FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees.
Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis
empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele. Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest lähtudes on võimalik seletada kõiki maailma nähtusi. Kogemus aitab mõistusel ainult avastada tõdesid iseendas. Ehk teisisõnu oli Decartes ratsionalist. Siin tekib aga minul seos Aristotelese üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa
: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d-
8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik filosoofia-mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired, selged piirid zanrite vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli
a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused. Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“ Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta. Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid.
paremini oma tegusid õigustada. Eriti hästi oskab seda teha religioosne inimene, kelle käsutuses on mingi pühakiri. Mida kõike näiteks piiblist välja on loetud ja hoidku Jumal selle eest, mida sealt veel välja loetakse. Koraani ma ei tunne, kuid kahtlustan selles osas mingit analoogiat. Seega, religioon ei avarda, ega tapa mõtteid, vaid ainult suunab neid. Ka kinnisidee on mõte ja veel vägagi intensiivne mõte. Niikaua, kui inimene elab, ta ka mõtleb. Ega asjata öelnud Decartes - Cogito ergo sum. Ning ka arstid hindavad inimese elusolemist entsefalogrammi järgi. See võib olla väga aktiivne ka väliselt koomas oleval inimesel. Aga, kui eeldada, et inimene elab igavesti, siis ei tapa tema mõtteid mitte miski, isegi mitte surm. Avardab inimese mõtlemist aga ainult kokkupuude Täiuslikuga, kokkupuude Jumalaga.
ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: ,,Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju." Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.
· S toob sisse mõiste sub specie aeternitatis - igaviku seisukohalt · S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos ("Eetika", 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõige nimetada, kuigi seda on proovitud LOCKE · John Locke (1632-1704) oli inglise filosoof, empirismi rajaja · Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest · Locke oli mõtlejana esmaklassiline nii tunnetusteoorias kui ka poliitilises filosoofias
■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik – QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) ■ Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) ■ Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõigenimetada, kuigi seda on proovitud 8.JOHN LOCKE- inglise (1632-1704) ■ empirismi rajaja (EMPIRISM- arusaamine, et kõik teadmised tulenevad kogemustest, RATSIONALISM- teadmine tuleb mõistusest enesest, on sünnipärane) ■ hea tunnetusteoorias ja poliitilises filosoofias
● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James
võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mittekellegil piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu poole. 7.Eriti tähtis on valgustust edendada religioonis kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edusalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. 11.04.2012 Valgustus · Valgustusajastul domineeris ratsionalistlik vaim. Iseloomulikum mõttetera Decartes´i mõttetera: Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen. Mõte on jõuline vastuhakk keskajast pärit maailmatunnetusele. Vastuseid ei leita enam jumala juurest vaid mõistuspärase inimese juurest. See on murrang Euroopa kultuuriloos. Niisugune ratsionalism, sellel on ka neg külg. Ratsionalistid suhtusid skeptiliselt inimese meelelisse tunnetusse. Meeltesfäär on tume ja segane nagu koorub välja selle ajastu filosoofide töödest. 18
Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise - Omal ajal ebasoosingu ohver. - Kujutavas kunstis väljendus ortodoksne keskvõimu vaim: oli isevalitsuse teenistuses, suursugune hiilgus - Õukondlik kunst: kõrgest soost isikud (antiik-mütoloogilises) rõivastuses - Poussin - Arhitektuuris Prantsuse klassitsism - Rene Decartes (s.1650): · Uusaja filosoofia rajaja -Analüütiline meetod, autoriteetidest vabanemine: ,,Cogito,ergo,sum": Mõtlen , järelikult olen. - Matemaatik:analüütiline geomeetria - Loodusteadlane - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis. Hispaania Varauusaja alguse suurriik. - Kelle võim devalveerub 17.saj. Vajadus ühendab konsolideerida! · Hispaania riigi kujunemine: Kat
seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks. Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem - lõid väga tugeva aluse selleks, et loodusteadlased (ja mõtlevad inimesed üleüldse) hakkasid otsima süsteemisiseseid (st. looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti
annaabi.ee 
