docstxt/14468296106892.txt
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2
docstxt/126108705591685.txt
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ........................................................
Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. ·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama.
· nõeltega niiskusmõõtja, millega saab lisaks veel mõõta õhuniiskust ja temperatuuri Foto 1 /3/ · elektroodidevaba niiskusemõõtja Foto 2 /3/ · Logger ehk inglise keeles ,,data logger"/4/- võimaldab mõõta ja salvestada niiskust ja temperatuuri materjali sees ja ruumis sees. Foto 3 /4/ Kasutatud kirjandus: 1. Puitkonstruktsioonid konspekt, E. Just, 2008 2. http://mycology.ee/images/upload/bzmga4d90960392741_Pilt.pdf 3. http://www.ronex.ee/index.php?group_id=1603&page=50 4. http://georgesworkshop.blogspot.com/2011_09_01_archive.html
Nii raketisega kui ka raketiseta valatud pind peab olema puhas ja sile. Hästi valatud betoon ei vaja üldjuhul katmist. Vajaduse korral tuleb kasutada katteid ja töötehnoloogijaid, mis tagavad püsiva ja tiheda katte valatud betoonile. Orgaaniliste katete kasutamisel peab olema kindel , et need on lõhnatud ega anna maitset veele mis puhastatakse või hoiustatakse veepuhastusseadmes. [1] Kaitse keskkonnamõjude eest Vee alla jäävad puitkonstruktsioonid tehakse töötlemata lehtpuust, naelad ja muud kinnitusdetailid peavad olema roostevabast terasest. Mahuti ja niiske ruumi puit- ja metallosad tuleb hoolsalt kaitsta mädanemise ja korrosiooni eest. Niiske ruumi välisseinas peab kindlasti olema aurutõke. Niiske ruumi pinnad peavad olema töödeldud niiskuskindlate materjalidega. Kemikaaliladu ja mahtuti peavad olema ehitatud või kaetud kemikaalikindla materjaliga.
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
Termotöötlemine sobib kõikidele puiduliikidele. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Tarmo_Kalman_2.pdf Puidu mädanemiskindluse tõstmine Puidu mädanemiskindlust saab tõsta järgmiste meetmetega: - steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes. Vesiehitustes või kohtades, kus puitkonstruktsioonid võivad niiskuda kontaktis maapinna või betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete abinõudega, kuid alati sellest ei piisa. Ainuke tõhus puidu mädanemisvastane abinõu on keemiline töötlemine
Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm sureb piirkonnas, kus pole lupja. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt. Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mäsdanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
· tuuletõkkeplaadid · rooplaat · puistevillad puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki) Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib niiskus konstruktsiooni ja niiskuse vähenemisel hingavad seinad jälle kuivaks. Tehis- soojustusmaterjalide puhul on aga niiskuse väljahingamine väga väike ja pikaajaline. Õigel kasutamisel kestab õige puit aastakümneid: Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga. Kui renoveerimine piirdub värvkatte uuendamise ja
lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt.
Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad kiiresti väsitama.
Pääs katusele on ette nähtud pööningu kaudu. Pööningule pääseb katusekorruse laes oleva pööninguluugi EI-15 (700x1200mm) kaudu. Hoonesse on varutud individuaalseid tulekustutuse vahendeid (vahtkustuti ja tulekustutustekk), paigaldada autonoomne tuleohu signalisatsioon. Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3. Mitteeluruumide pind 31,2 m2 4. Kasulik pind = netopind 187,8 m2 5. Kogupind 219 m² 6. Kubatuur 547,0 m3 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD.
Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid 6 või vuugitäiteid. Tule- ja varisemiskindlus Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Kivitrepikodasid oli mitmekorruselistele korterelamutele vanasti lihtsalt otstarbekam teha. Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne. [1] 7 KOKKUVÕTE Sain teada et Ökamajad on kasulikud säästvale inimesele. Ökomaja säilitab soojust ja energiat. Ta on mugav ja Kompaktne 8 KASUTATUD MATERJALID 1. Tehnikamaailm (05.04.2012) Ökomaja ehituse viimane sõna [http://www.tehnikamaailm
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 cm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks.
Hõõrdvaiad annavad koormuse alusele vaiade külghõõrdega. Vaiade materjaliks võib olla raudbetoon, betoon, puit või erakordsetel juhtudel ka teras. Vaiad võib sisse rammida (süvistada) või valada pinnasesse puurutud auku. Puitvaiad peavad jääma mädanemise ja kõdunemise vältimiseks allapoole pinnasevee minimaalset taset, nende iga pikendab immutamine (kersool). Vanemat tüüpi puidust vaialustele ehitatakse nn rostvärk. Niisuguse vaialuse kõik puitkonstruktsioonid peavad jääma kogu ekspluatatsiooni ajaks pinnasevee sisse.
aastatel oli Pormeister seotud Saku asula väljaehitamisega. Uus-Saku kavandati näidisasulaks, seetõttu on ka seal palju ainuprojektide järgi ehitatud hooneid. Pormeistri projekti järgi ehitati Sakusse mitu maja Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse mehhaniseerimise hoonestu koos näitusepaviljoniga, ja hiljem ka taimekaitsejaama. Näitusepaviljoni näol on tegu väheldase ehitisega, mis sisaldab arhitekti asjatundlikke stiilivõtteid: laiade sakiliste tahkudega valge puitkarniis, varjamata puitkonstruktsioonid, punane fassaaditellis, suured klaaspinnad, mis tasakaalustavad katuse raskepärasust. · Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest sai 1971. a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus Täiesti erandlik Pormeistri loomingus. Ainus tänavafronti sobitatud linnamaja. Tänavajoonega haakub hoone majaesise tugimüüri ja madala muruterassi abil. Maja koosneb büroo-ja elamuplokist, mille vahele jääb kitsas sisehoov. 1960
See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 5 9
immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust;
See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon · puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist · vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku · muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud · välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 9. Hoone loomulik ventilatsioon
konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud, • õliantiseptikud, • antiseptilised pastad, • antiseptilised värvid. 10. Kuidas kaitsta puitu tule eest • konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist
Palkmaja - Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr - Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna - Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega. Puitelamu ajalooline kujundamine - Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud tappühendusetega - Palkseina nurkadesse tehakse erinevat sorti nurgatappe, pikemate seinalõikude peale jätkuühendusi. - Palkseina puhul kasutatakse jäikuse tagamiseks salapulkasid, millega palgiread omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest. - Puitseintele toetuvad vahelaed - Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida
Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist
Prostüül (eeskoja moodustab sammaste rida) Amfiprostüül (4 sammast mõlemas otsas) Tholos (ümmarguse põhiplaaniga tempel) Peripteer (sammasterida ümbritseb templit (sammaste valem: lühema külje sammaste arv x2+1 ) Dipteer (kahekordse sammastereaga ümbritsetud tempel) Pseudodipteer (sammasterida on ühekordne, aga seinani on kahe samba vahemaa) Olümpia Phillipeion Olümpia Zeusi tempel Dionysose teater 5.saj. eKr Vabaõhuteater Kreekas Üks vanimaid Veinijumala auks Esialgsed puitkonstruktsioonid asendati kiviga Lava ümber tribüünid Mahutas 17000 inimest Tragöödiad ja komöödiad Rooma Lubjamördi kasutuselevõtt Ehitustehnika arenedes sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi Eeskujuks etruskide ja kreeklaste ehitised Tähtsaim ehitusmaterjal põletatud telliskivi Tellisseinu kaeti marmoriga Arhitektuur Kaared Võlvid (silinder- ja rist-) Kuplid Sambad (poolsambad ja pilastreid kasutati kaunistamiseks) Termid Võlvid Ristvõlv (ilma seinteta ruumi ehitamiseks)
Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse
4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled. 81 Tuleohutust käsitlevad EV standardid ja määrused Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded; Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr. 315 27.10.2004 Puitkonstruktsioonid EVS 1995-1-2:2003 .Osa 1.2. Tulepüsivus ET- 1 0113-0361 EVS 1995-1-2:2003 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 620-6:2003 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma 81 abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled. Tuleohutust käsitlevad EV standardid ja määrused Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded; Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr. 315 27.10.2004 Puitkonstruktsioonid EVS 1995-1-2:2003 .Osa 1.2. Tulepüsivus ET- 1 0113-0361 EVS 1995-1-2:2003 Puitkonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 620-6:2003 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
..50 Paju 48...60 Pappel 49...63 1.2. Kuivatite klassifikatsioon Materjalide kuivatamiseks kasutatakse mitut tüüpi ja erineva konstruktsiooniga kuivateid. Nende klassifikatsioon on tabelis 2. Tabel 2. 1.3. Projekteerimisest Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormide EPN 5.1.1 järgi jagatakse puitkonstruktsioonid kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja 4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul )
Metallid Kuna AEROC on poorne materjal, võivad selles sisalduvad hapnik ja võimalik niiskus suhteliselt vabalt liikude AEROC'iga seotud kaitsmata metallide ümbrusse ja põhjustada nende korrosiooni. Sellepärast tuleb raud kaitsta korrosiooni eest (värvida) või tuleb kasutada näiteks roostevaba terast või alumiiniumi. Puit Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada puitkonstruktsioone, mis on asetatud tihedalt vastu poorbetooni. Selle vältimiseks tuleb puitkonstruktsioonid (katuse- ja laetalad, ning sisevooder) eraldada poorbetoonist sobiva niiskustõkkega (bituumen rullmaterjal). AEROC ja keskkonnamõjud AEROC'i võib elu- ja viibimiskeskkonna materjali keemilise koostise osas võrdsustada betooniga. See ei eralda keskkonda mürgiseid gaase või seda tüüpi koostisosasid. Mõju sisekliimale Soome Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud sisekliimat mõjutavaid pinnakatte- ja ehitusmaterjale
Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35 OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60 OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse Kuumadest allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivate materjalidega-vooderdamine, krohvimine mittesüttiva materjaliga; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist
muusika isoleerimisel R'w + Ctr = 40 dB. Kui akna heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + Ctr 45 dB, siis on see rangem nõue kui R'w 45 dB. Kui seina heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + C50-5000 55 dB, on see rangem nõue kui R'w 55 dB. Spektrilähendajate rakendamine ei mõjuta oluliselt heliisolatsiooniindeksite arvulisi väärtusi tavaliste raskete ehitusmaterjalide korral (betoon, kivi), kuid kergete materjalide kasutamisel (puitkonstruktsioonid, kergbetoon) võib märkimisväärselt vähendada piirdetarindi õhumüra isolatsiooniindeksi arvulisi väärtusi või suurendada löögimürataseme indeksit. Kuigi heliisolatsiooni spektrilähendajate rakendamine on soovituslik, tuleks kergkonstruktsioonide kasutamisel neid parandustegureid arvestada. See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone, kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon
Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. • antiseptilised värvid- Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Erinevad võtted tule eest: Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid: • konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid:
moodustades astmelise ülemineku torniosale. Massiivsete vormidega on rõhutatud hoone tugevuse ja staatilisuse muljet. Plaanilahenduses on pööratud tähelepanu ruumistruktuuri terviklikkusele. Külglöövid on lahendatud kolmekorruselistena, puitkontsruktsioonis galeriidega kahel ülemisel tasandil, mis omakorda on ühendatud hoone neljas nurgas paiknevate trepitornidega. Interjööris annavad tooni tahutud puitpilastrite ja gootipärase saelõikeornamendiga dekoreeritud puitkonstruktsioonid.18 Peetri kirik on neogooti stiilis telliskirik Ülejõel Emajõe ürgoru nõlval. Ehitatud 1868- 69 iseseisvunud eesti linnakoguduse tarbeks. Esimene projekt 1876 jäi kinnitamata. Ehitati Peterburi Arhitektide Seltsis korraldatud konkursi võitnud Schröteri projekti järgi veidi muudetud kujul 1882-84. Kiriku pühitsemine toimus 1884. aasta 16. septembril. Läänetorni ülaosa ja kiiver 1903.aastal. Põhiplaanilt ruudule lähenev kuju lähtub kavandatud
Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. . 2.5 Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. · puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab
peavad olema käiguteed katuseluukide juurde pääsemiseks ning tehnoseadmete hooldamiseks. Elamutes on kolme erineva funktsiooniga vahelagesid. Keldrilagi paikneb keldri ja eluruumide vahel. Kelder on tavaliselt jahedam kui elutoad, seepärast peab keldrivahelagi olema soojapidav. Keldris võib olla müraallikaid, seepärast peab vahelagi olema ka mürapidav. Keldri õhk võib olla niiske; keldrivahelae puitkonstruktsioonid peavad olema niiskuse vastu kaitstud. Kui keldris on garaaz, siis peab keldri vahelagi olema nii tuletõkkeks kui ka tõkestama bensiiniaurude ja heitgaaside läbipääsu. Korrusevahelagi eraldab elukorruseid. Soojapidavus ei ole oluline, mürapidavus küll. Pööninguvahelagi eraldab ülemist elukorrust katusealusest ruumist. Siin on oluline eeskätt soojapidavus. Kui pööning on tuulutatav, siis peab soojustus olema kaitstud ka tuuletõkkekihiga.
mise ja valmistamise ning ehitustööde teostamise nuete osas. EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1
Sisetellingute arvestatakse laudise horisontaalprojektsioon. Tööliigid: 1) METALLKONSTRUKTSIOONID konstruktsiooni mass määratakse tüüpsete detailjooniste alusel arvestamata metall kaitse kihti. Tehase tööjooniste järgi ei näe SNIP ette konstruktsiooni massi täpsustamist. Lammutamast arvestatakse demontaaz montaazinormide alusel, rakendades teatud koefitsiente. Montaazi tööde tööjõule rakendatakse koefitsient 0,6. 2) PUITKONSTRUKTSIOONID on vaja teada, kas on valmistatud ehitusplatsil või tehases. Normid on diferentseeritud ka puidu kõvaaluse järgi pehme puit (nt mänd, kuusk, nulg). Tamm, saar jne kasutatakse tegurit 1,2. Keskmise kõvaduse (kask, lehis) on tegur 1,1. Seinte maht määratakse m2 arvestades maha avade pinna. Välisseina pikkus võetakse välisseina mööda Lk 25 teine pool seinte kõrgust. Vaheseintel võetakse puhta põranda pealt seina ülesservani. Uste,
Kordamine: 1. Nimeta võtteid, mida kasutatakse puidu kaitseks mädanemise vastu. 2. Kuidas jaotatakse antiseptikuid? 3. Mille poolest erineb antiseptiline värv tavalisest puiduvärvist. 4. Nimeta antiseptimise meetodeid. 3.7. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280ºC. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse mitmeid võtteid: Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku,
tulekahju puhkemisel elusid päästa. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata otsese põlemisprotsessiga seotud hooneosadele: korsten, ahi, pliit, kamin jne. Küttekolle ja suitsulõõr peavad moodustama koos tegutseva terviku. Korstna lahendus peab vastama küttekolde võimsusele. Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80 ºC. Selleks paigaldatakse puitkonstruktsioonid korstnatest ja ahjudest piisavalt kaugele. Väga mitmes hoones olid katusekonstruktsioonid vahetult vastu korstnat, vt. Joonis 2.71. Joonis 2.70 Katusekandekonstruktsioonid on lubjatud, et vähendada nende süttivustundlikkust (vasakul). Tulemüür kokkuehitatud hoonete vahel (paremal). 87 Joonis 2.71 Puitkonstruktsioonid ei tohi olla vastu korstnat. Minimaalne distants on
Tüüpiliseks ja levinuimaks veo- ja ladustamispakendiks on kaubaalus kaubaga. Paken- diks loetakse ka täitematerjali, mida kasutatakse koos pakendiga veose kaitsmiseks ja veoohutuse tagamiseks. Nii loetakse pakendiks ka õhuga täidetud paberkotid ja erinevad puitkonstruktsioonid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR konteinerites, mis välistavad veo- ja hulgipakendite liikumise veoühikus veo ajal ning tagavad veose jõudmise sihtkohta pakendeid ja kaupa kahjustamata. Pakendite ja pakkimise kavandamisel tuleks arvestada: • toote omadusi
annaabi.ee 
