Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kin...
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
12. Heiti Talviku looming 1904-1947. Sündis Tartus arsti ja pianisti pojana. Õppis Treffneris, Kohtla-Järvele tööliseks, 1930. aastatel kuulus ta Arbujatesse; abielus Betti Alveriga; pagendati Siberisse, kus ta ka suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937 fasismi eitav (julge), ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust
Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsensioon on „Lea“, kui näidendi, esmailmumise järgselt ning selle autoriks on lavastaja, Voldemar Panso, ise. Panso jaoks, ning ka teiste kriitikute jaoks, oli „Lea“ kui usuvastasuse propaganda ning nad ei kartnud seda ka kõva häälega välja öelda, nende retsensioonid rääkisid sama juttu, mis nende mõtted. 12 aastat hiljem ilmunud retsensioon, samuti Panso lavastatud „Lea“ kohta, on juba esimesest versioonist pisut erinev, ka arvamused sellest on muutunud – juba saab ju võrrelda. 1972 aastal ilmunud retsensioon keskendub nüüd juba Leale kui inimesele, tema teele ja saatusele. Viimane retsensioon on kirjutatud „Lea“ kui filmi kohta – 1983. aastal antakse teada, et varsti
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder LAEVAREMONT RAFERAAT Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Urmas Kuus TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil
järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja kirjanduskriitikuna vasakpoolse ajalehe Alger Républicain juures. Kuigi tema alaks olid kunst ja kultuur ning eelkõige just retsensioonid, kirjutas ta ka artikleid, milles paljastas alzeerlaste piinamist ja rõhumist Prantsuse koloniaalvõimude poolt. Samal aastal kirjutas Camus esseekoguse ,,Pulmad", mis sisaldab lüürilisi mõtisklusi põllumajandusliku Alzeeria teemadel. Aasta hiljem pakkus ta ennast vabatahtlikuna sõjaväkke, kuid sai oma tervisliku seisundi tõttu eitava vastuse. 1940. aastal abiellus Camus matemaatiku ja pianisti Francine Faureiga. Prantsusmaal
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID....................
kui ka oma lemmikute suhtes (tema enda lemmikuks tolleaegsete draamakirjanike seas oli Henrik Ibsen). Londonis elades täiendas Shaw end pidevalt. Tema huvi muusika vastu süvenes, ta käis palju kontsertidel ja muuseumides, eriti Natsionaalgaleriis, kuhu pääses tasuta. Tema lemmikautoriks sel perioodil oli P. B. Shelley Shaw ütles, et nagu Shelley, on ka tema vabariiklane, taimetoitlane ja ateist. Majanduslikult olid need aastad Shaw`le õige rasked, retsensioonid andsid nappi sissetulekut ja pärast tema surma leitud päevikust võime lugeda ülestunnistusi selle kohta, et mõnikord puudus tal isegi lõunasöögi raha. Paistab siiski, et rahanappus teda kuigi tõsiselt ei häirinud. Abielludes 1898. aastal praktiliselt aruka ja aktiivse iirlanna Charlotte Towensendiga, saavutas Shaw pidevaks loominguliseks tööks küllaldase majandusliku sõltumatuse, seda enam, et tema näidendid hakkasid tooma talle kasvavat kuulsust ja sissetulekuid.
kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja, Eesti Raamatu Aasta (23.04.2000-23.04.2001) algataja, Eesti Rukkiseltsi asutaja (2000) Enim viisistatud luuletajaid, ,,verine poeet", humoorikas luule, aastaks 2002. on kirjutanud
kultuurilisele ühtsusele. 1773. aastast alates saatis Hupel Nicolaile kaks korda aastas iga kord umbes kakskümmend retsensiooni. Hupel saatis talle artikleid kuni 1797. aastani. Ta saatis artikleid Venemaast, Liivimaast, uusima teoloogilise, ajaloolise, geograafilise ja poliitilise kirjanduse kohta. Arvustas Põhjamaid käsitlevaid teoseid. Nicolaile oli Hupel oluline eelkõige Venemaa-eksperdina, sest sellealased retsensioonid pävisid ADB lugejate hulgas positiivse vastukaja. Kuna Gadebusch oli laitnud Hupeli teoseid, siis Hupel retsenseeris ADB-s kõiki Gadebuschi edasisi publikatsioone ning rakendas nende suhtes järjekindlalt hävitavat kriitikat. Negatiivselt retsenseeris ta ka teiste saksa kirjanike teoseid. Oli järjekindel valgustuse poolehoidja. Avaldas arvamust Liivimaa valgustusliku kirjanduse tähtsamate teoste kohta. Kaastöö teistele ajakirjadele
maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil
2) andmete kogumine ja analüüs; 3) töö kirjaliku osa mustandi esitamine juhendajale; 4) töö kirjaliku osa puhtandi esitamine juhendajale; 5) juhendajapoolne töö hindamine; 6) valminud uurimustöö üleslaadimine O-kettale PDF-failina (teeb juhendaja); 7) töö kaitsmine . 2.2 Töö allikatega Olenevalt uurimistöö teemast tugineb uurimistöö erinevatele allikatele. Nendeks võivad olla 1) kirjandus (nt kirjandusteosed, monograafiad, artiklid, retsensioonid); 2) kirjalikud allikad nii paberkandjal (nt dokumendid, seadused, käsikirjad, kirjavahetus) kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised).
maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil
jooksul kindlaks määrama magistritöö kaitsmise kuupäeva, koha ja retsensendid ning vajaduse korral kaitsmisnõukogu lisaliikmed. Kaitsmisnõukogu kuulutab kaitsmise välja ning esitab magistritöö ülikooli raamatukogule vähemalt kuu enne kaitsmist. Kaitsmisnõukogu annab magistritöö retsenseerida vähemalt ühele erialal tunnustatud akadeemilise kraadiga spetsialistile, kes ei kuulu magistritöö juhendajaga samasse õppetooli. Retsensioonid peavad laekuma kaitsmisnõukogule hiljemalt 7 päeva enne kaitsmist. Vähemalt ühe positiivse retsensiooni korral lubatakse töö kaitsmisele. Magistrikraadi võivad taotleda ka kõrgharidusega isikud ilma magistriprogrammi läbimata, kui neil on heatasemelisi avaldatud töid või märkimisväärseid saavutusi teadus- ja arendustegevuses ja kui nad sooritavad edukalt eriala koondeksami. Vastava taotluse lahendab kaitsmisnõukogu.
5.05.2016 Autoriõigused 11. Lavastused ja lavakujundused 12. Skulptuurid 13. Arhitektuurne graafika, projektide seletuskirjad, arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed 14. Tarbekunstiteosed 15. Disaini- moekunstiteosed Autoriõigused 16. Fotograafiateosed, slaidid ja slaidifilmid 17. Kartograafiateosed 18. Õigusaktide projektid 19. Standardid ja standardite kavandid 20. Arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud Autoriõigused 21. Tuletatud teosed 22. Teoste ja informatsiooni kogumikud 23. Muud teosed Teose kaitstust eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub kaitstuse vaidlustajal. 32 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõiguse seadust ei kohaldata: 1. Teoses kirjeldatud või selgitatud ideedele, kujunditele, mõistetele,
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised ................................................................................................
Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis esinevad: artikli pealkiri ja selle autor (perioodikas). Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad
Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused Ajalehtede tekstid jagatakse arvamus- ja uudislugudeks. Ühegi tekstiliigi tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt kirjutada
MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..........................................................................9 2.1. Peamasina üldandmed ............................................................
maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arraneering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.
T ei kavatsegi kedagi toetada, ta tahab olla kõigest eraldi. Kõik on imestunud. Erilised diskussioonid tekivad tal Turgeneviga. Turgenev on üdidni aristokraat ja ta arvab, et Tolstoist saab tema liitlane. Tekivad hoopis tülid. Kõige suuremaks teesklejaks peab T Turgenevit. Turgenev leiab, et Tolstoi peaks end harima. Kui ta tahab olla suur kirjanik, peab ta tõstma enda erudeerituse taset. Tekib kujutus, et Tolstoi on metslane. Alates 1856. aastast ilmuvad kiitvad retsensioonid tema kohta. Ühe retsensiooni autor on Tsernõsevski, kes kirjutab väga hea retsensiooni Tolstoi teostele. Nende vaated läksid küll lahku, aga ta võis olla väga peenetundeline. Ts võttis kasutusele sõnaühendi ,,hinge dialektika". See on metafoor, mida hilisemad kriitikud ka kasutavad. Pöörati tähelepanu sellele, et Tolstoi hakkas kirjeldama tegelaste hingeelu hoopis teistmoodi kui teised kirjanikud. Enne mingi teo sooritamist toimub tegelase hinges mingi valik
arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 14) tarbekunstiteosed; 15) disaini ja moekunstiteosed; 16) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 17) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 18) õigusaktide projektid; 19) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranzeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 23) muud teosed. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele seadust ei kohaldata Seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele,
Autorid aga osutusid ... juutideks. Nüüd hakkasin ma nägema tuhandeid asju, mida ma varem üldse ei märganud. Nüüd õppisin ma aru saama sellest, mille üle varem vaevalt mõelnudki olin. Selle pressi niinimetatud liberaalset mõttelaadi hakkasin ma nüüd nägema hoopis teises valguses. Heatahtlik toon väitlemisel vastastega või vastuste puudumine viimaste rünnakute puhul kõik see osutus ei millekski muuks, kui madalaks ja kavalaks manöövriks. Heakskiitvad teatrialased retsensioonid kuulusid alati juudi autoritele. Karm kriitika ei langenud mitte kunagi mitte kellelegi teiste, kui sakslastele peale. Torked Wilhelm II vastu muutusid süstemaatili-seks, nagu ka prantsuse kultuuri ja tsivilisatsiooni eriline allakriipsutamine. Kirjandusliku novelli pikantsuse viisid need organid lihtlabase sündsusetuse tasemele. Isegi nende saksa keeles oli midagi võõrast. See kõik kokkuvõttes pidi inime- si niivõrd eemaldama kõigest saksapärasest, et seda sai teha ainult teadlikult.
annaabi.ee 
