Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste
Eesti majandus Nõukoguse võimu aastail Nõukogude võimu ajal hakkasid Eesti majanduses ja selle korralduses toimuma suured muudatused. Peamiselt põhines Nõukogude võimu aegne majanduspoliitika tööstuse arendamisele, kuid väga oluline oli ka põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja-
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaup...
Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N
nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2
Propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.a ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus
9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L
Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks. Kollektiviseerimine-kolhoseerimine, koguneti põllumajandusettevõttesse, milles tootmisvahendid olid liikmete ühisomandid. Näited vägivallapoliitikast - viljavarude varjajad said surmanuhtluse. Inimesed sunniti vägivallaga kolhoosidesse. Stalin - kommunistliku partei peasekretär. Ta tõrjus konkurendid eemale ning asus võimule. Ta arreteeris poliitilised vastased ning surus maha teisitimõtlemise. Kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadidiktatuuri kehtestamise abil
nõrgendamine, mis oli saanud toitainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid
1.gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael
*1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik näljahäda (7 milj inimest) *1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel *1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936. a Berliini-Rooma telg koalitsioonivalitsus - mitme erakonna esindajatest koosnev valitsus
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha.
tagasi võtta kanal. Sellele reageeris NSVL, kes pakkus Egiptusele oma abi kui ta võtad suuna kommunismile. Nii juhtuski. Lääneriigid taganseid ja Egiptus arenes mõnda aega NSVL toel. Peale Nasseri surma muudeti Egiptuse arengusuunda, eemaldus NSVList Ungari ülestõus- 1956 Põhjused: 1953 suri Stalin ja tema poliitika sattus kriisi alla; Austria lähedus Kõrgem elatustase; VLO (1955) baaside paigutamine Ungarisse; põllumaj. kolhoseerimine 1956. aasta sügisel toimusid Budapestis nõukogudevastased miitingud. Miitingulisi tulid rahustama nõukogude tankid, hukkus 3000 ungarlast. Tagajärjed: kõrvaldati võimult J.Nagy(liiga demokraatlik), Ungarist põgenes 200 000 in.; kolhoseerimine peatati Kuuba kriis või Kariibi kriis, 59.toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Riik oli vaene ja suurtes maj. raskustes, toodeti peamiselt suhkrut ja tubakat
Stagnatsioon 70ndatel kõikides valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitsev seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine 60ndate NSVL-I ühiskonnas tagurluse vastu, eestvedajad eelkõige haritlased. Metsavendlus 1944 1953 peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule Eestis, aktiivne relvavõitlus. Küüditamine Inimeste ümberpaigutamine vastu nende tahet. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. Urbaniseerumine Linnastumine Tsensuur Ajakirjanduse, raadio ja televisioonisaadete ning teiste trükkimiseks määratud teoste eelnev või järgnev läbivaatamine riigi poolt ees märgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Represseerimine Surveavaldamine, kellegi mahasurumine, karistamine. Raudne eesriie NSVL-I katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5
4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19
suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku
sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8. GULAG- Sunnitöölaagrid Venemaal. 9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond 10. OVRA- Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus. 11. Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870
· Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht Füürer- Saksamaa rahva juht SÕJAKOMMUNISIMI POLIITIKA · Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus:talupojad pidid kõik vilja ülejäägid
Põhiseaduslik Assamblee - Põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine. repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja)
Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. Kolmas riik-natsliku Saksamaa nimetus, esimene riik oli Püha Rooma riik, teine ühendatud Saksa keisririik komintern-Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Kommunist- kommunismi pooldaja.
Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Industrialiseerimine, kolhoseerimine ning sellega kaasnenud vägivald muutsid oluliselt Nõukogude riigi palet.
10. Mõisted: interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. sõjakommunism - Venemaa kodusõjaaegne poliitika, näiteks pidid talupojad andma kõik vilja ülejäägid tasuta riigile, kehtestati töökohustus kõigile ja riigistati enamik tööstusettevõtteid. industrialiseerimine -suurtööstuse arendamine. plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. kolhoos - põllumajandusettevõtte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Duce - rahva juht. Führer - juht (diktaator). Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Gestapo - Saksamaa riiklik salapolitsei. Wehrmacht - hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus.
- 1934 'pikkade nugade öö', tapeti mitmed tähtsamad SA juhid - 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht - 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni - 1938 'Kristallöö'- juutide vastane rüüsterünnak SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine talude vägivaldne liitmine ühismajanditeks ehk kolhoosideks Plaanimajandus majanduse suunamine ja kontrollimine riigi poolt ning riigile ja ettevõtetele kohustuslike plaanide koostamine Interventsioon vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Diktatuur üksikisiku, väikese grupi või partei piiramaru võim Kolhoos põllumajanduslik ühismajandus Nõukogude Liidus, moodustati talude vara vägivaldse liitmisega
1918-1920- te algus- Kodusõda Interventsioon- e välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee- Võitlusvõimeline sõjaorganisatsioon Komintern- Rahvusvaheline kommunistliku liikumise keskne organisatsioon. 1927.a- Stalini võimu kindlustamine, poliitiliste vastatse arreteerimineja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. Kollektiviseerimine- Talude vägivaldne ühendamine ühismajandiks, kolhoseerimine. Kolhoos- Põllumajandusettevõte , mille tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand GULAG- Laiaulatuslike vangilaagrite süsteem SAKSAMAA 1919.a-loodi Saksamaa kommunistlik partei. 1920.a- tekkis Natsiosotsialistlik Saksa Töölispartei. Pruunsärklased- rünnakurühmlased 1923.a- Korraldasid Hiterlased Münchenis mässukatse , mis ebaõnnestus. ''Mein Kampf''- Hitleri sõnad '' Minu sõda'' 1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933
Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste sissevool, tööstuslinnad. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE · 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine. · 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid
Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald · Küüditamine · Sunni viisiline viljavarumine · Näljahäda 20. GULAG- Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks. 21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad. 22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi. 23
surma hakkasid levima nendele aladele - u. 2000 a. demokraatlikud meeleolud tagasi asus seal juutide riik "Külma sõja" üks julmeim (KP juhiks I. Nagy) sõda- hukkus u. 3 miljonit 4)põllu-maj.-reformid inimest. (kolhoseerimine) Olemus: 1)Puhkes sõda - Reformidele oli vastu Osalesid: Põhja-Korea, Sügis 1956 toimus 1952- Eg. riigipeaks sai juudid vs palestiinlased, NSVL ja isoleeris Lääne- Lõuna-Korea, USA, NSVL Budabestis demonstrats, G.A. Nasser, kes püüdis sest palestiinlased ei Berliini Lääne-Sksm.-st. ja Hiina. mis suruti maha vene kanalit iga hinna eest
Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See tugevdas üha-enam varem alanud võimuvõitlust. Peale jäi 1922.a peasekretäriks saanud Stalin. 1927.a suutis ta kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates
Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult.
põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953), NSV Liidu riigitegelane, rahvuselt grusiin. Oli 1922–53 NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär, 1941–53 peaminister. Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted industrialiseerimine –suurtööstuse arendamine kollektiviseerimine e. kolhoseerimine ja plaanimajandus talude vägivaldne ühendamine ühis majanditeks e kolhoosideks ja plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. vägivallapoliitika NSV Liidus- 8. Fašistlik Itaalia: Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? (lk. 54) Nad ei saanud vajalikke maalasi, mis lubati esimeses maailmasõjas Antandide poolt, sõjas polnud eriti tugevad, sõja kahjud. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule? (lk. 54-55) Rahvusliku Fasistliku
*Okupeeriti NSVL poolt. *Venestamine. *Kommunistlik reziim lammutas lõplikult senise kodanikuühiskonna, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati käsumajandus. -Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.
Loodi liidusuhted itaaliaga Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted Kolonialism-eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle. Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad
Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Maailmarevolutsioon ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte. Venemaa püüdis seda igati õhutada. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23
· Ateismikampaania Välispoliitika · NSVL laiendamine · Idabloki teke · II MS · Korea sõda · Berliini blokaad · VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. · ,,Raudne eesriie" · Tuumarelv Majandus · Industraliseerimine mindi üle tehaselisele tootmisviisile · Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse o Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand o Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte · Rasketööstuse eelisarendamine sõjamasinate tootmine, et kindlustada sõjalist võimu
20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja siinset tööjõudu arvestav tööstus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ning jätkus sõja-aastatel. Hakati rakendama stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Juba 1944a agasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagrisse. Represseerituid oli a-tel 1944- 1954 ligikaudu 30 000. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna
Moskva juhiste täitja laveeris osavalt Eesti ja Moskva vahel. · 1944-1953 oli Eesti okupatsioonireziimi peamiseks vastupanu vormiks aktiivne relvavõitlus ehk metsavendlus. · Loodeti alusetult, et lääneriigid aitavad taastada iseseisvuse. · Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides). 2) Üliindustrialiseerimine tööstuse ülikiire arendamine. eesmärgid: 2.a) Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides. 2.b) Piirkonna venestamine. tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine. Euroopa 7.03. Lääne-Euroopa 1950-1960.aastatel Lk 47-51
eestlastest. ENSV majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandusmudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940 1941) ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944). Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloom. Tööstuse jõuline eelisarendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Käsumajandusega kaasnes massilise võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. 1980 juba üle 70%. Kõige suurem osa rahvastikust on moodustanud eestlased, teisena Eestis elavad venelased jne.
Majanduspoliitikas tühistas ta Lenini poolt välja käidud NEPi poliitika ehk ,,Uus majanduspoliitika". Tema arvates pidi see otsus muutma Venemaa kiiresti tööstusriigiks, tagama kiire sõjalise kasvu ning tulevikus maailmarevolutsiooni teostamist. Pidi algama plaanimajandus, kus riik jälgis plaani järgi tööstuste tootmismahtusid. 4 Põllumajanduses hakkas toimima kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. See tähendas talumajapidamiste ja eraomandite ühinemist ühismajanditesse. Sellega kaasnes ka loomulikult palju vägivalda, kõrvaldate rikkad talupojad, kes olid varem palju tööd teinud, tänu millele ka nii kaugele jõudnud. Küüditati üle 9 miljoni talupoja põhjapiirkondadesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks.(2) Stalin tahtis oma võimu veel siseriiklikult tugevdada
*punapropaganda vohamine Mis abinõusid võimud rakendasid vastupanu suhtes? Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti,nende üle mõisteti kohut poliitilistel protsessidel ja saadeti vangilaagritesse. 8.Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti tööstusele ja põllumajandusele. Tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine),põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid-- kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. 9.Analüüsi muutusi Eesti rahvastikus,millega neid põhjendada? Eestlaste suhtarv rahvastikust oli vähenenud alates 1959 a kuni 1989aastani
vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Majandus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati esmalt maareformi, seejärel sundkollektiviseerimise (kolhoseerimine) ja forsseeritud industrialiseerimise abil ning jäiga riikliku plaanimajanduse kehtestamisena. Nii pääses Eestis maksvusele käsumajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Hiljem - 1960. aastate algul - tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu , kuid nende mõju jäi ajutiseks.
Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid, masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob
Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine. 1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli
et inimesed ei hakkaks vastu NSV Liidu kskudele ja korraldustele 2. Inimesi kditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vgivald, propagada. 5. l vastu 26. mrsti 1949. aastal kditati rongidega 20722 inimest, enamasti Prnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal prdus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30000 kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2
2. Inimesi küüditati aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. 3. Metsavendi kiusati taga. 4. Lisandus vaimne vägivald, propagada. 5. Ööl vastu 26. märsti 1949. aastal küüditati rongidega 20 722 inimest, enamasti Pärnu, Valga ja Viljandimaa maakondadest, kuna seal olid rikkamad alad. 6. 1959. aastal pöördus peale Stalini surma ENSVsse tagasi ligikaudu 30 000 küüditatut ja arreteeritut. · Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada -
Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad. 1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas toimus põllumajanduses kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sellega kaasnes ka ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. Aastatel 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljardit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse ja 1930. aastate algul tabas NSV
Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme
korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike
annaabi.ee 
