Silvesteri armuõigus. 1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu. Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest. 1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla. Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri. Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu. 1480 algul tungiti Pihkva aladele, Pihkva sai Moskvast abi> venelaste vägi Trtu pk-a, vallutati Kastre knts ja naasti Pihkvasse 1480 suvel Borchi uus katse jäi tulemustetavenelased sel ajal tatarlastega sõjas) 1481 veeb Moskva, Pihkva, Novgorodi väed Liivimaale, märtsis langes Viljandi, linnust ei suudetud vallutada. 1481 sept Moskva suurvürst Joann III Novgorodis ja Pihkvas sõlmiti Liivimaaga 10 aastaks Liivim-l jätkusid isetülid Ordu,pp ja Riia vahel.
Eesti sai sõjalist abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aldele. Eesti riikluse kinnitamiseks valiti aprillis Asutav Kogu. (esimene istung aprillis 1919) Asutava Kogu põhiülesandeks sai põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Mais 1919 suunati sõjategevus Eestist välja poole, et säästa maad sõjapurustustest. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkv, Lätis murti läbi Punaarmee rindest ja puhastati Põhja-Läti punaarmeest. Juunis tekkis Eestile uus vastane-Lätis tegutsev Saksa sõjavägi, sest Sakslased tahtsid ikka endaga Baltikumi liita. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga ning nõudsid nende tagasitõmbumist. Sellest kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda. Neljapäevases võitluses Võnnu(Cesise) all surusid eestlased saksa rügemendi tagasi ja ja jälitasid neid Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu
annaabi.ee 
