Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi,
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6
jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid.
Töödeldavaust määratakse koonuse vajumisega , voolavusega. 2. Veehoidvus on näitaja , mida iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldusmisega värske segu peale. 3. Tihedus on näitaja , mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid. 4. Survetegevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav.Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevuse 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel. Mördid · Kasutatakse materjalide ühendamisel monoloodiks,pindade tasandamisel,pragude täitmisel jne. · Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest,peenest täitematerjalist ja seguveest , mõnel juhul kasutatakse ka pingmente. · Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 5. tiheduse järgi - tavaline raskemört >1500....2200 kg/m 3 (kvartsliiv)
3.Tihedus on näitaja mis prognoosib betooni kvaliteedi näitajad 4.survetugevus. 5.Plastsus all mõeldakse betoonisegu omadusi mida iseloomustatavad vee ja täitematerjalide suhtes.kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva,on betoon pudr ja halvasti paigaldatav. 6.Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid on ette nähtud ka segude lubatud tsemendi sisaldus. Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2
Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid. Pigmendid: kasutatakse mördile värvuse andmiseks. Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid: · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. 3 KROHVITÖÖD õp
Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse
täitsaaeneid Värvaine pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Otstarbe järgi jagunevad: Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks Viimistluskihtide tegemiseks Dekortattivkrohvide tegemiseks Eriotstarbeliste krohvide tegemiseks Jagunemine täitematerjalide järgi: Rasked mördid (jõe, järve või mäeliiv, erinevate kivide puru) Kerged mördid (liiv, saepuru) Tardumise ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad Kiirtarduvad mördid (kips, tsement) Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega) Mineraalsed krohvimördid jagatakse neid mineraalse sideaine järgi viide põhigruppi Lubimördid Lubitsement mördid Kips Tsemntmördid Lubimördid
Sobilikud peeneks viimistluseks. Stucco lubipahtel on lubjapastast ja täiteainetest koosneva pastaga on võimalik pärast vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid. Sobilik nii niisketesse ruumidesse kui kuumadele pindadele. Kipskrohv- sellest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. 2.2 Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused. Lubimördid P I - Kasutatakse kõige rohkem puit-, tellis-, betoon- ja teiste pindade krohvimiseks. Need mördid on plastilised ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja on kuivades kohtades kestvad. Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Valmistatakse lubjataignast. Mida kauem on lubjatainast lubjaaugus hoitud, seda parem on mört. Lubi - kipsmört - Lubi-kipsmördid on plastilised ning küllalt tugevad. Neid kasutatakse põhiliselt siseruumide krohvimiseks, mis ei ole niiskuse mõju all. Selle valmistamisel lisatakse hästi läbisegatud lubimördile 0.1- 0
Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks
TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva
b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse
Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Portlandtsementi ei tohi kasutada ehitise osades, mis alluvad hapete ja mõnede soolade toimele, sest selle tagajärjel võib tsementtoote tugevus väheneda või laguneda 10 Mördid Mördid koosnevad sideainest, veest ja peentäitematerjalist (liiv). Müürimört peab kivi siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine.
segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades · Vormi asetamine vibrolauale · Hüdraulilised mördid - sideaineks tsement või muu vesisideaine; · Sarruskarkassi paigaldamine vormi Üldomadused: · Betooni paigaldamine (betoonilaoturiga) · Plastsus - mördi
tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda
6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused? Plastsus, konsistents, tugevus, veehoidlus, nakkuvus. 4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi
sobiva ruumikliima. Lisaks kuivadele eluruumidele sobivad teatud viimistluskihiga veekindlaks muudetud saviseinad hästi ka niisketesse ruumidesse (vanitoad, saunad, kaotamata oma erilisi omadusi ruumkliima reguleeriana. Lubi Lubimörte osati käsitleda ja kasutada juba rohkem kui 8000 aastat tagasi. Traditsioonilise lubja põletamise, kustutamise ning käsitlemise tehnikad olid tsemendi võidukäigu ajastul peaaegu hääbumas. Nüüdseks on ilmnenud, et liiga tugevad mördid ei ole alati kõige sobilikumad, traditsioonilist lubimörti ei ole võimalik tsemendiga asendada. Lisaks mitmetele ehituslikult olulistele omadustele soodustab lubja kasutamine siseviimistluses hea ruumikliima tekkimist. Traditsioonilist lubikrohvi hinnatakse eelkõige tema suure elastsuse ja niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub
Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse. Krohvil on ilus naturaalne värvitoon. Seda on hea värvida kaseiin- või marmor-lubivärviga. LUBI · Lubimörte osati käsitleda ja kasutada juba rohkem kui 8000 aastat tagasi. Traditsioonilise lubja põletamise, kustutamise ning käsitlemise tehnikad olid tsemendi võidukäigu ajastul peaaegu hääbumas. Nüüdseks on ilmnenud, et liiga tugevad mördid ei ole alati kõige sobilikumad, traditsioonilist lubimörti ei ole võimalik tsemendiga asendada. Lisaks mitmetele ehituslikult olulistele omadustele soodustab lubja kasutamine siseviimistluses hea ruumikliima tekkimist. · Traditsioonilist lubikrohvi hinnatakse eelkõige tema suure elastsuse ja niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH
Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15. Millised raudbetoon detaile kasutatakse ehituses? Postid (läbi ühe või kahe korruse) ja riivid. 16. Millest koosnevad mördid? Koosnevad SIDEAINEST, VESI JA PEENTÄITEMATERJALID. 17. Kuidas mördid jagunevad? MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja KROHVIMÖRDID ( pinnakattemördid seinte krohvimiseks, ta peab olema elastne, pindade silumine ja kaitsmine välismõjude eest). 18. Milline vahe on segamördil ja lihtmördil? Lihtmörtidel on ÜKS AINE ja segamörtidel on KAKS AINET. 19. Värsket mörti iseloomustavad omadused? PLASTSUS JA VEE HOIDVUS.
• esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 7. Kirjelda raudbetoonist seinapaneele. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Mördid 8. Mörtide liigitus otstarbe järgi? Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: Müürimördid pinnakattemördid (krohvimördid) plaatimissegud.
mördi töötlemisomadusi parandavaid lisandeid. Tardub mõne tunni jooksul. Kuid ei ole vastuvõtlik kahanemis pragudele. Seda mörti ei kasutata rammusama kui M 100/400 NB! Tardumist alustanud KS, S ja M mörte ei tohi kastusea pikendamiseks veeda vedeldada ega kasutada müüri tegemisel. Samuti ei saa algjäikuse saavutanud müüris telliseid enam ümber tõsta. Kuna pärast tardumise algust rikutud nake enam ei taastu. Kuivmördid-on tehases valmiststud mördid, on ühtlase kvaliteediga. Mis on eriti tähtis värviliste mörtide korral. MÜÜRIMÖRTIDE KOOSTISOSAD VAHEKORRAD Mördi tähis Lubi(Kg) Tsement(Kg) Liiv(Kg) K 100/900 100 900 KS 50/50/50 50 50 50 KS 35/65/500 35 65 500
Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja 1 kasutamisel on täheldatud mördi suuremat poorsust kui tavalise lubja korral . Enamlevinud on lubimördi valmistamisel lubja ja liiva suhe 1:3, mis põhineb ilmselt liivaosakeste vahel olevate tühimike ruumala visuaalsel hindamisel ja sellele vastaval optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) . Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust seletatakse sademevete abil toimuva vesinikkarbonaadi vahendatud kaltsiidi ümberpaigutumisega pragudesse. Seda tõestavad ka mikrofotod . Selline mört on
Vastupidiselt jäigale ja ehitise loomulikku hingamist tõkestavale tsemendile, on lubi elastne ja niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning lubab müüri ja krohvi sattunud niiskusel paremate ilmastikutingimuste korral välja kuivada, hoides ära suuremad müüri ja krohvi kahjustused. Lubimördi koostis on läbi ajaloo suuresti varieerunud, ulatudes 1:1 mahuosa lubja ja täiteaine segust tänapäeval levinud 1:3 mahuosa seguni. Vanemad mördid on üldiselt sideainerikkamad. Taoline suur erinevus võib olla põhjustatud lubja kvaliteedist. Mida kvaliteetsem on lubi, seda suurem võib olla täiteaine kogus. Mördi peamine täiteaine on liiv, mis kasutamisel peab olema puhas ehk huumusevaba. Jämedama fraktsiooniga setteliiva kõrval on tarvitatud ka peent ja ümarateralist mereliiva. Lisaks liivale kasutatakse mördi täiteainena ka teisi
Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel on kaks ja paadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. 10. Mördid 1. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. 2. Tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse või markidesse. 3. Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. 4. Tsementmört on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. 5. Lubimört on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. 6. Savimört ei kivistu. Tal on kõrge kuumakindlus,
Selle võib ümbritseda kiviga, fiboblokiga või teiste mitte põlevate materjalidega. Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma. Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni. P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha
See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl. Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus. Orjenteerumis vahekord 1:2- 1:4.
poolepeale ja paksu mördikihi puhul kõige ülemisse kolmandikku. *Fassaadiavade nurkadesse pannakse tugevdused diagonaalarmeering. *Tugevduste mõõdud peavad olema umbes 25x25cm. *Pingutusvõrk paigaldatakse enne üldist võrkude paigaldust pindadele. *Pinnatöötlust võib alustada kui võrgumört ja krunt on kuivanud. *Valitsevaid ilmastikuolusid tuleb arvesse võtta. Kõrge temperatuuri ja kõrva tuule puhul tuleb eriti hoolt kanda, et mineraalide baasil mördid ei kuivaks liiga kiiresti. Vastavalt tuleb niisketes tingimustes arvesse võtta pinnakatte aeglasemat kuivamist. *Töövuukide vältimiseks peab terviklikud pinnad töötlema märga märjale põhimõttel. Pinnatöötlustööle tuleb kaasata piisav arv töötajaid, et terviklikud pinnad saab valmis teha ilma vaheajata. *Pinnatöötlus tootele vastava krundiga on soovitav, sest see teeb pinnamördi pealekandmise lihtsamaks.
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.
.......................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ............................................................... 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid ............................................................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele ...............................................................
............ 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6. Dekoratiivkrohvid ....
purunemata ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. (plastmassid). ELASTSUSPIIR materjalil olev pinge, mille ületamisel materjal ei võta tagasi endist kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi)
Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi. Suur pooride hulk nõrgestab aga kivi skeletti ja vähendab tema tugevust. 5.Mördid, nende omadused Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5.
kahekordsest hõõrdenurgast. 2 248-Nimetage veskite tüübid tööprotsessi iseloomu alusel. Tsükliline,Pidev 254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad? Kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad,Üksteise suhtes kaldu asetsevatest paralleelsetest terastraatidest tööpinnaga kannelsõelad,Kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. Betoonid,Mördid 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? Trumli kallutamisega,Trumli pöörlemissuuna muutmisega, reversiga 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? Labade ja trumlite liikumine on vastassuunaline 278-Nimetage betoonisegude transportmasinad otstarbe järgi. Betoonitransportimise masinad suuremate vahemaade taha,Betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires
fassaadimüü fassaadimüüritist, ritist, kus see moodustab müü müüritise ritise vä väliskihi. Kärgtellised paksusega 38,; 44 ja 50 cm kasutatakse madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade ehitamiseks 41 Mördid Müüritise üüritise loomiseks on vaja kivid omavahel mö mördiga siduda. Mö Mört koosneb sideainest (õhk sideaine: lubi, hü hüdrauliline sideaine: tsement), liivast ja veest ja lisanditest (nä (näiteks plastifikaatorid). plastifikaatorid). Mördil peavad olema jä järgmised vajalikud omadused:
2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3
Kivimi Tehiskivid nende kuumutamisega happekindluse tagamiseks valmistamise eelduseks on, Mahumass: 2200 peab kivis olema puhas et nad oleksid ühe käega kg/m ,3 värvus kvarts või Al dioksiid. haaratavad ja tõstetavad. hall.Kasut 5.Mördid ja nende Mass: 4-6 kg, väikeploki portlandtsementi ja omadused: mört kooseneb mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse valmistatakse savi ja erinevatest vastavalt koostisele liiva segust, mis materjalidest
kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimine. Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
2)kiudbetoonmaterjalid Kiudmaterjalide tüübid: 1) klaaskiud 2)süsinikkiud 3)sünteetilised polümeerkiud 4)teraskiud Rakendades jõudu kiududega armeeritud materjalile, kantakse pinge materjalilt üle plastsetele kiududele, mille tulemuseks kõrge tugevusega ja suure elastusega kompleks materjal Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED
tehnoloogilised seadmed 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. 1. tsüklilise tööprotsessiga 2. pideva tööprotsessiga 258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehased ja sõlmed, Torn-tüüpi tehased ja sõlmed 259-Nimetage betoonitööde seadmete tüübid liikuvuse aluselt. Statsionaarsed, Teisaldatavad, Iseliikuvad 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. Betoonid,Mördid 261-Kuidas nimetatakse ehituslike segude valmistamise masinaid? Segistid 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. a) gravitatsioon- e. vabalangemisega segistid b) sundtoimelised segistid 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? Vabalangemisega segistid on sobivad liikuvate betoonisegude, mille ,,koonuse vajumine" on suurem kui 3cm valmistamiseks
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
tundlikkust niiskuse suhtes. Tähtis on teada, et kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Plaadi tugevus risti- ja pikisuunas võib erineda isegi kaks korda dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. 27. Portlandtsemendi omadused ja kasutamine Portlandtsemendi kasutamine: mitmesugustes betoonides ja betoontoodetes; raudbetoontoodete valmistamiseks; mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Portlandtsemendi tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi -sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka. Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega. Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on lubjakivid, savid ja looduslik kips. 28
Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1...M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond. Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 20 45
Omaette lahendust vajavad märjad ruumid, kuid ka kuivades ruumides on rida kohti , kus tuleb rakendada plaatimise erivõtteid. Niisugusteks kohtadeks on ruumide nurgad, seinte liitumised kuumade pindalaga jms. Värvimine ja impregneerimine Värvimisel tuleb arvestada, et tellis on hingav materjal ja et värvid moodustavad enamasti pinnale tiheda niiskustõkkena toimiva kile, siis on soovitav tellisseinu värvida vaid seestpoolt. Kuivõrd pahtlid, krohvid ja mördid on alkaalsed, siis peavad kasutatavad värvid olema leeliskindlad. Müüritiste kaitsmiseks märgumise eest ja ilmastikukindluse tõstmiseks on olemas mitmesuguseid räniorgaanilisi ühendeid (silikoon- ja siloksaanvedelikud), mis on sadaval nii valmislahustena kui ka kontsentraatidena. Kindlasti võib neid kasutada siseruumides niiskustõkkena, kuid tellisfassadis on nad "hingamistõkkeks" ja seetõttu ebasoovitavad.
Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Klassifitseeritakse 1. tiheduse järgi tavaline raskemört o 1500....2200 kg/m3 (kvartsliiv) kerge ehitusmört o < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid) 2. otstarbe järgi müüri- pinnakatte eriotstarbelised (akustilised, veetihedad, röntgenikiirgust takistavad jms) 3. sideainete järgi tsement, lubi, kips, kukersiit- jms mördid segamördid Sideaine valik toimub olenevalt margist, kivistumise- ja ekspluatatsiooni tingimustest (temperatuurist to, suhtelisest niiskusest ). Sideaine kulu ehitusmörtides on kõrgem kui raskebetoonis, kuna siin puudub jämetäitematerjal. Markeeritakse: - survetugevuse järgi (0,4; 1; 2,5; 5; 7,5; 10; 15; 20; 25) külmakindluse järgi (10; 15; 25; 35; 50; 100; 150; 200;300 tsüklit) Harilik tsementmört tugevus on 10MPa. Lubimörtidel 0,4... 1 MPa
kui krohvikiht hiljem asub vees. 42.Mördi plastuse ja tugevusemääramine ning nende mõjurid Mördi plastsus iseloomustab mördi töödeldavust. Eriti tähtis on krohvimörtide puhul. Kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Mördi tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järig jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust, peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitaske proovikehade hoidmise keskkond. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 43.Kuivsegud, terrasiitkrohv, tehismarmor Kuivsegu nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud
kõik tavahapped lagundavad betooni. Enamik ülejäänud ainetest, millised reageerivad mõne tsementkivi komponendiga, lagundavad betooni suuremal või vähemal määral. III tüüp: kui kristallide kasvuks ruumi ei ole, lagundavad ümberkristallisatsioonil(paisumisel) tekkivad jõud betooni. Analoogiline korrosioon tekib kõikides materjalides, mis sisaldavad tsementkivi ja on poorsed nt. krohvid, mördid, vuugimördid. Betooni hooldamine ja korr-tõrje: 1)betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- ja SO42- sissetungimise eest pinnakatetega(polüretaankate); 2)betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel; 3)betooni leelistamine uuesti(elektroforees)(joonis) 4)armatuuri elektrokeemiline kaitse(põhimõtteline skeem on samasugune nagu kloriidi väljaviimisel) 5)Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt(joonis) 6)armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni
Esimene vedelamaga, et tungiks pragudesse, teine kiht, et saada pind tasaseks ja kolmas viimistluseks. *Lubimördid*Lubi-kipsmördid*Tsement-lubimört*Tsementmört 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Plastsus oleneb vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Tugeuse järgi jaotatase mördid tugevusklassidesse (M1...M5) Mõõtühik (N/mm2) Õige survetugevuse saab peale 28 päevast kivistumist. 43. Kuivsegud, terrasiitkrohv, tehismarmor Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegud koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Terrasiitkrohv tehakse tsemendist, veest ja kivipurust
tavahapped lagundavad betooni. Enamik ülejäänud ainetest, millised reageerivad mõne tsementkivi komponendiga, lagundavad betooni suuremal või vähemal määral. III tüüp: kui kristallide kasvuks ruumi ei ole, lagundavadümberkristallisatsioonil(paisumisel) tekkivad jõud betooni. Analoogiline korrosioon tekib kõikides materjalides, mis sisaldavad tsementkivi ja on poorsed nt. krohvid, mördid, vuugimördid. Betooni hooldamine ja korr-tõrje: 1)betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- ja SO42- sissetungimise eest pinnakatetega(polüretaankate); 2)betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel; 3)betooni leelistamine uuesti(elektroforees)(joonis) 4)armatuuri elektrokeemiline kaitse(põhimõtteline skeem on samasugune nagu kloriidi väljaviimisel) 5)Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt(joonis)
Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem, seega mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor
annaabi.ee 
