Oli inimesi, kes üritasid kaitsta baltisakslaste huve, oli neid, kes leidsid, et venestamises on positiivseid külgi ja olid ka mõningad, kes arvasid, et peaks ärgitama eestlaste rahvuslikku iseteadvust. Minu arvates oli väga hea, et keegi arvas, et peaksime säilitama oma rahvuse ja kultuuri ning selle nimel võitlema. Tänu sellele mõtteviisile me eestlased saavutasimegi iseseisvuse ja me peaksime olema tänulikud Jaan Tõnissonile ja Villem Reimanile Venestusajal oli lisaks juba mainitule veelgi positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Mina isiklikult ei oska otsest seisukohta võtta venestuseaja kohta, sest tegelikult puhastas venestamine sellega teed eestlusele, tõrjudes avalikust elust eemale sakslasi ja saksa keelt. Ma arvan, et kui mina oleks elanud venestusajal siis, mina oleks seisnud venestusele täpselt samamoodi vastu nagu Tõnisson ja Reiman.
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Toetus eelkõige eestlastele. Nautraalne. Tegi koostööd, oli kirikuõpetaja. Radikaalne suund: Carl Robert Jakobson. Sakala 1878. Majanduslikud ja poliitilised. Eestlastele võrdsed õigused baltisakslastega, esindus kubermangu maapäevadel, baltisakslaste privileegide kaotamine. Ei pooldanud, vastaseis baltisakslastega. Nägi liitlast Vene keskvõimus. Eitav 13. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Karl August Hermann, Villem Reimann, Hugo Treffner? Karl August Hermann – oli Eesti helilooja. Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14
Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast? Vene keskvõim saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada Baltisaksid ühiskondlik mõjuvõim vähenes Eestlased koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks? Keskvõim püüdis õigeusu kiriku positsiooni tugevdada. Õigeusk tehti kohustuslikuks ja keelati luteri usk. Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada. Võrdluses luterlusega jäi vene õigeusk siiski jätkuvalt tagasihoidlikule kohale. 6
Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa
Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa. Kasutatud materjalid: Põltsamaa Ametikooli koduleht, http://www.pkpk.ee/?pg=/1&l=et 22/04/08 Olnust Olevale, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/02/15//olnust.htm 22/04/08
aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui
5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja kohalikule kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: - osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist paremaks, kui
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks
- 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada. Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870. esimene raudteeliin oli Paldiski-Tallinn-Narva. 1870
5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja kohalikule kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. Stolõpin sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. Jaan Tõnisson rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4
· Raskustele vaatamata ilmusid eestikeelsed ajalehed 1891 hakkas "Postimees" ilmuma 6 korda nädalas, saades esimeseks päevaleheks. · Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis Ja nõnda on elu kiik : Ükskord kui terve mõte- Ükskord on Eesti riik · Just venestusajal sündisid ja kasvasid üles need mehed, kes rajasid ja juhtisid Eesti Vabariiki- J.Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner jt.
läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari
E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Aleksander Nevski katedraal (1900). F) vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. G) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (N: Dorpat > Jurjev 1893). 2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja meie kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri: A) osad toetasid venestusreforme; pidasid eestlaste venestumist
Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi- dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal-Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti.Ado Grenzstein-Venestuse toetaja.Pidas tähtsaks Eesti laienemist Venemaale.Tema ajaleht ,,Olevik'' soosis eestlasi venestuma.Karl August Hermanni toimetusel ilmus ajaleht ,,Postimees''.1883 alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium.
suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat. Laulupeod olid 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritusteks. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. 1988. aasta suvel kogunes Tallinna lauluväljakule öösiti tuhandeid inimesi, kes laulsid uusi ja vanu isamaalisi laule ning kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks, mis kulmineerus septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul". Kõlasid jälle vanad isamaalised laulud, mis 19
1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 18741885 oli ta 3 Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 18851886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse. Veskest oleks võinud saada esimene eesti keele professor Tartu ülikoolis, aga venestusajal sai talle ilmselt saatuslikuks tema liigne rahvuslikkus. Väikeste tagasilöökidega jätkas oma keeleteadust Kaasani ülikoolis, kuhu siirdus 1886. a sügisest. Kaasanisse aitas tal kohta leida Baudouin de Courtenay, maailmakuulsa Kaasani koolkonna rajajaid, kes ise töötas sel ajal Tartu ülikoolis. Kaasani ülikoolis töötas Veske soome-ugri keelte õppejõuna kuni oma ootamatu surmani 1890. aastal. Ametlikult nimetati Mihkel Veske Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks 8
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
aastal venekeelsena. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega). 2.Kooli juhtimine Eesti Aleksandrikooli juhtis kuratoorium (hoolekogu) ja inspektor (juhataja). Kuratoorium pidi vastutama kooli majandusliku olukorra eest, sai teha ettepanekuid kooli lisaõppeainete õpetamise ja kooli heakorda puudutavate küsimuste kohta. Kuratooriumil oli õigus esitada kandidaate inspektori ja õpetajate kohtadele. Kuratooriumi osa kooli juhtimises aastate jooksul vähenes
arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine. EKmS-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada. EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907- 1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks õpetati paar tundi valiti Jakob Hurt. nädalas erandlikult ka
Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise
1880 Tallinna nais-abikomitee, mille presidendiks valiti Eugenie Cäcilie Fanny Rosenthal (1845-1897) Esimesed eestlaste naisseltsid. Vene mõju eesti kultuuriloole ärkamisajal õigeusu kiriku kaudu Õigeusu ja vene mõjud eesti kultuurile on veel vähe uuritud ja seega ebaselged, mida sealt tingimata tuli, sest 1840-ndatel toimus Liivimaal suurem pöördumine õigeusku. Mihkel Suigusaar (1842-1916) töötas vaimulikuna Pärnus, oli õppinud Riias ja Moskvas. EESTI KULTUUR VENESTUSAJAL 1880. AASTATE ALGUS- 1905 Venestusperiood algas Sahhovskoi kuberneriks määramisega, üldisemalt 1880-ndate esimesel poolel Aleksander III võimuletulekuga (esimene keiser habemega). Eestlased olid algul entusiasmi täis ning käisid kultuuri toetuseks keisrile baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada
üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula. J.Hurda üheks suurimaks teeneks oli Aleksandrikooli rajamise korraldamine. Tema juhtida oli Eesti Kirjameeste Selts(EKS), mis loodi 1872. Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile. C.R.Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus" (väljaandja J.Kõrv), peagi liitus temaga "Olevik"(A.Grenzstein)
Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt. Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine. Tihtipeale nimed lihtsalt tõlgiti, kuid mõnikord asendati ka täiesti uue nimega, mis tekitas suurt segadust. Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks
aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaldu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudteede ehitamine andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimali paremine toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinnasse kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874-1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist
temast seltsi esimees. Venestusaja haripunktil suutis ta rahvuslikule liikumisele elu sisse puhuda. Jaan Tõnisson (1868-1941) eesti poliitik, riigitegelane, õigusteadlane, korduvalt EV riigivanem. 1891-1892 EÜS-i esimees, 1892 astus ka EKS-i ning hakkas kuuluma K.A. Hermanni toimetatud ajalehe ,,Postimees" toimetusse. 1896 asus ta selle peatoimetajaks (kuni 1930. aastani oli lehe vastutav väljaandja) Propageeris koos kaaslastega (Reiman jt) venestusajal eesti keele kasutamist. Temast kujunes üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, väärtustas liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, oli suur Pätsi vastane (õige ka, arvestades milline kabi Päts oli). Konstantin Päts (1874-1956) ametlikult poliitik ning jurist, mitteametlikult tuntud varas, reetur ning viimane kabi. 1901-1905 andis välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi. Eestimaa Päästmise Komitee esimees
· Esimest üldlaulupidu sooviti tähistada selle auks, et 50 aastat oli möödas sellest, kui kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks
Rahvaste Organisatsiooni Peaassamleele, milles nõuti Eesti iseseisvumise taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, Nõukogude vägede väljaviimist jms. Lääneriigid sellele ei reageerinud, kuid kaude mõju oli olemas- maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. ENSV uuel venestusajal. Venestuse algus. 1978 vahetati parteijuhi kohal välja J. Käbin. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks kinnitati umbkeelne ja kindlalt Moskva-meelne Karl Vaino. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid. 1978 algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Esmajoones pidi vene keele osatähtsust oluliselt suurenema hariduses. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasuhust kohustust eesti keele suhtes Eestimaa muulastel ei olnud.
-Aleksandrikool, avati 1888.aastal vene õppekeelega. -Tallinna toomkool, lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis ära. -1893.viidi vene keelele üle ka Jurjevi ülikool ehk Tartu Ülikool Õigeusu levitamine -Eestlaste meelsust üritati muuta õigeusu levitamise teel. -Eriti innukalt tegeles sellega Sahhovskoi Eesti kubermangus.- -Üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid. -Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa( Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. Eesti ühiskond venestusajal -Kultuurielu oli venestamise rängaks hoobiks. -Laulu-ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad nagu ''Türgi hobuse muna ehk 15-rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju'', mille pealkiri kõneleb iseenda eest. -Ka Eesti Kirjameeste Selts jäi soiku, kuni see 1893.a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. -Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ''Valgus'' 1880.a
klassitstlik arhitektuuripärand. Tartus sai alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Eestlased hakkasid kaasa lööma äritegevuses, ülikooli asusid õppima eesti rahvusest mehed, näiteks: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. 1869. aastal toimus Tartus Eesti I Üldlaulupidu, millest sai alguse tänapäevani kestev eestlaste iseseisvumistahet meenutav ja austav laulupidude traditsioon. 19. sajandi lõpus tomunud venestusajal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks ning ülikoolis kehtestati õppekeeleks vene keel. Siiski jäi Tartu eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks ning kultuuri arenemise kohaks. Esimese maailmasõja käigus 1914 – 1918. a vallutati Tartu Saksa vägede poolt 25. veebruaril 1918. aastal. Enne seda oli aga jõutud välja kuulutada Eesti Vabariik. Vabadussõja 1918 – 1920. a alguses hõivasid Tartu mõneks ajaks Nõukogude Venemaa väed, suuremaid
Venemaale tagasi. Pisut hiljem leidis aga oma surma: ta hukati Stalini poolt puhastusaktsiooni korras. 1. detsembri oluliseks tagajärjeks oli valvsuse suurendamine. Taastati Kaitseliit, mille tegevus oli peale vabadussõja lõppu suikunud. Kultuurielu, hariduselu ja kunstielu areng peale iseseisvuse kehtestamist oli uudne ja mitmepalgeline. Kuigi Tartu Ülikool oli üks vanemaid terves Ida-Euroopas, oli Eestis asuva ülikooli õppekeeleks saksa keel ja venestusajal vene keel, aga teadlasteks valdavas enamuses sakslased. Nüüd püüti kõik muuta eestipäraseks. Eesti Vabariigi lõpupäeviks oli loodud igati kõrge tasemega eestikeelne ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus"
2. Õigeusu levitamine Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Üle kogu Eestimaa rajati vene õigeusu kirikuid. Kindralkuberneri Sahhovskoi ettevõtmisel ehitati suur õigeusu katedraal otse Toompeale. Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. Vaatamata ägedale kihutustööle, polnud Põja-Eestis õigeusku astunuid üle 1/5 rahvastikust. 11.3. Eesti ühiskond venestusajal Rahvusliku liikumise aegne elavnemine asendus ängistuse ja pessimismimeeleoluga. Kuigi enamik seltse jätkas tegevust, asendus senine aatelisus kergete meelelahutustega. Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad. Eesti Kirjameeste selts jäi soiku, kuni see 1893. a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. A
· Suurenes eesti noorte pürgimine kõrgema hariduse järele. · Tekkis pinnas iseseisvusideedele luuletaja Juhan Liiv: Ja nõnda on lugu ka Eestis Ja nõnda on elu kiik : Ükskord kui terve mõte- Ükskord on Eesti riik · Just venestusajal sündisid ja kasvasid üles need mehed, kes rajasid ja juhtisid Eesti Vabariiki- J.Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner jt. Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida
Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Puristlike vaadetega Hermann on rikastanud ka muude erialade sõnavara. Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti koolid venekeelseks, vähenes ka keelekorralduse aktiivsus. • Eesti kirjameeste selts (1872), juhtkujuks J.Hurt (esimene keelekorraldusjuht). Eesti kirjakeele kujundamisel on seltsi otsustel suurem kaal kui üksikisiku ettepanekutel, seepärast viis ta oma mõtted seltsi koosoleku ette. Nende alusel tegi EKS esimesed tähtsad keelekorraldusotsused ning aastat 1872 võib pidada eesti keelekorralduse aluseks. (M.Veske, K
Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega). Eesti Kirjameeste Selts- (1872-1893). Üle-eestiline organisatsioon, mis koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine (eriti õpikud). Tegeles ka rahvaluule ja vanavara kogumisega, eesti keele ja ajaloo uurimisega, eesti keele arendamisega ja uue kirjaviisi juurutamisega. Tänu seltsile kujunes rahva
) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks
Austria-ungari lagunemisel:Tsehhoslovakkia, Austria,Ungari. Inglismaa alt vabanes Iirimaa. Esimene maailasõda muutis oluliselt jõudude vahekorda maailmas:USA tugevnes nii majanduslikult kui poliitiliselt(tema kaotused sõjas olid kõige väiksemad),uus suurriiik-Nõukogude Venemaa(hiljem NSVL),suurte impeeriumite lagunemine ja väike riikide sünd, Inglismaa ja Prantsusmaa võimu kasv ning Saksamaa hävitav lüüa saamine ja allaandmine. Pilet nr. 17 ; (2) Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht, mille toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Postimees tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele talupoegadele ja eesti linnakodandlusele, astudes välja nii saksastumise kui venestamise vastu. Postimehe üks olulisem nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine ning Tõnisson ja tema mõttekaaslased rääkisid demonstratiivselt eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks eesti leheks Tallinnas ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstatin Päts
1901. aastal hakkas Põhja-Eestis ilmuna teine eesti päevaleht ,,Teataja", peatoimetajaks Konstantin Päts. Kaasautoriteks olid Vilde, Tammsaare, Johannes Voldemar Veski. Eestikeelne raamat ja tõlkekirjandus Raamatutoodang mitmekordistus eelneva ajajärguga võrreldes. 1913. aastaks jõuti 700 nimetuseni aastas. Ilukirjandust oli sealhulgas u veerandi jagu. Anti välja oma teoseid kui ka tõlkeid. Seni valdaval kohal olnud saksa kirjandus taandus mõnevõrra. Venestusajal oli peamine tähelepanu suunatud vene klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite tõlked (Tolstoi, Tsehhov). Veel olid tuntumad Zola, Maupassant, Ibsen, Twain. REALISM JA JUTUSTAV PROOSA Eesti kirjanduses kujunes realism valitsevaks kirjandusvooluks u kuni 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Maailmas on ka tuntumad realistid olnud romaanikirjanikud, nii ka Eestis.
Ta sõdis laulupidude vastu ja kiitis igal pool venestamist takka. Ainsaks rahvusliku vaimu ärkvel püüdvaks ajaleheks jäi Hermanni ,,Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman. Töötas kirikuõpetajana, koguduse töö kõrvalt jõudis edendada üle kogu maa karskusliikumist ja panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti
eesti keeles. Ülikooli autonoomia hakkas kannatama alates1889 aastast, kui selle õigusi hakati piirama. 1893 ametlikult tartu linn nimetati ümber Jurjeviks ja TÜ Jurjevi Ülikooliks. Osadele õpetajatele tehti täiendkoolitusi, kuid siiski suur osa õpetajaid lasti lahti, sest ei osanud keelt. Ametisse tulid vene õpetajad kes tihti eriti piiti ei jaganud ja kvaliteet kannatas. Tsensuuri teema- kõik trükised vene impeeriumis allusid tsensuurile. Tsensuur muutus rangemaks venestusajal ja osad ajad üldse suleti või piirati asju ja seltse jne. Ntks Eesti kirjameeste selts pandi kinni. Õigeusu levitamine- 1880ndatel aastatel läks õigeusku üle eestimaa kubermangus ligi 10 000 inimest. 1840ndate usuvahetus puudutas vaid liivimaad. Tervikuna rahavstikus oli õigeusku 10% eestimaal ja liivimaal kokku, liviimaal oli rohkem, luterlasi oli ülejäänud 90%. Ka venestusajal tekkis tendents, et kui osa oli läinud talupoegadest õigeusku, siis sooviti tagasi luterlikku minna,
aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema
,,Jah" ütles: 20 inimest ,,Ei" ütles: 3 inimest 2) Mis põhjustel said eestlased Venemaale? Kui teate siis, mis ajal? a) ,,Ei tea" ütles: 4 inimest Venestamise ajal: 2 Sõdade ajal: 3 Küüditamise käigus: 12 Vabatahtlikult: 5 Maa ja parema elu otsingul: 2 Rahvaste ränne: 1 NSVL-i ajal: 2 b) Ei tea: 12 II maailmasõja ajal: 2 Märtsi-ja juuniküüditamise ajal: 2 Sõdade ajal: 1 Nsvl-i ajal: 1 20. sajandi jooksul: 2 19. sajandi keskel: 1 Venestusajal: 1 1940-1941: 1 3) Millises piirkonnas on Venemaal kõige rohkem eesti asendusi? Ei tea: 10 Siberis: 10 Novosibirski oblastis: 1 Ida- ja Lääne Siberis: 2 Peipsi järve lähedal: 4 Pihkvas: 1 Peterburi ümbruses: 1 4) Miks paljud eestlased ei pöördu kodumaale tagasi? Ei tea: 1 Ei saa endale lubada(majanduslikud põhjused): 5 Harjunud: 10 Ei taha tagasi tulla: 2 Eesti keelt enam ei oska: 3 Sealne elu on parem kui Eestis: 7 Side kodumaaga puudub: 3
*1965. majreform likvideeris rahvamajnõukogud ja taastas maj tsentraalse juhtimise, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest *areng aeglustus, siis peatus *levis gigantonoomia, raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud *loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord *põllumaj arenes edasi, kuid üle 50% toodangust NSVL teistesse piirkondadesse *vahe Baltimaade ja lääneriikide vahel süvenes 28. ENSV uuel venestusajal *70ndatel muutus NSVL ametlikus rahvuspoliitikas keskseks tees, mille järgi kõik Nõukogudemaal elavad rahvad sulavad üheks nõukogude rahvaks. Enamikes liiduvabariikides, k.a. ENSVs tähendas see venestamist. *Uue rahvuspoliitika elluviimiseks ei sobinud Moskvale enam ENSV juhtkond ning 1978 vahetati parteijuhi kohal välja Käbin ning temast sai ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. *EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Moskva-meelne Karl Vaino, kelle pärast sunniti
pääses ta terve nahaga Venemaale tagasi. Pisut hiljem leidis aga oma surma: ta hukati Stalini poolt puhastusaktsiooni korras. 1. detsembri oluliseks tagajärjeks oli valvsuse suurendamine. Taastati Kaitseliit, mille tegevus oli peale vabadussõja lõppu suikunud. Kultuurielu, hariduselu ja kunstielu areng peale iseseisvuse kehtestamist oli uudne ja mitmepalgeline. Kuigi Tartu Ülikool oli üks vanemaid terves Ida-Euroopas, oli Eestis asuva ülikooli õppekeeleks saksa keel ja venestusajal vene keel, aga teadlasteks valdavas enamuses sakslased. Nüüd püüti kõik muuta eestipäraseks. Eesti Vabariigi lõpupäeviks oli loodud igati kõrge tasemega eestikeelne ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare
Alates 1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja lisanimedena (kuni 16.saj). kristlikud mugandnimed (alates 14.saj) - tüüpilised: Jaan, Madis, Andres, Tõnis, Siim; Mari, Mall, Piret, Kadri – nimed on üle võetud alamsaksa keelest - põhiliselt on need kanoonilised nimed, piibli ja pühakute nimed (Helena = Leena; Katharina = Kadri, Kai, Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast) Koos haridustaseme kasvuga jõudsid eestlased arusaamani, et peab kandma Euroopas levinud nimesid. Dokumentidesse hakkasid ilmuma keerulised saksa nimed, mida rahvasuus kindlasti mugandati. eesti nimed (1880–…) 1892 võeti Isamaa Kalendrisse Linda, Salme, Sulev ja soome nimedest Hilja, Helmi, Kullervo. Radikaalsemalt võttis selle käsile Mats Tõnisson, kes sõdis otseselt saksa nimede vastu
Vene sisekubermangudes), üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju laienemine linnas. Esialgu õiguse ümberkorraldamine puudutas ainult linnu, mujale jõudis 1880. lõpus, eriti alates 1889.aastast, laiem justiitsreform jõudis ka Balti provintsidesse. Euroopa eeskuju jõudis Venemaa kaudu Balti provintsidesse – seega reformid, mis venestusajal siia jõudsid olid väga euroopalikud: täitevvõimu ja kohtuvõimu lahutamine jne. Juriidiline haridus ja õigusteadus TÜs Rootsi ajal tegeleti kahe õigusvaldkonna uurimisega, Rooma õigus ja Rootsi õigus. TÜ Rootsi ajal ei tegelenud Balti provintsiaalõigusega. 18.sajandil Baltimaade kohtutes üldine juriidiline haridus ei olnud vajalik, enamasti omandas inimene vajalikud teadmised töö käigus oma kolleegidelt, juriidiline ettevalmistus ei olnud vajalik
suurettevõtjaile; Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitalile kuulus ¼ tööstusest; neile järgnesid baltisakslased ning alles seejärel eesti väikeettevõtjad ¤ tööstuse areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata Eesti oma vajadusi ja võimalusi: tooraine, seadmed, kütus ja ka lisatööjõud veeti sisse ning enamik valmistoodangust läks Venemaa turule ¤ seoses tööstuse kiire arengu ja linnade hoogsa kasvuga toimusid venestusajal ka tähelepanuväärsed muudatused eesti rahva sotsiaalses struktuuris: baltisakslaste mõju linnades hakkas vähenema, kasvas vene ametnikest keskklass ning eestlased olid arvukamalt esindatud kõigis ühiskonnakihtides ¤ eesti rahvas valmistus baltisakslaste positsioonide nõrgenedes oma õigusi nõudma ning senisel talupojarahval kujunesid eeldused tõusta peagi modernseks, omakeelse kutselise kultuuriga rahvuseks. OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE
annaabi.ee 
