Tehnoloogiakaart Kandekonstruktsioonide ehitamine Töö Armatuurraud 1,7 eur/jm kaitsekihte. Kontrolli järel koostatakse kaetud tööde akt ja antakse Betoon 100 eur/m3 (koos transpordiga) luba betoneerimiseks. Tehtavaks tööks on kandekonstruktsioonide ehitamine. Täpsemalt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste
..................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1. Kandeelemendid ................................................................................................ 21 4.2.2. Hoone üldjäikus ................................................................................................ 21 4.3
klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse Mõned ettevõtted AS Liimpuit, Põlva Liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine alustati 1979. aastal Ligi pool toodetavast liimpuidust realiseeritakse Eestis, põhiline eksport läheb Saksamaale ASs Liimpuit töötab 30 inimest 2004. aastal 1800 m³ liimpuitu ja 7500 m³ konstruktsioonpuitu AS Liimpuit toodanguks on liimpuidust talad postid sarikad fermid poolkaared aknaaluslauad massiivsed lauaplaadid trepidetailid mänguväljakute detailid Peetri Puit OÜ, Põlvamaa
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte
Tartu 2011 Sisukord 1. Plekk katused 1.1 Eelised 1.2 Plekk-katuste pinnakatted 2. Kivikatused 3. Bituumensindelkatused 1. Plekk-katused 1.1 Eelised: Teraskatuse kige suurem eelis, eriti just vanade katuste uuendamise korral on tema väike kaal, umbes 4,5 kg/m2. Sellest jhtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati. Katusekatte uuendamisel tuleb ilmselt luua ka uus roovitus (mne profiili puhul on roovitusel kindel samm, selle kohta annab infot tootja) ja paigaldada aluskate. Aluskattest loobumine ei ole kogu katusevahetuse juures mingi kokkuhoid, tegemist on väga vajaliku katusetarvikuga. Aluskattekiled on spetsiaalsed armeeritud, ühtepidi hingavad kiled, mille ülesanne on tkestada
· eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest
· eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest
1. Ventilatsioon a. Pesuruumis on eraldi tugev ventilatsioonid, sest tegemist on palkseintega, mis on otseste piiskade eest kaitstud klaasseintega. Lisandub palkmaja loomulik ja hea ventilatsioon. 2. Kütmine a. Hoonel on põranda soojustus ja suured puiduga köetavad kerised saunas. Tuleohutus Kasutamisotstarbe järgi võib seda pidada IV klassi hooneks. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R30. Hoone on ühekorruseline seega evakuatsiooniks saab kasutada aknaid ja on olemas varuväljapääs, milleni viin koridor laiusega 1,75m. Kuna tegemist on palkmajaga siis hoone on tuletundlik, sest süttivus on kõrge. Tulekahju korral põlevaid tilke ja tükke ei esine. Maja kõik ruumid on varustatud suitsuanduritega. Kokku on hoone peale vähemalt 5 5kg'st süsihappegaasiga tulekustutit. Kohalik tuletõrje veevõtukoht on vähem kui 0,5km kaugusel
Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil. Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu
on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu
pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaazielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri
Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulepüsivusajaga mille kipsist sisu on Pikkus: markeering aluskonstruktsioonile seinte, tugevdatud ja 2600 mm punane lagede ja muudetud tule 3000 mm kandekonstruktsioonide mõjule Paksus: vooderkatted ning vastupidavaks 3 12,5/15/18 karkassvaheseinad 30 mm pikkuse mm klaaskiu lisamisega Standard Kipsplaat, mille Laius: Tagumise Sisetöödel seinte ja lagede kipskartongplaadid pind ja pikiservad 1200 külje aluskarkassile paigaldatud
Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus, puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad, puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Ehituses võib puitu kasutada väiksemate kandekonstruktsioonide (seinad, laed, põrandad, katused) valmistamiseks, välis- ja sisevoodriks, viimistlusmaterjalina ka põrandal. Puidust saab valmistada rõdusid, piirdeaedu, ka aknaid ja liiste.
· Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 2 · Piirpindala konstruktsioon vaid A klassi ehitusmaterjal · Kasutusviiside järgi sektsioneeritud tarindeid võib arvesse võtta piirpindala järgi sektsioneerimisel juhul kui tarind vastab EVS 812-4:2011 tabel 2 antud väärtustele · Uksed, aknad jm avatäited ning tuletõkketarindit läbiva tehnosüsteemi tulepüsivuseag võib olla 50% tarindi nõutud tulepüsivusest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus · Määratakse vastavalt VV määrusele nr 315. · Mööndused 1 korruselistes ehitustes (sh soojusisolatsioon vähemalt A2-s1,d0 ja hoone max laius 40m): TP2 hoones kandekonstruktsioonid R 15 1 tuleohuklassi puhul, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 klassi matejalist. 2 ja 3 tuleohuklassi puhul kui on hoones lisaks AKS TP1 hoones kandekonstruktsioonid R 15, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 ja hoones on AKS
sellisel juhul, kui sisetemperatuur on +20°C ning välistemperatuur on -20°C ning olukorras, kus kivivilla sisse tekib nii jäätunud kui ka vedelas olekus kondensaat, 2,5 kuni 3 korda suurem. 5.2. Võimalikud probleemid meetodites Mitte just probleem, aga ainult kivivilla katsetamine ei anna nii head ülevaadet, kui testida mingit konkreetset katusekonstruktsiooni lahendust. Ehk siis tulemustest oleks rohkem praktilist kasu, kui katsetamisele oleks võetud kogu tarind koos kandekonstruktsioonide, auru- ja niiskustõkete ning viimistlusega. 5.3. Töös esitatud tulemuste võimalik mõju Kivivilla niiskuskindlusteguri µ ümberhindamine erinevate temperatuurivahemike ja niiskusolukordade puhul. 5.4. Järgmiste uuringute vajadus Suurema ülevaate saamiseks kondensaadi ning jäätunud niiskuse moodustumise kohta kivivillas tuleks teha katseid temperatuuridega (+20°C ; -5°C ) ja (+20°C ; 0°C ). Edasised
- ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest. 4. Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3
· on tule levimine ehitiselt naaberehitistele takistatud, · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida, · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg Tulepüsivusena käsitletakse ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest, tihedusest ehk terviklikkusest ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest, kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit. Tulepüsivusaeg - Aeg minutites, mille jooksul ehitustarind peab täitma temale pandud tuleohutusnõudeid staatilise püsivuse ja tule ning suitsu tõkestamise suhtes,
· on tule levimine ehitiselt naaberehitistele takistatud, · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida, · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg Tulepüsivusena käsitletakse ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest, tihedusest ehk terviklikkusest ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest, kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit. Tulepüsivusjaks nimetatakse aega minutites, mille jooksul ehitustarind peab täitma temale pandud tuleohutusnõudeid staatilise püsivuse ja tule ning suitsu tõkestamise suhtes, samuti ära
Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid. · 2. peatükk TULEPÜSIVUS JA -TUNDLIKKUS NING PÕLEMISKOORMUS · § 5. Tulepüsivus · (1) Tulepüsivusena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. · (2) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), tihedusest ehk terviklikkusest (tähis E) ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest (tähis I), kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit. · (3) Ehitise osa võib lisaks lõikes 2 toodule kirjeldada järgmiselt: 1) soojuskiirguse läbivuse piirang (tähis W);
Mis piirab maksimaalset detaili suurust? RIM meetodi korral komponendid segatakse ja tsirkuleeritakse torustikus pidevalt tardumise vältimiseks. Injektsioon viiakse läbi spetsiaalse segamispea abil, millesse komponendid antakse kõrgsurvetorustiku kaudu. Materjal pihustatakse vormi mõne sekundi jooksul sõltuvalt kasutatavatest materjalidest ja toote suurusest. RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42
50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315) 3.2. Hoone kasutusviis Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks
soojapidav, sitke ja hea välimusega ning kuivas kliimas äärmiselt vastupidav. Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus, puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad, puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Ehituses võib puitu kasutada väiksemate kandekonstruktsioonide (seinad, laed, põrandad, katused) valmistamiseks, välis- ja sisevoodriks, viimistlusmaterjalina ka põrandal. Puidust saab valmistada rõdusid, piirdeaedu, ka aknaid ja liiste.
võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Puusepatooted, nõudlikud Kasutuskohad.Aknalengid ja -raamid, ukselengidMööbel, liimpuitkilp Kandekonstruktsioonid, sarikad, teised tugikonstruktsioonidVälisvoodrilauad SisevoodrilauadLiistudVälisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Põranda aluslaudisPõrandadPoomkantlaudis (pindlauad)Aiad, tuule- ja lumetõkked SaalungilauadPakendidKäsitöö ja puunikerdusedSaunavooderVälisosa ehk Maltspuit PUIDU KULU
vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri ehk pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. lülipuit Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Kasutuskoht A1 A2 A3 A4 B C D Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud
ning asendatakse murdunud kruvid. Väga tavaline stsenaarium vineerparkide puhul on, et park püsib ilus esimesed paar aastat, seejärel hakkavad tekkima vineertahvlitesse augud, kruvid logisema ja kandetalad nõrgenema. Sõitjatel kaob isu parki külastada ja seda korras hoida. Prügi jäetakse vedelema ja park hakkab kõikide möödakäijate silma riivama. Lõpuks muutub vineerpark täiesti sõidukõlbmatuks: vineertahlvid tulevad kandekonstruktsioonide küljest lahti, pealesõidu plekid painduvad üles, murdunud kruvipead ulatuvad vineer- tahvlitest välja jne. Pole ka välistatud, et puidust ehitatud park võidakse süüdata või aerosoolvärvidega täis sodida. Pargi lõppstaadiumis meenutab see vaid prügimäge, mis on kõikidele kasutajale liialt ohtlik. Viimaseks sammuks on vaid oodata, millal linn pargi likvideerib ja selle rajamise idee halvaks kuulututab. Järele jääb järjekordne tühi
vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri ehk pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. lülipuit Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Kasutuskoht A1 A2 A3 A4 B C D Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud
Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Kasutuskoht A1 A2 A3 A4 B C D Puusepatooted, nõudlikud X X X X kasutuskohad Aknalengid ja -raamid, X X X ukselengid 6 Mööbel, liimpuitkilp X X X Kandekonstruktsioonid, sarikad, X X X teised tugikonstruktsioonid
............................................................. 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................................................................7 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus................................................................................... 7 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus.......................................................................................8 1.8 Tulekaitse abinõud......................................................................................................................9 1.9 Põrandad................................................................................................................
Väiksemad proovikehad annavad pinnaühiku kohta suurema tugevuse. Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse erineva suurusega proovikehadega saadud näitajate ühtlustamiseks paranduskoefitsiente. Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Mõned neist põhinevad ultraheli läbivusele, mõned resonantsile omavõnkesagedusega jne. Materjal jääb seejuures terveks, kuid nende meetodite täpsus on enamasti väiksem. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-
Rp = 3Pl/2bh² = ...(N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), l - tala tugede vahe (mm või cm), b - tala laius (mm või cm), h - tala kõrgus (mm või cm) Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis.Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide
Standardplaat GN 13 on enimkasutatud kipsplaat uusehitustes ning renoveerimistöödel. Kipsplaate kasutatakse sisetöödel seinte ja lagede katmiseks. Hind 35,14 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKF 15 1.2X2.6 TULEKAITSE Kartongkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu on tugevdatud ja muudetud tule mõjule vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiu lisamisega. Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest
Standardplaat GN 13 on enimkasutatud kipsplaat uusehitustes ning renoveerimistöödel. Kipsplaate kasutatakse sisetöödel seinte ja lagede katmiseks. Hind 35,14 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 13 mm. KIPSPLAAT GKF 15 1.2X2.6 TULEKAITSE Kartongkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu on tugevdatud ja muudetud tule mõjule vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiu lisamisega. Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest
tegevusalasse, kood 454. Ametite Klassifikaatori2 järgi kuulub müürsepp 7. pearühma "Oskus- ja käsitöölised", kood 7122. 3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE Eesti keeles: Müürsepp I, II, III Inglise keeles: Mason I, II, III Soome keeles: Muurari I, II, III Vene keeles: I, II, III 4 KUTSEKIRJELDUS Müürsepad kasutavad telliseid, looduskive ja sarnaseid materjale vundamentide, seinte jm. piirde- ning kandekonstruktsioonide jne. ehitamiseks, samuti teevad ka väikesemahulisi betoonitöid. Põhilised tööülesanded on looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest seinte, vaheseinte, kaminate ja teiste ehituselementide nagu korstnate, postide, võlvide ehitamine ja remont, tellingute püstitamine. Betoonitöödel kuulub tööülesannetesse betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide tegemine, monteeritava raketise ettevalmistamine ja monteerimine, seinteavade sildamine jms.
Kui tootejoonised tehakse enne tööprojekti või kui kasutatakse standardseid tootejooniseid, siis antakse tööprojekti tegijale üle tootejoonistest tulenevad nõuded tööprojektile (paigaldus, kinnitus, ankurdus). Ehitusprojekti koosseisus peavad olema : - toodete paiknemist näitavad üldjoonised, - toodete toetumis ja liitumissõlmede joonised, - ehitustoodete loetelud koos tehniliste nõuetega (koormused, kasutamise intensiivsus, helipidavus, soojapidavus) ja üldmõõtmetega, kandekonstruktsioonide puhul ka koormus ja toetumisskeemidega, - erijuhtudel ehitustoodete detailide joonised (nt.akende profiilid muinsuskaitse-objektil), - juhised ehitustoodete kinnitamiseks, - ehitustoodete kinnitamiseks muudesse konstruktsioonielementidesse paigaldatavate taridetailide valmistus ja paigaldusjoonised. Tootejoonised tehakse tootja standardite järgi. Kooskõlastusdokumendid Projekti kooskõlastamiseks haldusorganile, ettevõttele vm. esitatav dokumentide komplekt.
lubatud, kui seejuures ei kasutata spetsiaalseid meetodeid; • kui betoonimisajaks või betooni hooldeperioodiks ennustatakse kõrget temperatuuri, tuleb kavandada abinõud betooni kaitsmiseks kahjustava mõju eest. Betoon paigaldamisel otse vastu pinnast või kivimit, tuleb betoonisegu kaitsta pinnasega segunemise ja vee eraldumise eest. BETOONI KONTROLL VASTUVÕTUL Tunnustatud sertifitseerimisasutuse poolt sertifitseerimata betoonisegu kasutamine kandekonstruktsioonide püstitamisel on keelatud. Materjalid ja tooted, milledel on CE-märgistus või sertifitseerimisasutuse sertifikaat, vaadatakse üle ja kontrollitakse nende vastavust saatekirjale. Saatekirja tuleks kindlasti kontrollida enne betoonisegu mahalaadimist. Kahtluste korral tuleb lisaks dokumentatsiooni kontrollile võtta ehitusobjektile saabunud betoonisegust proov, katsetada betoonisegu
INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Puidu kvaliteedi klassid ja kasutuskoht. Tabel 1 A A A A Kasutuskoht 1 2 3 4 B C D Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad X X X X Aknalengid ja -raamid, ukselengid X X X
Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele. Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat
vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m. Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida). I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W
...........................................................8 3.1.2. Normatiivsed koormused.........................................................................................8 3.1.3. Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus..................................................................9 3.1.4. Piirete helipidavus....................................................................................................9 3.1.5. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus............................................................9 3.1.6. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid...........................................................10 3.2. Ehitusgeoloogia.................................................................................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10
19 (20) 5.6 Tuletõrje voolikusüsteem Vahur Kell 5.7 Ventilatsioonisüsteem Andres Emmo 5.8 Tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse kontroll Vahur Kell 5.9 Elektripaigaldiste tehniline Andres Emmo kontroll 5.10 Tuletõkkesektsioonide terviklikkuse kontroll Andres Niitra 5.11 Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse kontroll Vahur Kell 5.12 Tulekustutite kontroll ja hooldus Vahur Kell Aruandes sisalduvate andmete õigsuse eest vastutav isik Vahur Kell 5. Plaani muutmine ja täiendamine Plaani muudetakse ja täiendatakse järgmistel juhtudel: 20 (20) - plaani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike aluste
Ühe inglise kuupsülla kaal on 2,6...3,4 t. Inglise kuupsülla moodustamiseks kasutatakse mõõtepinki. Mõõtepingi pikkus on 2,1 m, kõrgus 1,05 m. Kahe meetri pikkuse metsamaterjaliga täidetud mõõtepingi mass on umbes 3 t. 3.4.3. Vineer Vineeri hakati tootma 20. sajandi. alguses. Kui möödunud sajandi 30-ndatel ja 40-ndatel aastatel kasutati vineeri põhiliselt siseviimistluses ja mööbli tootmises, siis tänapäeval kasutatakse teda kandekonstruktsioonide materjalina. Vineer saadakse puidupakkude piki kiudu saagimisel või hööveldamisel või spiraalsel lahtilõikamisel tekkivate õhukeste puidukihtide spooni kokkuliimimisel. Iga kihi kiud on eelmise omaga risti, seepärast on vineerikihtide arv alati paaritu. Pealmise kihina kasutatakse kas kase- või okaspuuspooni, selle põhjal jaotatakse vineerid kase- ja okaspuuvineerideks. Sõltuvalt kasutatud liimisordist eristatakse välis- ja sisevineeri. Välisvineeri valmistamiseks
teises osas. Liimplaadi dekoratiivsust on võimalik tõsta, kui kasutada tema valmistamiseks eri puuliikidest saetud lamelle. Liimplaat leiab kasutust eelkõige mööblitööstuses ja ehitustöösstuses korteritesse sisse ehitatud mööbli valmistamisel, kuid ka mitmete tisleriplaatide siseosadena. Käesolevas klassifikatsioonis loetakse puittoodete hulka kuuluvaks ka mikrolam-talad (LVL Laminated Veneer Lumber) ning parallam-talad (OSL - Oriented Strand Lumber). LVL on ehitiste kandekonstruktsioonide valmistamiseks välja töötatud talakujuline puitmaterjal, mis, nagu vineergi, koosneb paljudest spoonikihtidest. Erinevuseks on, et spoonikihid ei ole üksteisega risti nagu vineeris, vaid nad on paigutatud üksteise peale samasuunaliselt ning süü suund ühtib tala pikitelje suunaga. Tootmistehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis vineeri tootmiselgi. Kõigepealt valmistatakse paks PLV-plaat (Parallel Laminated Veneer), millest saetakse välja soovitavate mõõtmetega talad või prussid
teises osas. Liimplaadi dekoratiivsust on võimalik tõsta, kui kasutada tema valmistamiseks eri puuliikidest saetud lamelle. Liimplaat leiab kasutust eelkõige mööblitööstuses ja ehitustöösstuses korteritesse sisse ehitatud mööbli valmistamisel, kuid ka mitmete tisleriplaatide siseosadena. Käesolevas klassifikatsioonis loetakse puittoodete hulka kuuluvaks ka mikrolam-talad (LVL – Laminated Veneer Lumber) ning parallam-talad (OSL - Oriented Strand Lumber). LVL on ehitiste kandekonstruktsioonide valmistamiseks välja töötatud talakujuline puitmaterjal, mis, nagu vineergi, koosneb paljudest spoonikihtidest. Erinevuseks on, et spoonikihid ei ole üksteisega risti nagu vineeris, vaid nad on paigutatud üksteise peale samasuunaliselt ning süü suund ühtib tala pikitelje suunaga. Tootmistehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis vineeri tootmiselgi. Kõigepealt valmistatakse paks PLV-plaat (Parallel Laminated Veneer), millest saetakse välja soovitavate mõõtmetega talad või prussid
läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m. Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida). I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12
Hoone osad EPMÜ 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vältel. Hoone põhilisteks kandekonstruktsioonideks on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Karkassi põhielementideks on sambad ehk postid ja nendele toetuvad talad. Taladele toetatakse vahelae kandekonstruktsioonide elemendid vahelaepaneelid. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned järgmiselt. · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt suurplokk- ja tellis- hooneid. Ruumide planeerimine on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba, kuid avade suurus on piiratud, eriti kõrgemate hoonete puhul. Vahelaepaneelid asetatakse siin põiki hoonet, mille tõttu nende pikkus on suur. Pikemad paneelid nõuavad valmistamisel suhteliselt
Liikumiskiirused väikesed, kuid suudeti läbida ka kuni 300 km päevas. Sõjardid 20-25km päevas. 6. Roomlaste kuulsamad sillad ja tunnel(id). Kus need asuvad + üldine iseloomustus Ehitati sildasid ja akvedukte (vee suunamiseks) Oma teadmised sillaehitusest said nad etruskidelt, seda täiendades suutsid nad teha 36m sildeavaga kaarsildasid. Sildadega tegelesid eraldi legionärid, kes suutsid igasse kohta silla v akvedukti püstitada. Silla kandekonstruktsioonide püstitamiseks kasutati kaitsetamme, betoonivalu, vaiseinu ja kärgkaste. Vanimal perioodil suunati vesi kõrvale ja ehitati vundament jõesängi, kui see ei olnud teostatav, siis rammiti vaiseinad ja tühjendati see veest ja nõrgast pinnasest. Vanim Rooma linna sild 625 ema oli vaisild oli ehitatud puidust. Hellespontose jõe ujuksild - ujukid ühendati 700 tk omavahel ja kaeti 2x plankude ja pinnasega. Ponte Salariot - vanim ühevõlviline kivisild on 600 ema L-72m b-6,52m sille 24,8m.
Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria (3tk) ja arvutatakse nende keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2 P purustav jõud (N või kg), l tala tugede vahe (mm või cm), b tala laius (mm või cm), h tala kõrgus (mm või cm). Kõvadus On materjali võime vastu panna teiste materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Metallide ja teiste deformativsemate materjalide kõvadust
annaabi.ee 
