FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis
I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenem...
: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d-
maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik filosoofia-mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired, selged piirid zanrite vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli
a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid.
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: ,,Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju." Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise - Omal ajal ebasoosingu ohver. - Kujutavas kunstis väljendus ortodoksne keskvõimu vaim: oli isevalitsuse teenistuses, suursugune hiilgus - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses - Poussin - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism - Rene Decartes (s.1650): · Uusaja filosoofia rajaja -Analüütiline meetod, autoriteetidest vabanemine: ,,Cogito,ergo,sum": Mõtlen , järelikult olen. - Matemaatik:analüütiline geomeetria - Loodusteadlane - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis. Hispaania Varauusaja alguse suurriik. - Kelle võim devalveerub 17.saj. Vajadus ühendab konsolideerida! · Hispaania riigi kujunemine: Kat
seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks. Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem - lõid väga tugeva aluse selleks, et loodusteadlased (ja mõtlevad inimesed üleüldse) hakkasid otsima süsteemisiseseid (st. looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
