omadustest. Paas on külmakindel materjal. · Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. · Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Nõuded looduslikele ehitusmaterjalidele · Kõvad ja tugevad · Ilmastikutingimustele vastupidavad · Odavad ja kättesaadavad Eelistused · naturaalsed ehitusmaterjalid ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid.
Vahtpolüstüreen (EPS, PS-E) on levinud polüstüreen, mis saadakse, kui puhtale PS-ile lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid, näiteks CO2. Vahtpolüstüreen (EPS) saadakse stüreeni polümerisatsioonil koos madalal temperatuuril keeva süsivesinikuga massis või suspensioonis. EPS on väikese tihedusega ja heade soojusisolatsiooniomadustega, teda võib kombineerida survevalu ja ekstrusiooniga. Graanulite töötlemisel vormides auruga toimub eelpaisumine ja tahkestumisel paakumine plokiks. EPS leiab kasutust soojusisolatsiooni- ja pakkimismaterjalina. Kuna materjalil on suletud poorid saab teda kasutada ka ujuvtoodetes või lehtede kujul ka munade või liha pakendamiseks. PVC - polüvinüülkloriid Polüvinüülkloriid (PVC) tekib monomeer vinüülkloriidi polümeriseerimisel. Tulemuseks on lineaarne polümeerpolüvinüülkloriid PVC, mis on suhteliselt odav termoplast ning omab head keemilist vastupanu hapetele ja leelistele
BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
orgaaniline aine ja muud lisandid Vähendab savi plastsust ja kuumutamistemperatuur, seda enam kahanevad paakuvad Kasutatavamad savikad sidumisvõimet osakesed. materjalid on savid, kaoliinid ja rauaühendid - annavad Paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma savikildad keraamikale värvuse. Fe2O3 Savid on tekkinud päevakivide sisaldusel 5...10% on keraamika ülepõlemise tunnusteta mass, mille veeimavus ei ületa 5%. porsumisel - lagunemisel vee ja hele- kuni tumepunane süsihappegaasi toimel
Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid
nitritsool, kuivatamata tööstussool ja kuivatatud tööstussool. Piimasaadused Sool kasutavad toodete paremaks säilitamiseks , maitse tugevdamiseks ja erinevate ensüümide tegevuseks. Pagaritooted Sool on oluline komponent toodete tekstuuri ja maitse parendamisel ning maiustustes maitse täiustamisel. Maitseained ja kastmed Maitseainete segudes sool on põhikoostisosana või lisandina. Siin on oluline koht terasuurusel, millest oleneb koostisosade koospüsimine või segude paakumine. Kastmetes on sool maitse rikastaja ja säilitusaine. Hoidised Siin toimib sool maitseparandajana, säilitusainena ja käärimisprotsessi ,,kontrollijana". Soola hangiti soolakaevandustest. Ka praegu on põhilisteks keedusoola allikateks soolane merevesi. On välja arvutatud, et kui kogu maailmameres leiduv sool maismaale laiali laotada, kataks maad 150 meetri paksune soolakiht. Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola.
kahanemine kuivatamisel ületab alati mahu kahanemise põletamisel. Vee eradlumine ei tohi toimuda kiiresti, muidu jääb massi niiskus ebaühtlaseks ja tekivad kuivamispraod. Savi Põletamise protsess järgneb kuivatamisele ja selle järel ei ole savi algolek taastatav. >200°C juures hakkavad põlema org.ained. Savimassis tekib taandv keskkond. Siis eraldub keemiliselt seotud vesi, dehüdratiseerub kaoliniit, tekib MgO ja CaO. Nende protsesside tulemusena tõuseb põletatava savitoote poorsus. Paakumine on savi omadus moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei üle 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise. Keraamikatoote värvus oleneb savi koostisest ja põletuskeskkonnast. Ehituskeraamika tootmine: toormaterjali kaevandamine (mitmekopalised
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenesta...
tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal. Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Nõuded looduslikele ehitusmaterjalidele Kõvad ja tugevad Ilmastikutingimustele vastupidavad Odavad ja kättesaadavad Eelistused naturaalsed ehitusmaterjalid ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid. sobilikud nii uusehitistel kui vanade hoonete ehitamisel.
Kuivatusprotsess on väga tundlik, kuna siin lahkub sidumata vesi. Vee auramine toimub toodete pinnalt ja sisemistes kihtides asuv vesi peab diffusiooni teel jõudma toote pinnani seda kahjustamata. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ja suuremate kahjustustega protsess toimub. 3.3.6.Toortoodete põletamine Hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp 900-1000oC. Sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mistõttuon võimalik massi tihenemine st paakumine. Põletusprotsess viiakse läbi Tunnelahi jaotub tsoonideks: soojendustsoonpõletustsoonjahutustsoon.. 3.4.Keraamikatooted Keraamikatooted jagatakse vastavalt toote veeimavusele peen- ja jämekeraamikaks Jämekeraamikaks nimetatakse osaliselt paakunud materjali. Jämekeraamikatoodetel on murdekoht krobeline ja veeimavus >5%. Jämekeraamika toodetel näiteks seinaplaatidel on võimalik vähendada veeimavust glasuurimisega. Glasuuritud tooted omakorda jagunevad liht- ja peentoodeteks.
Savil on omadusi, mis teevad temast väärusliku maavara. Oma kihtvõrelise ehituse tõttu on kõik saviosakesed plaatja kujuga, liituvad üksteise külge alati suurimate pindadega ja käituvad seetõttu mõnigi kord justkui suuremate ühtsete kristallidena, mille sidusust on raske lõhkuda. Sellel põhinebki savide omadus anda märgudes hästi vormitavaid segusid. Savidel on peale vormitavuse veel teinegi tähelepanu väärne omadus: paakuda kuumutamisel tugevaks poorseks massiks. Paakumine on savide omadus sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril osaliselt sulada/klaasistuda ja pärast jahtumist tarduda püsiva konsistentsi ning vormiga massina. Erinevate savimineraalide paakumistemperatuur varieerub suurtes piirides ja jääb vahemikku 450-1400ºC kraadi. Paakumisel hakkab toimuma osaline sulamine savimineraalide kristalliitide servadel ning sisuliselt kleepuvad saviosakesed üksteise külge kinni
Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult ( toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000°C, sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mis tõttu on võimalik massi tihenemine st paakumine ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250...1300°C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 3.3. Savitellise omadused Tugevus Markeeritakse surve ja paindetugevuse järgi. Survetugevus 5 55 MPa. Paindetugevus moodustab ca 20 25% survetugevuse näitajast. Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus
gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti 3)katalüütiline hüdreerimine (väikestel CO lahja peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab jääksisaldustel) lämmastikhappega (joonis 9). Segunemine toimub täidise osakeste paakumine ja sulamine. Varem kasutati püriidi 5. Ammoniaagi süntees . N2(g) + 3 H2(g) 2 NH3(g); kihis. Tekkinud veeaur eraldatakse separaatoris. NH3 (g) + põletamiseks riiulahjusid, nüüd tolmpõletuse ja keevkihi Tasakaalukonstandi avaldus: Kp = pNH3 / pN2 0.5 x pH2 1.5 HNO3 (aq) NH4NO3 (aq) - H = 86,2 kJ ahjusid
suurtes piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba liigist Sama võib öelda ka tuha sulamiskarakteristikute kohta: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 800...1400 °C, tuha sulamistemperatuur tFT = 950...1500 °C. Kaevandatavad söed Kaevandatavate süte koostis on küllaltki keeruline ja seepärast pole olemas ka ühtset kõiki kü- tuseid hõlmavat klassifikatsiooni. Tahkete kütuste koostis ja karakteristikud, nagu lendosiste eraldumine, koksi paakumine, avaldavad olulist mõju põlemisprotsessile. Lendosiste, seega ka reaktsioonivõimeliste gaaside suurem kogus kütuses tõstab selle süttivust ning suurema poorsuse tõttu on ka koks reaktsioo- nivõimelisem. Kaevandatavad söed liigitatakse pruunsüteks, kivisüteks ja antratsiitideks sõltuvalt vitri-niidi peegeldavuse keskmisest näitajast, niiske tuhavaba massi kütteväärtusest ja lendosiste si- saldusest kuivas massis.
energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. Hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp 900- 1000oC. Sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mistõttuon võimalik massi tihenemine st paakumine. Põletusprotsess viiakse läbiring- või tunnelahjus. 16 3.2.2.1 Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.
väikeses koguses (0,5 2 %) tantaali, vanaadiumi ja kroomi või nende karbiide. Mõned firmad (näiteks, Kennametall) kasutavad WC saamist otse volfram anhüdriidist (WO3) ilma vahepealse volframi pulbrit valmistamata. Selleks puhastatud WO3 pulber segatakse hoolikalt grafiidiga, asetatakse grafiitkonteinerisse ja o kuumutatakse H2 keskkonnas temperatuuril üle 2200 C. Kuna nii kõrgel temperatuuril toimub pulbri paakumine, siis peeneteralise WC saamiseks pulber jahvatatakse kuulveskis tavalisel meetodil (vt. jahvatamine). 2.1.2. TiC pulbri valmistamine Titaankarbiidi pulbri saamiseks on mitmeid meetodeid. Tööstuslikult saadakse üle 80% toodetavast titaankarbiidist titaanoksüüdi (TiO2) karbiidiseerimise teel, mis on tehnoloogiliselt lihtsaim valmistamise viis. Karbiidi saamiseks TiO2 segatakse hoolikalt vedelikus grafiidiga vahekorras 68,5 % TiO2 ja 31,5% grafiiti (tahma), segu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
