulud ja seisuajad muutuvad sedavõrd suureks, et otstarbekam on selle masina semele uus soetada. Eestis on uuetüübilisi Lääne põllutöömasinaid kasutusel veel suhteliselt vähe ja puuduvad ka ülevaatlikud uurimused nende vastupidavuse ja tööressursi kohta meie tingimustes. Ka firmade reklaamprospektides puuduvad andmed masina korrashoiukulude ja tööressursi kohta
firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p. lühiajaline võlgnevus ·laen ainult ühe tagastamise (Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara võib omada 1 firma väärtpabereid ~15% panga oma- vahenditest. Tulu mittetoovad varad:1)pangas olev allikaga ·taotletavl laenul puudub konkreetne kasuta- kuluvus ·amortisatsioon; 6)muud tegevuskulud n. sularaha; 2)panga presidendile kuuluv auto; 3)kui miseesmärk ·laenu tagastamise graafik ei ole tagatud müügikahjum; 7)erakorralised kulud. Kasumianalüüsil pangal liiga suur hoone. rahavooga ·omakapitali osa liiga väike ·hankijate kasut. suhtarvud: 1)omakapitali kasumiprotsent on Liising- keskmise tähtajaga laenu võtmise võimalus
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrdumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. (trepid, põrandad) Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele.
Iga töötaja vahetus on aga seotud järjekordsete kulutustega. 4.2.4 Kulud puhastusainetele Puhastusaineid tuleb erinevalt lahjendada. Puhastustööde seisukohalt on oluline saadava pesulahuse hulk. Kui on tegemist kahe sama tõhusa puhastusainega, siis tuleb kalkuleerida, palju maksab kummastki ainest valmistatud pesulahus ja kumba ainet kasutada. Arvuta lahjendatud pesulahuse hulk • Arvuta lahjendatud pesulahuse liitrihind • Arvuta pesulahuse kuluvus puhastatavale pinnale • Korruta pesulahuse liitrihind pesulahuse kuluvusega • Võrdle erinevate puhastusvahendite hindu Puhastusaine kuluvuse juures on oluline silmas pidada, et aineid doseeritakse õigesti. Tehtud kuluarvestustes võib olla suur viga, kui puhastusaineid doseeritakse umbes. Näiteks: igapäev 3 töötajat doseerivad puhastusaineid üle 2 dl, siis aastas kulub asjatult 156 l puhastusainet. Kui puhastusvahendi liiter maksab 3 EU ,
tabletid, pastad, aerosoolid, vedelikud jm. Need on enamasti väga kallid ja kasutusel võistlusspordis. 2.6. Suusad Ajalooliselt on oikema perioodi vältel kasutusel olnud puitsuusad, mida tänapäeval väga harva kohata saab. 1980-ndate algusest hakati suuskade juures kasutama ka plastmaterjale, mis andis puitsuusa ees mitmeid olulisi eeliseid: 1) parem libisevus (alla 15 külmakraadi see erinevus ei ole kuigi suur); 2) suusatalla väiksem kuluvus ja vastumidavam; 3) puitsuusad kippusid märja ilmaga vettima, mistõttu neid tõrvati; 4) plastsuuskadega saab uisutehnikat sõita rahuldavalt ka määrimata suuskadega; 5) kaasaegsed võistlusplastikud on väga kerged ja teaduslikult valmistatud omadustega. 2.6.1. Suuskade hooldamine. Suuskadele sidemete pealepanekul pannakse need suusale nii, et saapa kinnituskoht jab suusa raskuskeskmesse. Tänapäeval on kasutusel kahte põhilist tüüpi sidemeid SNS e. Salomon tüüpi ja NNN e
Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. · · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014
Kui kollase tule süttimise ajal olen ülekäigurajal, sõidan edasi ja ületan ristmiku. Millist ohutut pikivahet eessõitva sõidukiga peab hoidma sõitmisel asulas kuival teel? Vähemalt 1 sekund. Vähemalt 2 sekundit. Vähemalt 3 sekundit. Suunamärguanne tuleb anda enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist, kuid mitte hiljem kui ... 3 sekundit. 5 sekundit. 10 sekundit. Mis mõjutab rehvide haardumist teega? Teekatte tüüp ja seisukord. Rehvi tüüp, kuluvus ja rõhk rehvis. Auto mass. Mis tähega märgitud kohas peab tee andmiseks peatuma? A B C Mis tähega märgitud kohas tuleb tee andmiseks vajaduse korral peatuda? A B C Jõuad reguleeritud ristmikule, kus liiklust korraldab reguleerija. Fooris põleb punane tuli, aga reguleerija seisab sinu suunas küljega. Kuidas toimid? Ootan rohelise tule süttimist, kuna foor on olulisem kui reguleerija. Ületan ristmiku, kuna reguleerija on minu poole küljega.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
