jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo. Põgusalt tuleb juttu ka
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ...
Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja, osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks. Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust, koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik. 1802/1804. aasta seadused
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele seati piirid javõis mõisnikku kohtusse kaevata. Kehtis Liivimaa kubermangus (1765). IV Vaimuelu ja vennastekogudused Venemaa ei suutnud kultuuriliselt Baltimaid mõjutada. Mõjutas Saksamaa, kust tulid haritlased siia. Luteri kirik oli, kuigi mitmed kirikud olid hävinenud. Uued õpetajad Saksamaalt ja elavnes usulise kirjanduse välja andmine. 1739. a ilmus I eestikeelne piibel, tõlkija Anton-Thor Helle. Levis 18. saj keskpaik. Võrdsus ja ühtekuuluvustunne. Keelati ära maised lõbustused. V Valgustus Baltikumis ja poliitilised olud 18. saj lõpul 18. saj II p jõudis siia
Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi
Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks..
1686.a.anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 8) Vaimuelu Vene aja alguses. Vastus: Vene võim ei vähendanud esialgu Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Pietism pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usuliste stagnatsioonile. 18.saj.olid just kirikuõpetajad kõige moodsamate ideede kandjateks ning vastukaaluks baltisaksa konservatiivsusele. Vennastekogudused ehk hernhuutlased kogudused jõudsid Eestisse 1730.te aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes.
• LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA. • LUTERLIKU KIRIKU JA HERNHUUTLASTE LIIKUMISE SUHTED OLID ÜLDISELT TERAVAD. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned. Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas
aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises,
Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad
rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius Asutas esimese õpetajate seminari, oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada.
valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib) kodukariõigus Mõisniku õigus koha peal kohut mõista,karistada(Eestis) Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Vene riigis (18.-19.s.) hernhuutlus Vennastekogudused,talupoegade hulgas levinud usuline liikumine 18.-19.saj. Iseseisvusdeklaratsioon Dokument,millega 4.7.1776 kuulutati välja USA iseseisvus. Autor Th.Jefferson rassism Maailmavaade,et rassid pole võrdsed plantaator Istanduseomanik Ameerikas Ku Klux Klan USA salaorganisatsioon neegritega arvete õiendamiseks Suurmogulid Mongoli päritolu riik Indias 16.-19.saj.(Akbar,Babur)
Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. 18) Millal ilmus esimene eestikeelne Piibel? 1739. aastal ilmus Piibli esimene eestikeelne tõlge. 19) Missugused usuvoolud mängisid tähtsat rolli 18. sajandi luteri kirikus? Iseloomustage neid. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. esimesel poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine.
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg"
Kordamisküsimused. 1. Lutheri kirik ja uued suundumused. Peale Põhjasõda levisid järgmised usuvoolud: Pietism Hernhuutlus e. Vennastekogudus Ratsionalism Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine
kirikud olid tühjad, väiksematest küladest ei olnud enam midagi järel, Tallinnas suri väga palju inimesi katku, isegi mõisas oli lihtne riietus ja kasin toit, põllud olid söötis ja koduloomad hävinenud. 4 Balti erikorraks nimetatakse seda, Eesti ja Liivimaa eriõigusi Vene riigi kooseisus. 4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13
1. Sõja tagajärjed · Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. · Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. · Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem (Kübarate sõda, Gustav III sõda, Soome sõda) püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. · Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. · Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli si...
· Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist · Nõukogude kommunism kirjeldab antud isiku õpetusi kui kristliku kommunismi printsiipe Jelizaveta I · Venemaa tsarinna 1709-1762 · Keelustas vennastekogudused nende äärmuslikkuse tõttu · Lõpetas balti eriolukorra laiendamise ja edasi arendamise. Seega lõi aluse Balti erikorra katkestamiseks. · Tuli võimule riigipöördega Otto Gustav Douglas · Tallinna kindralkuberner 1687-1771 · Pärit Rootsist · Vastutas ka Soome okupatsiooni eest George von Browne · Liivimaa kindralkuberner 1698-1792 · Pärit iirimaalt, spartalike eluviisidega sõjaväelane · Katariina II poliitika elluviija
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
Talurahvast kõige rohkem raputanud nähtuseks oli pietismiga seotud vennastekoguduste (v vennastekogude) e hernhuutlaste liikumine. Selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739. a algas üldine usuline ärkamine. Tlp rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Kuna liikumine ähvardas nii mõisa kui kiriku kontrolli alt väljuda, andis keisrinna Elisabet 1743.a ukaasi, millega vennastekogudused keelati. Katariina II ajal keeld kaotati ja liikumine elas üle uue tõusuaja. Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...
põhjasõda, Vene koosseisus. Eestikeelne piibel ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja Anton-Thor Helle Vennastekoguduse liikumine, positiivsed ning negatiivsed tagajärjed vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal.
faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumine. Saksamaalt saabunud pedagoogid pöörasid tähelepanu koguduseliikmete lauluoskuse suurendamisele. Samuti õpetati vaimulikke laule lastele, nii et 1794 tegutses Kambjas juba esimene lastekoor. Ka õpetati nii lastele kui talupoegadest vanematele pillide käsitsemist(näit.orel,viiul,klarnet) ja ka valmistamist. 1818 alustas Tartu vennastekoguduses tegevust esimene eesti pasunakoor. Hernhuutlus saavutas talurahva hulgas
on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010)
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele.
selgitada ja arusaadavaks muuta. 1739.a. ilmus esimene eesti keeles piibeli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton-Thor Helle. 18.saj keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus e. vennastekoguduste liikumine. See on liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine
Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti
lugemisoskus. 1765 anti välja nn. koolipatent, mis nõudis kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. 18. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda 60%. See oli üks kõrgemaid Euroopas. Kirjavara 1739 anti välja esimene eestikeelne piibel. Selle tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Hakati välja andma eestikeelseid rahvakalendreid. Usuelu Tulid välja uued usud pietism, ratsionalism, vennastekogudused ehk hernhuutlased. Pietism Taotles usu sügavamat mõistmist, mitte selle päheõppimist. Kutsusid talupoegi vagadusele ja sõnakuulmisele. Ratsionalistid Asetasid põhirõhu talupoegade valgustamisele. Vennaste kogudused Põhimõte oli võrdsus. Valgustusajastu ehitusstiilideks olid parokk ja klassitsism. Vabaks laskmine ja selle tagajärjed 19. sajandi alguseks oli väljakujunenud mõte: üks inimene on teise inimese ori. See 19. sajandisse ei sobi.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Forselius koostas ka oma meetodile vastava aabitsa, mis ilmus Riias 1686. Rahvahariduse edendamine põrkus mõisnike vastutööle. Forselius tõestas, et eestlased on õppimisvõimelised ja vaimselt normaalsed. Õpetamine toimus vaatamata mõisnike vastutööle, ka Suure Nälja ja Põhjasõja ajal ning Rootsi valitsusaja lõpuks (1710. aastaks) võib arvata et oli kirjaoskajaid Eestis juba kümneid tuhandeid. 5. Haridusvõimalused Eestis 18. Sajandi I poolel. Vennastekogudused. Tartu Ülikool tegutseb rahulikult Põhjasõjani, siis jooksevad professorid laiali kartes sõja kätte jääda. Põhjasõja tagajärjel langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist domineerimist. 1715. aastal läks trükki põhjaeestikeelne ,,Uus Testament" 1732 ilmus eesti keele õpik. 1739. Aastal ilmus täielik ,,Piibli-Ramat"
varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16
Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16
Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a. vihavaenlased. Kirik ja mõisnikud kasutasid nõiaprotsesse vastakatest talupoegadest vabanemiseks ja teiste hirmutamiseks. 1730 – hernhuutlus – algasid vennaste liikumised – hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksasju. Tekkisid vennastekogudused kes soovisid oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt 1844-45 – suur näljahäda.. 1850 – kristlusest loobumine. Kristluse kujunemine: Kujunes Rooma impeerium. Rooma vägivallatsemine tekitas inimestes vastuolusid ja sundis neid omakorda mässama. Inimesed, kes ei näinud muud võimalust vabaneda otsisid pääseteed taevast. Vanad religioonis ei saanud väljuda rahvuslikest piiridest, oli vaja religiooni, mis ei oleks olnud lihtsalt rahvuslike tingimustega vaid mis oleks
Entsüklopedistide liider oli neljas mees D.Diderot. Saksamaa valgustus Ei ole nii kriitline/terav, kui Prantsuse valgustus. Ta on mõõdukam. Saksa valgustusel on tihedam seos relligiooniga. Saksamaal tekib pietism (lehelt) ehk omamoodi uuendatud kristlus. (Kasvas välja luterlusest). Kristliku vagaduse rõhutamine, mindi tagasi vara kristliku võrdsuse juurde, kõik on ühe jumal lapsed - rõhutab ka võrdsust (pärisorjuse kriitika). Sellest tulenevalt need vennastekogudused mis tekkisid, nende liikmed hakkasid keelduma teotööst (koormistest) sattusid mõisnike viha alla. Nad ei tunnistanud ametliku kiriku organisatsiooni (sealsed hierarhiat), Vennastekogudused valisid oma juhid endi seast ja need viisid jutlustusi läbi ja väljaspool kirikut viidi neid jumalateenistusi läbi. Krahv N.L von Zinzendorf pani aluse vennastekoguduste liikumisele. Esimene tekkis Hernhut-i külas ja sealt nimi hernhutlik liikumine
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
kestis 25-30 aastat. Aleksander I (1801-1825) Vene keiser, kes vabastas talurahva Baltikumis. 1816 vabastuskiri Eestimaa kubermangus 1819 Liivimaa kubermang Selle tagajärjel Eesti talupoegadele perekonnanimede andmine Kolmandik nimedest saksakeelsetest Eestlased osalevad ka Napoleoni vasases sõjas 1807-1815 (maamiilits) Michael Andreas Barclay de Tolly Kõrgeim sõjaväelane Eestist (feldmarssal) Kordamis küsimised 10.Mis organisatsioonid olid vennastekogudused ja mida nad kaasa tõid? 11.Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi? 12.Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit. 13.Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned) 10.vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus 11.Õigus vallasvarale, Valla ja kihelkonna kohtud, Õigus pärandada talusid,
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas: Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos. Õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures. Töötas suure osa oma elust Dresdenis Saksimaa kuurvürsti õukonnas. Kirjutanud esimese saksa ooperi ,,Daphne" Ei kasuta luteri koraali loomingu alusena.
hingelist elamust, kuigi sellega kaasnevad palved olid ristiusust. 7 Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal Luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund- hernhuutlus- sai alguse 1720. aastatel Saksamaal ja jõudis Baltimaile juba sama kümnendi lõpul. Uue usuvoolu populaarsus osutus nii suureks, et kogu provints ähvardas muutuda hernhuutlikuks. Ohtu märganud ametivõimud hakkasid vastuabinõusid otsima ja keisrinna 1743. a. ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail. Sajandi 50. aastail hakate jälle tasapisi uusi misjonäre Baltimaile saatma. Nende hulgas oli ka Christoph Michael Königseer. Königseer oli lihtsate ja usklike vanemate laps ning tutvus juba varakult piibliga. Peale õpinguid tutvus ta juhtivate pietsitidega ning tegi valiku hernhuutlaste vennastekoguduse kasuks. Ta avaldas soovi töötamiseks kodumaast kaugemal ning 1754. aastal läkitati ta Baltimaile. Hernhuutis viibis Königseer 1674
seas. Pietism: - inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne. Hernhuutlus vennastekoguduse (173040). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis rändkäsitööliste kaudu. - vagadus, jumalakartlikus, alandlikus, kõlblus - võrdsus ja vendlus - koostöö inimeste vahel moodustusid talupoegade seas vennastekogudused, olid omad juhid, palvekoosolekud. Põlu alla sattusid rahvarõivad, regilaul. Hävitasid torupille, viiuleid, kandleid, ohvrikohtasid. Vargused vähenesid. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse positiivselt, kuna see tõi rahva usule lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada,
Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
