pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne , et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Plaadid jagatakse tiheduse järgi klassidesse I IV. Lähtudes veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav. Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi lastakse kuivatamiseta pöörlevasse ahju ja kuumutatakse 1100...1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks
osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 34. Keraamiliste plaatide liigid ja nende omadused Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid - Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone
Tallinna ajalooliste hoonete juures on kasutatud veel nn munga ja nunna kive, mis on veidi koonilised poolsilindrid. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 5.6. KERAAMILISED PLAADID Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. 1.Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 0C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge.
või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda aga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad(100-300 mm), paksus 5- 10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud, nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel. Libeduse vältimiseks on nad reljeefse pinnaga. Siseseinaplaadid Tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne(kleepuvuse tagamiseks) Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja lisaviimistlust. Fassaadiplaadid Paigaldatakse kas müüriladumisega ühel ajal või kleebitakse valmis seinale. Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200-500 mm ja paksus 20-30mm
· kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja lubjakivi tükkideta. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. · Põrandaplaadid:külmakindlus 35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus 25 N/mm2. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). · Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga
Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. 19. Keraamilised plaadid- mosaiikplaadid, põrandaplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. -Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050- 11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks).. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Välistingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate.
siseseinte ehitamiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. võib olla kas täis- või auktellis Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. 22. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib
Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16. Kergkruus(tootmine, omadused, kasutus) ja erinevad keraamilisedp laadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge.
..12 mm. Nõuded katusekividele: 1. kivid peavad 150 m kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min 2. otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70 kg koondatud koormist 3. kivide külmakindlus 25 tsüklit 4. 1 m2 kivikatuse kaal märjalt mitte üle 50 kg 5. kivide veeimavus mitte üle 10% 6. kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi tükkideta Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma -põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050.. .1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust
Välitingimustes kasutatakse täismass- ehk läbimassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab nende külmakindluse. Neid kasutatakse välitingimustes nii põranda- kui seinapindadel. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puuduseks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus(ei summuta müra). 2) Siseseinaplaadid tehakse tavaliselt valgest savist(fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, tagakülg on alati reljeefne kleepuvuse parandamiseks. Fajanssplaatide paksus on 3-5mm, tavalisest savist plaatidel 5-7mm. Glasuuriga 12 saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav
Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Neid valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta katusekivide positiivsed omadused. 2. Nimeta katusekivide negatiivsed omadused. 3. Nimeta katusekividele esitatavaid nõudeid. 6.6. Keraamilised plaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma: põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fasaadiplaadid, 81 mosaiikplaadid. Põrandaplaadid. Põrandaplaadid on enamasti sileda pealispinnaga. Põranda libeduse vältimiseks kasutatakse vahel ka reljeefse (ebatasase) pinnaga plaate. Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne. Nii nakkub ta paremini plaatimis- seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandaplaadid on:
05.05.2014 Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka täismassplaadid, mis on põletatud 12000C juures. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). · Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3...5mm, tavalisest savist plaatidel 5...7mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega kaetud