Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi
sisaldavad AI 0,2-1% või ka Cu ja Ni 0,2-0,3% terase roostetamiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur. Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldust vähendada. Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, AI, Ti jt, nimetatakse Legeeritud terasteks. · Materjali homogeensus. · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga. · Eelpigmestamise võimalus, elastne materjal · Lai tootevalik · Keevitatavus · Roomavusnähtuse tekkimise pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul. · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest
Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid?
.......................................................................................................................8 5.6. Ladustamine...................................................................................................................................................8 5.6. Niiskuskindlus................................................................................................................................................8 5.7. Temperatuurist/niiskusest tingitud mahumuutused........................................................................................9 5.8. Tulepüsivus....................................................................................................................................................9 5.9. Kinnitamine rooplaadile.................................................................................................................................9 6. Pillirooplaadi tootjad Eestis..............................................
PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20
leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine Materjale on võimalik markeerida ning jaotada mingi iseloomuliku näitaja järgi klassidesse. Klassifikatsiooni alusel saab teha materjali valiku vastavalt kasutustingimustest. Materjali omadused selgitatakse katsetuste kaudu. nt , ehituskivi:tugevusklass, veeimavus, külmakindlus, kuluvus, kõvadus 2.7 looduskivide katsetamise võimalused 2.7.1 konstruktiivsed kaldpindade kasutamine-hoitakse ära vee kogunemist pindadele 2.7.2 mehaanilised
väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes
väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema
..................................... 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 2 SISSEJUHATUS Ehitusmaterjalidele on omased välistegurite põhjustatud mahumuutused. Betooni mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistes konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Iga betooni vaba mahumuutuse piiramine tekitab materjalisiseseid pingeid. Üsna tihti on märgata betoonkonstruktsioonides pragusid, mis on tingitud pingete kuhjumisest. Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad
tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus
Liiga kõrge karastustemperatuur ja pikaajaline seisutamine sellel põhjustavad austeniidi terakasvu ja pinnakihist süsiniku välja põlemist. Jämedateraline austeniit annab karastamisel jämedastruktuurse martensiidi, mis on peenestruktuursest martensiidist hapram. Kuumutuskestus oleneb mitmest mõjurist ja üldised juhised süsinikteraste puhul saab tabelist. Kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega.
..................................................................... 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 2 Ülesanne 1 Kuumutustemperatuuri sõltuvus metallist ja selle süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid (eriti soolad). Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei
ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn.mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur *terased millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente ni,cr,mn,si,cu,al,ti,nim legeeritud terasteks. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: *kõrged tugevuse näitajad,tõmbetugevus 300-600 *materjali homogeensus-ühtlase struktuuriga materjal. *väikesed mahumuutused ja pikenemised tem.muutumise puhul võrreldes plastmasside ja betooniga. *Eelpingestamise võimalus,elastnematerjal. *Lai tootevalik *Keevitavus .*Kuidas jaotatakse metalle? 2.*Mustade metallide põhiline koostis? 3.*Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4.*kuidas jaotuvad malmid? 5.*Malmi plussid ja miinused? 6.*Milliseid tooteid valmistatakse malmist?(3) 7.*Kuidas ja millest valmistatakse teraseid(põhimõteliselt)? 8.*Milliseid teraseid nim.legeeritud terasteks? 9.*Teraste pos.omadused. 10
detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi kasutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide
Mida näitavad puidu aastaringi osad? · 3. kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? · 8. tangensiaalsuunas · 9.Kuidas jagunevad puidu praod? 9. sisemisteks ja välimisteks · 10.Puidu kasvuvead... · 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv · 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened? · 11. laoseened ja majaseened · 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13.Antiseptimise viisid... · 13.võõpamine ja ülepiserdamine · 14.Millise temp
Teiseks tõstab suurem soojatakistus tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust ja suurendades piirde kuivamispotentsiaali. Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele
Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused
mitmesuguseid terasesulatamise meetodeid. Terase valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldus vähendada. Süsinik seotakse hapnikuga(põletatakse välja) · Terased, millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeeritavad komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, Al, Ti jt, nimetataksee legeeritud teraseks. · Kõrged tugevusnäitajad, tõmbetugevus 300-600 N/mm2 'Materjali homogeensus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temp.muutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus, elastne materjal · Lai tootevalik · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp
ehitusniiskuse väljakuivamise või väljakuivamatuse mõju olla üsna erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole, selgitab ta. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Siseseinte puhul tuleb Vilti teada niiskuse mõju ilmsiks kiiresti. Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti, lausub ta. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib Vilti sõnul probleem siis, kui betoon pole
sildamiseks. Armeerimist kasutatakse ka seina töötamisel ekstsentrilisele või külgsurvele. Armatuuri paigutamiseks rõhtsuunas kasutatakse spetsiaalseid uuretega kive või plokke. Vertikaalsuunas jäetakse müüri ladumise ajal vajalik vagu või pannakse armatuur kivi või ploki õõnsustesse või avadesse. Joonis. 14 Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on omased välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi
d) poleeritud faktuur (kirka läikega, peegeldav) Looduskivide kasutamine arvestatakse nende omadusi: Välised omadused: värvus, terasuurus, pinnatöötlus, pinna omadused Tugevuslikud omadused: pinnakõvadus (kõvad kvartsiidid, graniidid / kesk. kõvad marmorid / pehmed kildad), tugevus (seda mõjutab terasuurus, kristallide kuju ja veega immutamisel pehmenemiskeofitsient), kuluvus (kvartsi sisaldavatel kivimitel väike), ilmastiku mõju (mahumuutused niiskuse toimel väikesed v.a. marmorid ja lubjakivid, külmakindlus suhteliselt hea, gaaside mõju: rauda sisaldavad looduskivid oksüdeeruvad, ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad välisilmet). Soojustehnilised omadused: soojujuhtivus suhteliselt suur, soojusmahtuvus kõrge, suur temperatuuripaisumine, ei sobi soojusisolatsiooni materjaliks. Looduskivide markeerimine: olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetiingimustes,
Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini (30%) väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID
Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi TAMM (0,66 kg/m3) ,KASK(0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND(0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3) Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp 4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades Puidukiudude pikisuunas 3,4 x 10-6 1oC temperatuuride vahemiksu -50 kuni +50 kraadi. Puidu ristsuunas on vastav tegur ligikaudu 10x suurem. 5. Puidu soojuspaisumine Soojenemisel paisub, jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6
ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkonnast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee õlisse) eristatakse mitmeid karastusviise: tavakarastus, katkendkarastus, astekarastus, isotermkarastus jt. Tavakarastus e
• Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad:
Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu
• seina suurte jäikuserinevuste (avaused) lähedale. 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 17 VAJUMISVUUK ½ - KIVI SULUNDIGA VAJUMISVUUK VERTIKAALSED LIIKUMISVUUGID • Pikad voodrimüürid jagatakse liikumisvuukidega sellisteks osadeks, et mahumuutused ei tekitaks pragusid • Rusikareeglina võib öelda, et mida kõrgem ja ühtlasem on sein, seda pikem võib olla liikumisvuukide vahe LIIKUMISVUUKIDE VAHEKAUGUSED Kasutatavad Tarindi kõrgus meetrites tellised 1 2 3 4 5 6 Deformatsioonivuukide vahe meetrites Põletatud tellis 8 12 15 18 21 24
Materjali niiskussisaldus sõltub: · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; · temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38. Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega. · suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate;
kus ξ on kohttakistustegur. Kohttakistustegur sõltub torustiku kujust ja karedusest ning määratakse katseliselt. Kohttakistustegurite väärtusi võib leida kirjandusest [3, 9]. Nivootakistus torustikus sõltub teisaldatava ja ümbritseva õhu tiheduste (temperatuuride) erinevusest. Tihedama (külmema) õhu ülespoole suunamisel on nivootakistus plussmärgiga, allapoole suunamisel miinusmärgiga. Impulsstakistust tuleb arvestada juhul, kui esinevad hüdraulilised löögid või mahumuutused paisumise või olekumuutuse tõttu. Õhutorustik koosneb paljudest erineva takistusega lõikudest, mis on omavahel ühendatud jadamisi või rööbiti. Võrgu rõhukaod saab arvutada analoogselt elektri võrkudega. Jadaühenduse korral (joonis 5.8) saame: ∑ ∆p =∆p1 + ∆p2 + ∆p3 ja V1 = V2 = V3 . (5.12) 76 ∆pventilaator=∆ptorustik
1,1-kordset kuivtihedust. AEROC'i keemilised omadused AEROC on keemiliselt leeliseline materjal. Selle keemilise tüve moodustavad kaltsiumhüdrosilikaadid. Autoklaavimisest tingitult erineb poorbetooni keemiline struktuur tavalisest betoonist, kuna autoklaavis lubi ja peeneks jahvatatud liiv reageerivad keemiliselt teineteisega. Reaktsiooni tulemusel tekivad kaltsiumhüdrosilikaadid, mis mõjutavad soodsalt survetugevust, mahu püsivust ja vee liikumistakistust. Mahumuutused Nagu kõigis betoonides, võime täheldada ka autoklaavses poorbetoonis niiskuse muutumisest tingitud mahumuutusi. Poorbetooni mahukahanemise suuruseks on vähem kui 0,3 (0,3 mm/m), kui niiskussisaldus langeb veega küllastatud olekust (~60%) tasakaalustunud niiskuseni (4-6 %), kus siseruumide suhteline õhuniiskus on ~43%. Reaalsetes konstruktsioonides, nagu plokksein, võib mahukahanemise arvutamisel kasutada väärtust 0,2 (0,2 mm/m). Tuleb
> Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused
ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad 5 reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi 2.2
mõju. Teiseks tõstab suurem soojatakistus tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust ja suurendades piirde kuivamispotentsiaali. Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse
soojatakistus: Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini vä välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vä vähendab see oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud “elamine” vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei “mängi” niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. 94 47 Puitkarkasspiirete ehitus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu- ja
• Puidu veesisaldus võib olla tiesti varjeeruv, kui puid raiutakse siis võib see jääda 80-100% juurde, kui puit on seisnud vees, siis võib see jääda 200% juurde. • Niiskuse jrgi puidu jaotamine: • Toores puit >35% • Poolkuiv puit 20-25% • Õhukuiv puit 15-20% Puidul on kolm erinevat lõiget, 1. Ristlõige, 2. Radiaallõige ja 3. Tangensiaallõige. Seega on ka erinevad mahumuutused kuivamisel ja niiskumisel, igal lõikel on erinev protsent. Niiskuse deformatsioon- puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuuanlised praod. Puidu kuivamisel annavad väliskihid kiiremini vee ära ja tahavad seejärel kokku tõmmata, aga see on tangentsiaaljõu pärast võimatu. Seega tuleneb siit laudmaterjali ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus:
Väljapõlevad lisandid on toorsegusse ettevalmistusprotsessis segatud, hästi homogeniseeritud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi, saepuru jms. Võimaldavad toota madalama tihedusega tooteid, kuna nad põletusprotsessis välja põlevad. Sulandid on ained, mis moodustavad saviaine komponentidega kergestisulavaid lisandeid 3.3.5.Kuivatamine Kuivatamisprotsess on keraamikatoodete tootmisel üks kõige tundlikumaid: kuivatamisel leiavad aset suurimad mahumuutused Tänapäeval kasutatakse savimassi kuivamise ühtlustamiseks ka mitmesuguseid lisandeid Tänapäeval kunstlik kuivatamine tunnel- ja konveierkuivatid; Kuivatusprotsess on väga tundlik, kuna siin lahkub sidumata vesi. Vee auramine toimub toodete pinnalt ja sisemistes kihtides asuv vesi peab diffusiooni teel jõudma toote pinnani seda kahjustamata. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ja suuremate kahjustustega protsess toimub. 3.3.6.Toortoodete põletamine Hariliku poorse eh
4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. Kuival mullal veekile puudub. Muld
Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19
väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused. Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse) väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures. Näiteks 21 kraadisel temperatuuril ja suhtelise õhuniiskusega 30% on puitkiudmaterjali tasakaaluniiskus 6,2%. Sama temperatuuri, kuid 60% õhuniiskuse korral on sama materjali tasakaaluniiskus 11%. Nimetatud õhuniiskused majades on Eestimaa talve ja suveperioodil täiesti tavalised
· räni suurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustabkarastamist; · vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase 4.1.1.1 Terase omadused Määratakse katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: · Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;) · Materjali homogeensus ja isotroopsus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid
mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused. Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel. Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega. Kleepuvus – mulla omadus kleepuda niiskes olekus mulla harimisriistadele või muudele esemetele. Niisked savimullad kleepuvad tugevamini kui kergema lõimisega mullad, sõmera
aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide pidurduse ja parasümpaatilise erutuse. Tulemuseks langeb südame löögisagedus ja kontraktsioonijõud. Paralleelselt pidurdub higamine ja kahaneb lihastoonud. Pikaajalised mehhanismid: kohanevad minutite-tundide jooksul. Hormonaalne Stressrelaktsioon - vererooned kohanevad rõhutõusuga, reageerivad laienemisega Transkapillaarsed mahumuutused HINGAMINE. KOPSUD 16. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise “etapid”. Alveolaarventilatsiooni ja surnud ruumi mõisted. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele (füüsiline pingutus, kõnelemine). Hapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid.
600 sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda 500 suuremad on karastamisel mahumuutused, ning 0 ,2 0 ,4 0 ,6 0 ,8 1 ,0 1 ,2 1 ,4 C ,% mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformat- sioonide, pragude, pingete ja teiste karastus- Sele 1.28
aeglasemalt. Tuuletõkkeplaadi puhul on olulised tema niiskusjuhtivus ja soojatakistus Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vähendab oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud elamine vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei ,,mängi" niiskusesisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaat. Õhu ja aurutõke Liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile 20 cm ülekattega ja teibitud. 53 Fassaadikatted
detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamis- Mittekarastunud tingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt südamik suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Sele 1.31. Mitteläbikarastunud terasdetaili ristlõige Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning T mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformat- 500...670 ºC sioonide, pragude, pingete ja teiste karastus- defektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkon- nast (vesi, õli või kombineeritud moodus läbi vee
Joonis 13.17. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks peavad märgade ja niiskete ruumide piirded olema varustatud tiheda aurutõkkega ja märjad tsoonid veetõkkega. Vee- ja aurutõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja aurutihedat viimistlust. Puittarindite puhul tuleb veetõkke tegemisel olla eriti hoolikas, kuna puit on niiskuskahjustuste suhtes tundlikum, temperatuuri- ja niiskuskõikumistest tulenevad mahumuutused on suuremad (näiteks kolme meetri pikkune vineer pikeneb/lüheneb niiskuse mõjul 4…5 mm) kui kivimaterjalidel ja tavaliselt ei ole puittarindid nii jäigad kui kivitarindid. Eeltoodud põhjustel on alati kui võimalik soovitatav ehitada märgade ruumide seinad kivimaterjalidest (tellis, kergbetoonplokk) ja põranda 230 veetõkke alus betoonist. Kuid kivi ja betoonmaterjalidega tuleb arvestada, et need
annaabi.ee 
